MB 190E 1983a 2,0 90kw

[Ott]

Rooliga siis asi ühel pool, algul oli täitsa probleeme leidmaks kedagi kes üldse sellist asja teha võtaks. Nimelt siis naha pinnast  kõrgemad tähed olla kordades keerulisem tehnoloogia kui nahka sisse pressitud süvendatud tähed. Õigemini siis, kasutatav meetod (voolitehnika) pidi nõudma kannatlikkust, aega ja rahu. Tänapäeva maailmas on ju aga paraku kiirus ja kasum märksõnad. Igatahes Tartu ettevõte Christon sellega hakkama sai ja mul jääb üle vaid neid tänada. 

Tegelikult ma päris rahul muidugi pole, sest ta on ikka mõnevõrra erinev originaalist. Selle põhjused peituvad juba aga kaugemal minevikus ja minu poolt nahakunstnikule võimaldatud algmaterjal lihtsalt oli juba veidi mööda. Seega tuleb kiruda ennast, mitte teisi ja jätkuvalt olen ma pigem õnnelik selle üle, et see on vähemalt korrektseid meetodeid kasutades loodud replica. 

Olen saamas üle ka sellest tundest, et vanad autod on vaid kuivadel asfaltteedel tarvitamiseks ja muidu lakkumiseks. Võtsime tütrega kätte ja läksime käisime ikka Lõuna-Eesti rallil selle autoga ja hea on, et läksime,  saime lausa autogrammi. Lisaks tore elamus mõlemale kui siin nendel teedel sulle ühtäkki rallikaid vastu hakkab lendama ülesõitude ajal. 


Lõpuks ka pilt Pentadest, midagi on edenenud. 

Kõigepealt kõva keevitus, veljeservad olid kõik ära äestatud, lisaks veel mõned vägivalla tundemärgid ühe velje poldiaugu ümbruses. Seejärel käisid veljed sirutuses, peale mida avastasin ühe tekkinud mõra, ehk et veel üks väike keevitus lisaks. Velje lõppviimistluses osas ma oleks tahtnud ideaalis treitud rante, tundus pilte vaadeldes, et vanasti vist nii nad olid. Kuid samas sain aru, et ega neid ju pole väga lihtne treida, sest olgugi, et sirutatud, ei ole nad täiesti perfektsed. Läksin odavaimat teed ja nühkisin randid ise treipingis mingi enamvähem tulemuseni. Mingit perfektset peegelpinda ega näituse velge ma taga enam ei hakka ajama, monoblockide pealt näen kuidas see ilu ajaga nagunii käest läheb ja mul poleks lihtsalt enam aega hooaja jooksul mingeid velgi mitu korda üle poleerida.  

Kui talve jooksul nüüd värvitöö tehtud saaks ja mingi rehvimõõt ka välja mõeldud, siis kevadel võiks hakata proovima kas üldse sõita ka võimalik on. Igatahes on mul olemas terve hunnik eri mõõdus plastpukse, et vajadusel esitiibasid veits laiemaks venitada.
Välistada ei saa ka seda, et tuleb mingisuguste originaalsemate vedrude peale tagasi minna. 

Ahjaa jätkuvalt on mul vaja dogleg "mustriga" käigukanginuppu!!