Mercedes-Benz C200 w202 aastast 99

[torvalds]

Umbkaudu aasta tagasi külge monteeritud rohelise auto salongipuhuri puhumised said puhutud. Ühel hetkel saabus lihtsalt vaikus - isegi kopsimise peale ei suvatsenud kõnealune organ enam elu sisse võtta. Ei jäänud muud üle, kui varustada end ristpeaga kruvikeeraja ning kahekümnendat numbrit kandva tähikvõtmega ja minna poodi uue puhuri järele. Vahetasin kohe sealsamas poe õuel ära ka - teenindusfirma tahtis selle vahetuse eest suisa sada käibelolevat raha saada. Pidasin seda üheksa kruvi keeramise eest poole tunni jooksul liiga kulukaks. Väänasin end tagurpidi kaassõitja istmele ja pisikese kirumise järel võisin nentida - puhub. Ikka Behri osa, kuid parema häälega kui eelmine liigikaaslane.
Mille järel tekkis kange isu ära vahetada ka väsimuse märke näitav kojamees. See isu kustus Mercedese varuosa leti taga seistes vähe hiljem ära. Neiu arvas, et tähemärgiga toote eest tuleb hinnakirja alusel tasuda suisa nelikümmend eurot. Sel hetkel jäi kaup katki, kuid tuli mõned päevad hiljem siiski tehtud. Määravaks sai asjaolu, et Silberautos Tallinnas vajalikku pulka riiulis ei olnud. Oleks tulnud tellida, aga mul polnud aega kaks päeva oodata. Mis siis, et oleks poole odavamalt saanud. Teinekord tean. Kaubandusvõrgu kojamees on küll odavam, kahjuks pole sellist trehvanud, mis oleks selle auto küljes ilusti toiminud. Kipuvad maru ruttu sakiliseks jne. Puhtama väljavaate huvides võib ka rohkem kulutada ja hoida hunniku roppe sõnu sõidu ajal kokku.
Kiirest elutempost tulenevalt pole väga jõudnud vahepeal maal karastusjooke nautimas ja autoga mängimas käia. Nii tuli määrdunud sõiduk, riiete esindusliku väljanägemise säilitamiseks viia autopesulasse. Kuhu ta pole minu valduses olles varem sattunud, vaid alati on saanud nautida käsipesu. Tulemus oli muidugi ootuspärane.


Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Lapse mobiiltelefonist selle valgusega rohkem välja ei pigistanud.