16-01-2022, 09:01 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-01-2022, 09:33 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Eluga tagasi idast. 
Maastikujumal võttis saagiks osa tagumisest põhjaplastist:
![[Pilt: 97739-DSC_2046.JPG]](http://pildipark.clubmb.ee/pilt/97739-DSC_2046.JPG)
ja
vasaku tagumise õõtshoova plastkatte:
![[Pilt: 65484-DSC_2047.JPG]](http://pildipark.clubmb.ee/pilt/65484-DSC_2047.JPG)
Vat nii õrnad on tänapäevased linnamaasturid
Ilmselgelt pidigi varurattasüvendialune kate katki minema, sest selle lõhkunud kivi oli TÄPSELT õiges kohas.
![[Pilt: 57439-DSC_2044.JPG]](http://pildipark.clubmb.ee/pilt/57439-DSC_2044.JPG)
Sentimeetrit kümme edasi või tagasi ja poleks lööma ulatanud.
Kuigi tuleb pattu tunnistada, et õõtshoovakatte lõhkunud puust ülesõitmist "pesukausis" tagurdades oli juhiistmele tunda. Aga elu on õpetanud, et kui mingile kaikale oled ühtpidi otsa sõitnud, siis tuleb sirge seljaga jätkata, kuniks tegelane välja ilmub. Sest vastasel korral on kahjustusi hulga rohkem...
Samas oli sellega lausa rõõm madistada: vedu oli vajadusel alati olemas ja rool piisavalt kiire. Seda peab muidugi kogu aeg meeles pidama, et raskemates kohtades tuleb käsitsi käik alla sundida, muidu lööb äkiline mootor ja ESP väljalülimine kiiresti käigud üles. Ja säärane äkiline muutus pole maastikul pidamise piiril turnides üldse hea. Aga hoiad I käigu peal, saad kenasti vajadustpidi gaasi doseerida ja nii pole asjatut kaapimist ega kinniistumist. Pealtvaatajad võisid mind küll kergelt opakaks pidada, aga maastikul sõites on oluline enne mõelda (ja vajadusel rada kontrollida) ja siis paugutada. Kõik tõusud ja kraavid said võetud esimese korraga, ilma mingi emotsioonita. Lihtsalt annad gaasi ja lased füüsikal (ning ETS-l) toimetada
Kusemine on talverehvidega vähe madal, aga sellest on häda ainult seal, kus rada valida ei kannata. Meil on talveks 225/60R17.
Paraku tagasisõit tõi ebameeldiva uudisena paukuva IV käigu vahetuse. Kuna täna hommikune ring enam säärast paugutamist ei toonud, siis tuleb ilmselt panna vaim valmis solenoidivahetuseks. Õlivahetusest on kulunud 20 kkm ja pea kaks aastat, seega esialgu õlis ei usu viga olema. Selle koguses võib viga olla, kuivõrd seda mõõta ju ei saa. Aga esialgu jälgime olukorda.

Maastikujumal võttis saagiks osa tagumisest põhjaplastist:
ja
vasaku tagumise õõtshoova plastkatte:
Vat nii õrnad on tänapäevased linnamaasturid

Ilmselgelt pidigi varurattasüvendialune kate katki minema, sest selle lõhkunud kivi oli TÄPSELT õiges kohas.
Sentimeetrit kümme edasi või tagasi ja poleks lööma ulatanud.
Kuigi tuleb pattu tunnistada, et õõtshoovakatte lõhkunud puust ülesõitmist "pesukausis" tagurdades oli juhiistmele tunda. Aga elu on õpetanud, et kui mingile kaikale oled ühtpidi otsa sõitnud, siis tuleb sirge seljaga jätkata, kuniks tegelane välja ilmub. Sest vastasel korral on kahjustusi hulga rohkem...
Samas oli sellega lausa rõõm madistada: vedu oli vajadusel alati olemas ja rool piisavalt kiire. Seda peab muidugi kogu aeg meeles pidama, et raskemates kohtades tuleb käsitsi käik alla sundida, muidu lööb äkiline mootor ja ESP väljalülimine kiiresti käigud üles. Ja säärane äkiline muutus pole maastikul pidamise piiril turnides üldse hea. Aga hoiad I käigu peal, saad kenasti vajadustpidi gaasi doseerida ja nii pole asjatut kaapimist ega kinniistumist. Pealtvaatajad võisid mind küll kergelt opakaks pidada, aga maastikul sõites on oluline enne mõelda (ja vajadusel rada kontrollida) ja siis paugutada. Kõik tõusud ja kraavid said võetud esimese korraga, ilma mingi emotsioonita. Lihtsalt annad gaasi ja lased füüsikal (ning ETS-l) toimetada

Kusemine on talverehvidega vähe madal, aga sellest on häda ainult seal, kus rada valida ei kannata. Meil on talveks 225/60R17.
Paraku tagasisõit tõi ebameeldiva uudisena paukuva IV käigu vahetuse. Kuna täna hommikune ring enam säärast paugutamist ei toonud, siis tuleb ilmselt panna vaim valmis solenoidivahetuseks. Õlivahetusest on kulunud 20 kkm ja pea kaks aastat, seega esialgu õlis ei usu viga olema. Selle koguses võib viga olla, kuivõrd seda mõõta ju ei saa. Aga esialgu jälgime olukorda.