25-08-2008, 04:49 PM
Tervist, härrased.
Nädalavahetus mööda saadetud ja taaskord uusimaid muljeid pajatada.
Alustame mõistest "ratsionaliseerimine".
Ilmselt mitte keegi ei ole ratsionaliseerimistöös nii hoogsalt edenenud kui Nõukogude autotootjad. Volga puhul kohtab seda igal sammul ning 1981 aastaks oli väga vähe head järel sellest Volgast, millised väljusid aastal 1971. Kunstnahk asendus plastikuga, kroom taaskord plastikuga ning keerukamad tehnilised lahendused lihtsamate ja odavamatega.
Kuid ka Mercedese tehase insenerid pole teab mis papist poisid. Ratsionaliseeringut kohtab w124 auto juureski ning midagi positiivset selles näha on väga keeruline. Järjekordse ratsionaliseerimisprojekti otsa komistasin, kui hakkasin vahetama iluvõre kroomliiste. Tegelikult polnudki selleks niiväga põhjust, sest vanad olid veel sirged küll. Aga ikkagi kivitäketega. Soetasin siis kenasti komplekti liiste ja asusin neid maru rahulolevalt vahetama. Keskmine (vertikaalne) liist saigi ilusti külge. Kuid jõudnud horisontaalliistude juurde avastasin korraga ennast nõutult liistukimp pihus seismast. Probleem oli ilmselge - liistud on teistsugused.
Ka selle kinnitus võre külge on tehtud nii, et uusi originaalliiste otse paigaldada ei ole võimalik.
Esialgu jäin päris nõutuks - kõik on originaal, aga külge ei sobi. Pärast pooletunnist internetis surfamist selgus, et nii ongi. Aastate jooksul on liistukomplektist üle käinud ratsionaliseerijate brigaad, mistõttu on liiste ilmselgelt odavam toota. Selleks, et need iluvõre külge saaks, on Mercedese insenerid mõelnud välja järjekordsed plastiktüüblid, mida tuleb 16-kroonise tükihinnaga soetada tervelt 24 tk (vist on 4 kinnitust igal liistul?!). Ura!
Väidetavalt istuvad uuemad liistud nende plastiktüüblitega kinnitades kuidagi halvemini (mitte nii tihkelt vastu võret), mistõttu käsi neid tellima ei tõuse. Taaskord väidetavalt (sest need väited on kõik internetiavarusest kokku korjatud) saab õigesti kinnitatud liistudega iluvõre, kui tellida see kogu komplektina. Ilmselt tuleb seda kunagi teha. Esialgu aga müün tuliuusi liiste, sest minu käsi neid auto külge panema ei tõuse, kuni vanad on ka enamvähem korras. Piisavalt vastumeelseks on tekkinud igasugused ratsionaliseeritud lahendused juba Volgade juurest.
Mootori poole pealt veel nii palju, et kuna autol läks põlema ABS tuli pärast keretöid, arvasin, et nüüd ongi ABS-iga ühel pool ja mina kahjuks teisel pool. Õnneks nii ei olnud. Ka mootori tühikäigupöörded olid kuidagi valed - külmalt madalad ja soojalt kõrged, mistõttu vaatas üks asjalikum elektrimees auto üle ning teatas, et üks mootori kaitse on läbi. See asendatud töötab kõik laitmatult. Rohkem seni tehnikapoolele etteheiteid ei ole.
Ajah, tagasi salongi juurde tulles, siis käetugi sai ära korrastatud. Oli teisel plastikrõngas puudu küljest. Ja käetoe peal olid mingid valge värvi lärakad (ühed paljudest, sest lõpuotsas oli auto ehitusmeeste käsutuses ja seda oli näha), mis samuti seebi ja harjaga töödeldes maha läksid.
Üldse mõnevõrra olen vahepeal salongi puhastada suutnud. Põrandamatid on nüüd maas ja vaatamata sellele, et korralikum pesu on veel täiesti tegemata (auto on piinlikult must ikka veel), on ust avades juba päris kutsuv pilt avanemas. Kusjuures, ükspäev just mõtlesin välja, et ostan järgmisel esinduse külastusel igaks juhuks uued matid veel ka tagavaraks - no lihtsalt on selline Nõukogude inimese komme Volgadega tegelemisest juures, ehk mõistate.
Vaade paradiisi:
Ja siis täitsa juhuslikult tuli ükspäev töö juurest koju sõites vikerkaar välja. Oleks teadnud, oleks ennem pesulaski ära käinud.
Üldiselt saab veel asja. Nii mõndagi tuleb endiselt ära teha, aga hakkab juba looma ja see teeb tuju paremaks.
