190 E 2,6, 1992, W201 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Kõigepealt tuli auto vabastada deformeerunud detailidest ja oma usu taastamiseks uuesti käima saada. Käivitamiseks oli seega tarvis jahutusradiaatorit, sest sellest käib läbi ka automaatkäigukastiõli ja ma tõesti ei soovinud mingite pimedate või muu sellise ajutise ratsimisega tegeleda, vaid teha nii nagu inimesed ikka teevad - minna poodi, osta uued detailid ja need siis auto külge kruvida. Kui uue originaalradiaatori hinna teada sain, mu soovid mõnevõrra muutusid. Nüüd soovisin minna eBaysse, tellida korraliku radiaatori ja selle auto külge kruvida.

Aga see kõik ei ole üldse nii lihte.

Tuli välja, et 2.6-liitrisel autol on kasutusel tänaseks jaburalt haruldane jahutusradiaator (esinduse hind 661 eurot) ning kasutatud originaalosa leidmine nii Eestist kui eBayst näis esmapilgul lootusetu. Aga käivitasin sellegi poolest otsingud ja igaks juhuks hakkasin uurima, mille poolest mu auto veel kuidagi väikese mootoriga masinatest erinev võib olla. Hea, et hakkasin.


190E 2.6 on pealtnäha kutsikas nagu iga teine, kuid tegelikult on kogu ta esiosa pisut eriline ja sellest tulenevalt defitsiitsemate detailide hankimise vajaduse mõttes ka loomulikult keerulisem. Näiteks kui tavalisi suletud ribidega esistangesid vedeleb peaaegu igal pool lademetes, on avatud ribidega stangeversiooni leidmine märksa ebatõenäolisem, sest seda vist paigaldatigi üldlevinud mudelitest vaid suurema diiselmootoriga ja 2.6-liitrisele bensiinimootoriga autodele. Eks ta pikapeale leiaks ikka, kuid õnneks kannatas mu originaalstange vigastatud kohta üsna lihtsasti remontida ja seega seda detaili tarvis ei läinudki.


Aga lisaks stangele on erinevalt väikese mootoriga autodest tõsisemate hoolduste teostamiseks keevituse asemel hoopis kummaltki poolt kolme poldiga kinnituv ja seetõttu veidi haruldasem see paneel, mis jookseb üle radiaatori ja millele kinnituvad pirkad ning kapotilukk. Ja kuigi erinevalt uuest stangest või radikast pole selle paneeli hind teoreetiliselt kallis, ei saa teda esindusest enam paraku tellida.


Kuna olukord varuosarindel kujunes lihtsa auto kohta oodatust märksa keerulisemaks, tuli mõneks ajaks hoog maha võtta, teha korralik detailinimekiri ja keskenduda vajalike defitsiitsete juppide hankimisele. Ja olgu igaks juhuks ka öeldud, et kuigi kõrval oli teine korralik masin ning mind mitte eriti tundev lugeja võib arvata, et see võinuks teenida ka organidoonorina, ei saanud teise auto küljest midagi ära võtta, sest siis ei oleks ta ju enam komplektne ja korralik, vaid mingi isetehtud auto ja nii lihtsalt ei tehta. Autod peavad olema sellised nagu nad on toodetud ja kui tegu pole just lammutamisele kuuluva vanametalliga, ei ole ükski neist erand ning teda võib teha paremaks, aga mitte kunagi halvemaks.

Ostunimekiri sai pikk, kuid õnneks ei olnud kõik selles leiduv vaid suure mootoriga auto teema ja suurt hulka detaile oli originaalvaruosana võimalik veel isegi esindusest päris mõistliku hinnaga tellida. Näiteks tuleraam, logar, radiaatorilõdvik, õhuvõtu plastikosad jms pudi-padi on kenasti vabamüügis saadaval ning seetõttu sai suur osa probleemist väga lihtsasti lahendatud.


Aga uut kapotti (580 eurot) ja poritiiba (790 eurot) nende hinna tõttu minusugune esindusest naljalt ei telli. Õnneks leidis raskel hetkel appi tulnud ralak oma rikkalikest varudest aastaid tagavarana oma aega oodanud ideaalses korras vasaku originaalporitiiva ja täiesti roosteta kapoti. Iluvõre lubas lahke seltsimees koguni oma isa auto küljest maha kruvida ja kehvemaga asendada ning isegi mu teine kutsikas leidis ta isa auto küljest oma salongi korraliku plastikdetaili, mille katkisemaga asendasime. Võibolla imestab isa siiani, et millise fašistide võlujõuga need jupid ta auto küljes ühe talveööga ära vananesid, aga ma loodan, et ta pole pahane.

Kasutatud korralik kapotialune paneel ja vasak esituli õnnestus leida koguni Eestist ja peab ütlema, et lisaks toidupiltidele võimaldab sotsiaalmeedia kohati ka kasulikke postitusi näha ja jagada.

Seega jäidki nimekirja endiselt figureerima defitsiitsed varuosad ja need osad, mis sel hetkel veel prioriteetsed ei näinud.

Ma ei liialda kui ütlen, et tegelesin järgmised paar kuud radiaatori leidmiseks igal õhtul järjekindlalt kogu mulle teadaoleva eBayderuumi kammimisega (sealhulgas Kleinanzeigen), kasutades kõiki sünonüüme ja keeli, mida otsimiseks suutsin välja mõelda. Ja niimoodi kulusid päevad ning lõpuks ta ikkagi müüki tekkis ja mu koju ka jõudis. Mul oli nüüd radiaator ja seega sain uuesti käivitamisele mõelda.


Olles paari õhtu jooksul juhtmetel näpuga järgi ajades parandanud ära katkenud ühendused, mille hulgas oli ilmselt peasüüdlasena ka väntvõllianduri juhe ning asendanud diagnostikapistiku, proovisime lõpuks ühel hämaral talveõhtul pojaga garaažis autot käivitada. Ja vist me mõlema suureks rõõmuks ta tõesti ärkaski ellu! See oli nii äge - ta on küll haavatud, aga siiski elus! Ja selle kõige juures käis mootor ühtlaselt ning pärast käivitumist ei jäänud põlema ükski kontroll-lamp peale esialgu igaks juhuks süsteemist puuduva jahutusvedeliku oma. See tähendas, et ka ABS-i hüdraulikamoodul, mis asub ju samuti vasakul ees sel deformeerunud plekkdetailil, mille esindusest ostsin, oli õnnetusest eluga pääsenud. Palju autosid remontivate inimeste jaoks pole see vist mingi saavutus, aga ma ei tea auto elektroonikast, plokkidest, juhtmetest ausalt midagi ja seega käsitlesime kujunenud olukorda erakorse töövõiduna. Suurest õnnest tegin sellest isegi video, mida ei hakka siia lisama, sest selle vaatamisega ei viitsiks ilmselt keegi tänapäeval aega raisata. Ekraanipilt kõlbab ka.


Auto oli nüüd jälle võtmest käivituv ja jahutusvedeliku ning käigukastiõli normi seadmise järel võis sellega vabalt kasvõi omal jõul plekksepa juurde või siis vähemalt treilerile ja maha sõita.