MB 230 E, 1992, W124 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Olen nüüd ikka selle autoga ringi sõitnud. Päris naljakas ja kuidagi südantsoojendav on näha sellist asja kaasaegsete pereautode seas parkimas. Nii mõnigi kord parklas auto poole kõndides tuleb muie näole ning hinge valdab enesega rahulolu. Mitte niivõrd selle pärast, et auto väga korralik ja kena veel oleks, vaid pigem selle pärast, et niisuguse tehnikaga liigeldes on kuidagi erinev - parema inimese tunne.


Kuid tagasi tegemiste juurde. Mäletatavasti lõppes auto pagasiruumi komplekteerimine kärukonksu eemaldamisega ja midagi enamat seal sees ei olnud. Alustada võis pagasiruumi küljepolstritest - nendel olid sees kärukonksu toestuste jaoks pilud.


Uued polstrid maksavad ümmarguselt 1800 kr tükk, seega enam kui 3600 kr pagasniku kohta. Suhteliselt ebamõistlik investeering minu hinnangul, kui arvestada, et tegu on ikkagi pagasiruumiga, mille esteetilised nõuded ei ole päris nii kõrged kui juhikohalt nähtavate detailide puhul. Sestap ostsin mitu tuubi liimi ja asusin otsusekindlalt tööle. Peab ütlema, et liim oli päris raju - detailile asetades emiteeris ta nii palju suitsu ja auru, et nägin ausalt täitsa nutune välja ja vahepeal pidin liimimisest silmi puhkama. Igatahes said polstrid liimitud.

Kus on pilu? Kui hästi vaadata, on näha, aga kui asju pagasnikusse laadid ja spetsiaalselt pilguga ei otsi, siis midagi aru ei saa.


Ok, polstrid said paika. Keskmine plastikkate tuli lihtsalt uus osta, sest vana oli värvipurkide vedamisest päris ära kahjustunud. Siin siis võrdlusmoment. See kate ei olnud kallis (veidi üle 300 kr) ja seetõttu puudus igasugune motivatsioon teda lammutustest otsida.


Vana plastikkatte küljes oli rehvirõhu kohta hoiatus. Ka see oli kole ja pooleks. Pealegi ei ole võimalik katet ennast ühe tüübli asetuse tõttu selle hoiatuskleepsu all nii ära võtta, et kleepsu ei eemaldata.


Tulede tagused plastikud, samuti tihendid ja plekkosad läksid päris hästi puhastusvahenditega puhtaks ning tänu sellele, et MB targad insenerid on nõudnud ka kleepsude peale artiklinumbrite trükkimist, siis sai võimalikuks ka selle uue tellimine. Vaevalt ma ilma artiklinumbrit teadmata teda varuosasüsteemist leidnud oleks.


Seega võib öelda, et pagasnik on nüüd täitsa rahuldaval moel koos ja esteetiline. Üldpildi teen endale mälestuseks pärast põhjalikumat pesemist, kuid ka praegusel kujul on puhtuse tase rahuldav ja pole näiteks mingit hirmu heledat kergestimäärduvat tuulepluusi (nii üheksakümnendad) sinna varjule panna.