Tauno
Nädalavahetus mööda saadetud ja taaskord uusimaid muljeid pajatada.
Alustame mõistest "ratsionaliseerimine".
Ilmselt mitte keegi ei ole ratsionaliseerimistöös nii hoogsalt edenenud kui Nõukogude autotootjad. Volga puhul kohtab seda igal sammul ning 1981 aastaks oli väga vähe head järel sellest Volgast, millised väljusid aastal 1971. Kunstnahk asendus plastikuga, kroom taaskord plastikuga ning keerukamad tehnilised lahendused lihtsamate ja odavamatega.
Kuid ka Mercedese tehase insenerid pole teab mis papist poisid. Ratsionaliseeringut kohtab w124 auto juureski ning midagi positiivset selles näha on väga keeruline. Järjekordse ratsionaliseerimisprojekti otsa komistasin, kui hakkasin vahetama iluvõre kroomliiste. Tegelikult polnudki selleks niiväga põhjust, sest vanad olid veel sirged küll. Aga ikkagi kivitäketega. Soetasin siis kenasti komplekti liiste ja asusin neid maru rahulolevalt vahetama. Keskmine (vertikaalne) liist saigi ilusti külge. Kuid jõudnud horisontaalliistude juurde avastasin korraga ennast nõutult liistukimp pihus seismast. Probleem oli ilmselge - liistud on teistsugused.
Ka selle kinnitus võre külge on tehtud nii, et uusi originaalliiste otse paigaldada ei ole võimalik.
Esialgu jäin päris nõutuks - kõik on originaal, aga külge ei sobi. Pärast pooletunnist internetis surfamist selgus, et nii ongi. Aastate jooksul on liistukomplektist üle käinud ratsionaliseerijate brigaad, mistõttu on liiste ilmselgelt odavam toota. Selleks, et need iluvõre külge saaks, on Mercedese insenerid mõelnud välja järjekordsed plastiktüüblid, mida tuleb 16-kroonise tükihinnaga soetada tervelt 24 tk (vist on 4 kinnitust igal liistul?!). Ura!
Väidetavalt istuvad uuemad liistud nende plastiktüüblitega kinnitades kuidagi halvemini (mitte nii tihkelt vastu võret), mistõttu käsi neid tellima ei tõuse. Taaskord väidetavalt (sest need väited on kõik internetiavarusest kokku korjatud) saab õigesti kinnitatud liistudega iluvõre, kui tellida see kogu komplektina. Ilmselt tuleb seda kunagi teha. Esialgu aga müün tuliuusi liiste, sest minu käsi neid auto külge panema ei tõuse, kuni vanad on ka enamvähem korras. Piisavalt vastumeelseks on tekkinud igasugused ratsionaliseeritud lahendused juba Volgade juurest.
Mootori poole pealt veel nii palju, et kuna autol läks põlema ABS tuli pärast keretöid, arvasin, et nüüd ongi ABS-iga ühel pool ja mina kahjuks teisel pool. Õnneks nii ei olnud. Ka mootori tühikäigupöörded olid kuidagi valed - külmalt madalad ja soojalt kõrged, mistõttu vaatas üks asjalikum elektrimees auto üle ning teatas, et üks mootori kaitse on läbi. See asendatud töötab kõik laitmatult. Rohkem seni tehnikapoolele etteheiteid ei ole.
Ajah, tagasi salongi juurde tulles, siis käetugi sai ära korrastatud. Oli teisel plastikrõngas puudu küljest. Ja käetoe peal olid mingid valge värvi lärakad (ühed paljudest, sest lõpuotsas oli auto ehitusmeeste käsutuses ja seda oli näha), mis samuti seebi ja harjaga töödeldes maha läksid.
Üldse mõnevõrra olen vahepeal salongi puhastada suutnud. Põrandamatid on nüüd maas ja vaatamata sellele, et korralikum pesu on veel täiesti tegemata (auto on piinlikult must ikka veel), on ust avades juba päris kutsuv pilt avanemas. Kusjuures, ükspäev just mõtlesin välja, et ostan järgmisel esinduse külastusel igaks juhuks uued matid veel ka tagavaraks - no lihtsalt on selline Nõukogude inimese komme Volgadega tegelemisest juures, ehk mõistate.
Vaade paradiisi:
Ja siis täitsa juhuslikult tuli ükspäev töö juurest koju sõites vikerkaar välja. Oleks teadnud, oleks ennem pesulaski ära käinud.
Üldiselt saab veel asja. Nii mõndagi tuleb endiselt ära teha, aga hakkab juba looma ja see teeb tuju paremaks.
Tauno