12-02-2018, 12:54 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-02-2018, 02:11 AM ja muutjaks oli torvalds.)
Vahepeal jõudis kätte sissesõidu lõpp. Pisikesed kollased numbrid rooli taga saavutasid suuruse 500 000. Pühast hetkest sai isegi pilti tehtud, ja ka üks vahuveini pudel pokaalidesse ümber valatud.
Seoses talve saabumisega said okastega rehvid alla pandud. Viimane turismireis sõbralikku naabervabariiki endiste piirivalve hoonete sisuga tutvumiseks sai küll veel suverehvidega tehtud. Kiidan siinkohal Michelin CrossClimete pidamist ka sellistes jäistes oludes. Rohkem ei eksperimenteerinud, vahetasin esimesel võimalusel talvejooksu alla. Enne suurt talve sai veel esiklaas uuesti ette liimitud. Katuse ülemist serva peab tõele au andes küll metalli lisamisega järele aitama, praegu sai lihtsalt klaasiliimi rohkem pandud. Mõistlik tundus ühes sellega ka mootori õli ära vahetada. Välp polnud küll veel täis, aga mis siis sellest.
Mille kõige järel puges taas pähe mõte, et Webasto ilma kaugkäivituseta on ikka maru poolik lahendus. Mõte veeres järjest hoogsamalt ja asi sai ka abikaasaga läbi arutatud. Sellest kõigest tulenevalt sai asi vormistatud tööks, ja spetsialist paigaldas rõõmsa naeratusega ahju distantsilt käivitamiseks vajalikud organid. Nüüd on seda autot veel tükk maad mõnusam kasutada.
Ometi segas selle kauni, nelja eri värvi punase auto kasutamist tõik, et kojamehe süsteemis käis miski pahur raks, ja see jäi keset klaasi seisma. Ja ei hakanud ühegi nipige enam tööle ka. Ainult ragises. Tuli kiirteelt maha pöörata, ja sõita mööda kõrvalteid garaazi asendusauto järele. Nagu arvata võite, siis sadas sel hetkel suisa kolinal. Eks sellele raksule eelnes ka vähemalt nelja nädala pikkune periood, millal kojemehe tööd saatis kolksuv heli. Omad vitsad on ikka kõige valusamad. Asi lahenes paari päeva pärast lammutusest toodud kasutatud hoovastikuga. Tõstsin kapoti ja vedasin selle peale presendi. Nii moodustus telk, kus otsalambiga valgust luues sai vana hoovastik maha, ja uus külge. Pistikud on näotõste järgsel ja näotõste eelsel autol erinevad, seetõttu ei sobinud sinna üks ühele ka rohelise varuosa auto detail. Lammutuse onu teadis, et neid hoovastikke on kolme eri versiooni. Äkki ongi.
Vanad suunatuled ees olid täitsa inetud ja elutud. Hetke emotsiooni ajel said sinna TYCi poolt toodetud tükid asemele pandud. Veidi teiste mõõtmetega kui orginaalid, kuid erinevad ka hinna poolest. Mercedese leti tagant küsiti uue suunatule eest 75.- eurot tükist. TYCi hind oli 11.- eurot ühe poole eest. Lähemalt uurides leiab valvas silm erinevused üles, kahe meetri pealt väga vahet enam pole. Ju natuke aega ikka käib. Aeg näitab, kas on ka teistsuguseid lahendusi. Esilaternate reflektorid on ka kaunis tuhmunud. Pole veel uurinud, kas neid õnnestuks uusi ja ilusaid kusagilt eraldi saada. Kogu uus esituli, Boschi toodetuna on mälu järgi 280.- eurot. Samas said neil ju klaasid kunagi eeva ja aadami ajal juba vahetatud.
Mingil jaanuari õhtul, täiesti lambist, keerasin sisse tehnoülevaatuse õuele. Ja mõnevõrra hiljem keerasin sealt välja teadmisega, et ees on üks vedru katki, ja pidurivoolikud ees on ka hapud. Pluss mittevilkuv suunatuli vasakul tiival. Pluss mingi esisilla puks oma väärtust minetamas. See olukord sai loomulikult lahendatud värskete osade abil. Lisaks taas uus mootori õli(läbisõdul 508400). Ja igaks juhuks sai paigaldatud ka taastatud starter. Olgu veel mainitud, et erinevatel, oma suvast lähtunud põhjustel, on mootoris õli vahetatud viimase 10 000 kilomeetri läbimise juures kolm korda. Sellest ei maksa mingit loogikat otsida. Lihtsalt läks kuidagi nii.
