MB 230 E, 1992, W124 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Olgu selle tagastangega kuidas on, aga veetsin ka eilse õhtu garaažis ning üks osa kulutatud ajast möödus esistange meeldivas seltskonnas. Kuna legendaarse stangevöö (mis on ka kahjuks musta matiga üle värvitud, nagu tagumine) nurkade kinnitamiseks jõudsid kohale õiged kruvid (vanadel läksid lahti keerates kruvikeerajaavad ümaraks), siis sai nüüd auto täielikult "street legal", nagu moodsas keeles öeldakse.




Novot. Eelmises peatükis rääkisime uksepolstrite paigaldamisest. Viimane jäi veel lahtiseks, aga selleks oli hea põhjus - nimelt on see uksepolster kõige närusem, mis tähendab suuremat ajakulu monteerimisel. Samuti oli hädavajalik ära oodata tellitud ukse kattekile, sest vana läks värvimises täitsa katki (mitte, et ma värvijaid süüdistaks). Kusjuures, peab ütlema, et varuosana tellitud uue kile kvaliteet on mõõtude osas kõvasti parem kui nendel, mis juba tehases külge liimitud (on liiga suured kohati). Igatahes mõningase liimiga möglamise järel oli uus kile vähemalt sama korralikult küljes kui tehasest paigaldatu (pildil küll veel lahtiselt rippumas).


Kõige närvesöövam lugu oli aga uksepolstri endaga. Nimelt selgus, et üks käetoe küljes olevatest plastikkonksudest, mis polstrit uksepleki küljes kinni hoidma peaks, on ära murdunud. Uus helebeež käetugi maksab esinduses üle 2000 kr, mis on ka selline hind, et verd ninast välja pigistades võikski ära osta, aga väliselt on vanagi ju täiesti veatus korras, seega tekib koheselt motivatsiooniküsimus, kui vaatad käetoe kõrvale ja näed pisut räsitud veluuri ja muid polstri osasid (see polster on tõesti neist kõige hullem). Pealegi on juba eelpool öeldud, et tegemist pole maksimaalse rahapõletamise projektiga, vaid kogu asi peab korda saama mõistliku eelarvega. Kasutatud käetoe leidmine on ka kindlasti võimalik, aga ausalt öeldes ei ole viitsinud sellega väga aktiivselt tegelda. Seega tuli olemasolevaga läbi ajada.

Kuna sisuliselt on käetoe küljest ära murdunud taga pool olev plastikust konks, siis tuli meisterdada uus sarnane lahendus. Selleks kasutasin umbes 2 mm paksust tsingitud plekki, pisut termokahanevat rüüsi ja ühte kruvi. Kõigepealt tasandasin konksu murdunud pinna jootekolviga siledaks ja puurisin selle keskele ette väikese augu, et kruvi plastikut lõhki ei keeraks. Seda augu puurimist võib teostada üsna julgelt, kuna käetoe see osa, mille sisse kruvi läheb, on päris paks (~5 cm). Seejärel "voolisin" kasutades rauasaagi, vasarat ja viili omast arust mõnusa kujuga konksu (pildil on ta valet pidi - peaks olema umbes nagu kelk vastu uksepolstrit kaardus), et ta ilusti vastu plekki jääks, kui polster ukse külge panna. Kõige peale sai kahandatud plastikrüüs, et ei tekiks olukorda kus metall jääb vastu ukseplekki (rooste ja ebameeldivate helide oht). Valmis tehtud metalleht sai akutrelli kasutades kõvasti paarisentimeetrise kruviga käetoe külge kinni lastud. Peab ütlema, et tulemus oli tõsiselt hea. Kogu see asi sai nii tugev, et ma arvan, ta ei jää alla plastikust originaalkonksule. Ühtlasi ei jäänud uksepolster üldse mingil viisil loksuma ja kogu asi sai ka üsna esteetiliselt lahendatud. Ise olen arvestades seda, et niivõrd hea tulemuse saavutamiseks kulus sisuliselt 1 kroon (kruvi hind, sest plekk ja rüüs olid ammu olemas) päris rahul.


Võib öelda, et lõpuks sai uste komplekteerimine täielikult ühele poole, sest ka uued ukselingi katted olid eilseks kohale jõudnud.


Lähemal ajal jätkame keskkonsooli korrastamise temaatikaga.

Tauno