SL 280, 1996, R129 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Kui BMW-üritus, siis ikka SL-iga.

Sõber Tihhonovil on kombeks suviti noorte pensionäride kokkutulekuid korraldada. Kortsud varjatakse kreemiga, valehambad lüüakse läikima ning alati tuleb kokku sedavõrd aukartustäratav seltskond, et endal on natuke piinlik ka kui kutsutakse.

Kuid seekord ei olnud isegi piinlik, sest tegelikult ei olnud üldse midagi. Seltsimees otsustas sõprade abiga juulikuus korraldada vaid vanemate BMW sportlike tippmudelite väljasõidu ja otsi kuidas tahad, mu hämarates garaažides puuduvad suure M-iga BMW-d ja isegi muude omaduste poolest ei leidunuks sobilikku isendit. Aga kutse edastati sellest hoolimata, lubati rivvi sobituv autogi anda ja seega tuli kohale ilmuda. Ja kuna olin juba aastate eest lubanud järgmisele youngtimerite sõidule minna SL-iga, siis nii ka tegin. Mis sellest, et ta sel üritusel sõita ei saanud. R129 loob kvaliteetvanatehnikana ka kohalesõidu ajal ürituseks sobiva meeleolu ja hoiab Tartu - Tallinn - Tartu trassil meeled ärksana.
 

Ütleme nii, et tasus tulla, sest taaskord oli, mida vaadata ja millega sõita. Üks väikese mootoriga SL olnuks sellises kambas selge peksupoiss ja parkis seega hea meelega rahulikult maja taga, kuni rullis nokkadega poisid oma päikeses sätendavaid muskleid pingutasid.


Üritustejärgsed öised või varahommikused kojusõidud on alati kõige põnevamad. Ei või ju iial teada, millisest võpsikust elurõõmus hirv või metssiga teele kepsutab. Peale ABS-iragina ja rehvikrudina saatel ühe napilt eluga pääsenud valge kassi seekord tõsiseltvõetavamad metselajad siiski teed ületada ei soovinud ja seega oli taas lõpuni tore vanatehnikaüritus.

Kui üks auto peab järgmist sõitu tervelt poolteist aastat ootama, tekitab see tunde, et tegelikult peaks teda sel sõiduhooajal natuke rohkem tuulutama ja kui Tartu MB-klubi seltsimehed tegid ettepaneku suve lõpus Otepääle juttu ajama minna ning ilmateade päikest lubas, oli kõige mõistlikum autokandidaat jälle SL. Ürituse peainitsiaator ise küll paraku kohale ei jõudnud ja plaanide muutudes sai Otepääst hoopis Pangodi kalarestoran, kuid see oli kokkuvõttes üks möödunud suve parimaid rahulikke ja sooje õhtuid üldse. Sel sööklal on ka niisama päris hea vaade, aga maja ees R129 kõrval parkiv arulagedalt ilus W124 muutis selle nii täiuslikuks, et kuhugi kiirustamata lahkusime alles pärast asutuse sulgemist.


Aga me ei läinudki veel koju, vaid hoopis ürituse algataja garaaži, sest seoses kodaniku õhtut täitnud sotsiaal-majanduslike kohustustega ei olnud me teda ju näinud ning tundus mõistlik täpsemaid selgitusi nõuda. Ilmselt oli meid oodatud, sest C124 ukse abil improviseeritud suupistelett sundis saabujaid kiirelt rahulolust mõmisema ning rahvamasside poolt loodetud skandaalide asemel hiliste tundideni ühisel nõul vanu häid autosid kiitma.


Me peres on kolm liiget, aga jätkuvalt on R129 kahekohaline auto. Seega on vanatehnikaüritusi reeglina mõistlik väisata koos pärijaga, keda autod ja kõik sellega seotud jutud ka päriselt huvitavad. Muid üritusi meil väga ei toimugi ja seega mu abikaasa arvatavasti samal ajal koristab kodu või peseb pesu ehk teeb neid asju, mis teda huvitavad, kui mõistate. Tegelikult on aga just tema see, kes igal aastal kabrioilmade saabudes räägib, et sooviks SL-iga sõita.

Ja kui see teeb Su kaasa tuju heaks, ei saa ju ettekäänet täiesti otstarbetuks sõiduks kasutamata jätta. Seega käis SL vaid mõni päev hiljem ikkagi ka Otepääl. Ümber Pühajärve kulgeb nii ilus tee, et sõitsin seda täiesti rahulikult poolteist korda läbi, mõeldes endamisi kui kenasid kaadreid oleks siin võimalik jäädvustada nii lihtsate vahenditega, nagu hea kaamera, droon, professionaalsete operaatorite meeskond ja montaažistuudio. Ära on rikkunud meid kõik need kvaliteetsed autosaated ja -pildid.


Oli tõesti kaunis päev ja kui lõpuks mitu tundi hiljem auto garaaži parkisin ning talle talveuneks katte peale sättisin, ei jäänud enam miski kripeldama. Ta sõitis sel suvel täpselt nii palju kui tarvis ja täitis suurepäraselt oma otstarbe - olla lihtsalt muretu ja ilus.

Oli tore vanatehnikahooaeg.


Parimate soovidega,
Tauno