Täna hommikul keerasin jälle ülevaataja õuele. Täiesti sihilikult. Viimane päev oli esitada sõiduk kordus ülevaatusele. Seekord jäid paberid puhtaks.
Seoses talve saabumisega said okastega rehvid alla pandud. Viimane turismireis sõbralikku naabervabariiki endiste piirivalve hoonete sisuga tutvumiseks sai küll veel suverehvidega tehtud. Kiidan siinkohal Michelin CrossClimete pidamist ka sellistes jäistes oludes. Rohkem ei eksperimenteerinud, vahetasin esimesel võimalusel talvejooksu alla. Enne suurt talve sai veel esiklaas uuesti ette liimitud. Katuse ülemist serva peab tõele au andes küll metalli lisamisega järele aitama, praegu sai lihtsalt klaasiliimi rohkem pandud. Mõistlik tundus ühes sellega ka mootori õli ära vahetada. Välp polnud küll veel täis, aga mis siis sellest.
Mille kõige järel puges taas pähe mõte, et Webasto ilma kaugkäivituseta on ikka maru poolik lahendus. Mõte veeres järjest hoogsamalt ja asi sai ka abikaasaga läbi arutatud. Sellest kõigest tulenevalt sai asi vormistatud tööks, ja spetsialist paigaldas rõõmsa naeratusega ahju distantsilt käivitamiseks vajalikud organid. Nüüd on seda autot veel tükk maad mõnusam kasutada.
Ometi segas selle kauni, nelja eri värvi punase auto kasutamist tõik, et kojamehe süsteemis käis miski pahur raks, ja see jäi keset klaasi seisma. Ja ei hakanud ühegi nipige enam tööle ka. Ainult ragises. Tuli kiirteelt maha pöörata, ja sõita mööda kõrvalteid garaazi asendusauto järele. Nagu arvata võite, siis sadas sel hetkel suisa kolinal. Eks sellele raksule eelnes ka vähemalt nelja nädala pikkune periood, millal kojemehe tööd saatis kolksuv heli. Omad vitsad on ikka kõige valusamad. Asi lahenes paari päeva pärast lammutusest toodud kasutatud hoovastikuga. Tõstsin kapoti ja vedasin selle peale presendi. Nii moodustus telk, kus otsalambiga valgust luues sai vana hoovastik maha, ja uus külge. Pistikud on näotõste järgsel ja näotõste eelsel autol erinevad, seetõttu ei sobinud sinna üks ühele ka rohelise varuosa auto detail. Lammutuse onu teadis, et neid hoovastikke on kolme eri versiooni. Äkki ongi.
Vanad suunatuled ees olid täitsa inetud ja elutud. Hetke emotsiooni ajel said sinna TYCi poolt toodetud tükid asemele pandud. Veidi teiste mõõtmetega kui orginaalid, kuid erinevad ka hinna poolest. Mercedese leti tagant küsiti uue suunatule eest 75.- eurot tükist. TYCi hind oli 11.- eurot ühe poole eest. Lähemalt uurides leiab valvas silm erinevused üles, kahe meetri pealt väga vahet enam pole. Ju natuke aega ikka käib. Aeg näitab, kas on ka teistsuguseid lahendusi. Esilaternate reflektorid on ka kaunis tuhmunud. Pole veel uurinud, kas neid õnnestuks uusi ja ilusaid kusagilt eraldi saada. Kogu uus esituli, Boschi toodetuna on mälu järgi 280.- eurot. Samas said neil ju klaasid kunagi eeva ja aadami ajal juba vahetatud.
Mingil jaanuari õhtul, täiesti lambist, keerasin sisse tehnoülevaatuse õuele. Ja mõnevõrra hiljem keerasin sealt välja teadmisega, et ees on üks vedru katki, ja pidurivoolikud ees on ka hapud. Pluss mittevilkuv suunatuli vasakul tiival. Pluss mingi esisilla puks oma väärtust minetamas. See olukord sai loomulikult lahendatud värskete osade abil. Lisaks taas uus mootori õli(läbisõdul 508400). Ja igaks juhuks sai paigaldatud ka taastatud starter. Olgu veel mainitud, et erinevatel, oma suvast lähtunud põhjustel, on mootoris õli vahetatud viimase 10 000 kilomeetri läbimise juures kolm korda. Sellest ei maksa mingit loogikat otsida. Lihtsalt läks kuidagi nii.
Täna hommikul keerasin jälle ülevaataja õuele. Täiesti sihilikult. Viimane päev oli esitada sõiduk kordus ülevaatusele. Seekord jäid paberid puhtaks.