MB S 280, 1993, w140 - Magnus

[djmaq]

Jah, n-ö isetegemise kohalt on ka eelmine omanik lisanud mõningad vihiku-lehed, kus käsitsi kirjas tehtud tööd ühes kuupäevadega. Edaspidine arvete alles hoidminegi ei tee paha.

Uhke täidetud Rootsi hooldusraamat saab ühel hetkel ametliku lõpu ning jätkub teenindus tagasihoidlikemates kohtades.

See, et hooldust teed mitte Silberis, on savi, AGA see ei tähenda, et hooldusraamat siit alates lõppema peaks. Kui hooldust teeb "templivõimeline" kontor, siis lase ikka sissekanded edasi teha. Kui teed ise, samuti pane sinna kirja, vahet ju pole (kirjutagi, et ise tegin) ja kuskil pead nagunii vahetatud õlide jne asjade kohta päevikut pidama. See ei ole mingi püha graal, mida keegi teine peale esinduse täita ei tohi, see on auto hoolduspäevik, mida täidab see, kes parasjagu hooldust teeb. Nii on.
Ja uhke hooldusraamat jätkub vabalt...
Kui raamatu leheküljed otsa saavad, tee tühjast lehest koopiad ja pane vahele. (nagu ma oma Volvol tegin, sel sai 400t pealt raamat "otsa")
Samuti hoia alles kõik arved, juppide ja õlide ostmisel nad ju ikka tekivad.

Ajalooga masin omab palju suuremat müügiväärtust ning eks ta üks noor klassik juba ole.
Ja kui see läbisõit õige on, siis selle MB kohta veel täiesti tuttuus...

P.S. Väga bro ülevaataja, et värviga asjad ära tähistas. Sellest ametliku paberi jutust ei saa ju isegi ükski teeninduse meister aru.
(neil on seal tekst, et VÜT munakliigend jne, mine võta pärast kinni, mis see oli)

.

---

Hind kukkus tublisti aga eks see üks mikromootoriga S ole.

Kui saladus pole mis hinnaga sa ta kätte said. Nillisin sama masinat aga alati jäi natuke puudu.

Edu minu arust üli maitseka w140ga.

---

Kuu armuaega ülevaatajatelt hakkas lõppema ja puudused tuli parandada.

* Tulekustuti oli võõramaiste kirjadega, ehkki pulber voolas, kuid taatlemisele ei võetud: lahenduseks teine kusti autosse.

* Salongi ventikas ehk tuuleklaasi soojendi hakkas ise tööle (võis olla kinni jäänud) ning näppimist ei vajanud.

* SRS-süsteemi rikkeindikaator hakkas õigel ajal ära kustuma ning punane tuluke põlema ei jäänud.

* Parem tagumine õõtsavarras ise ennast kinni ei keera ja vajas parandust esimese asjana.

Koheselt sai selgeks, et kinnitus korras ja ilmselt õõtsapuksis asi. Olgugi, et puksid ka eraldi saadaval, tundus murevabam pressimise asemel terve uus varras panna õõtsuma.



60ndate/70ndate kurvasilmse W115 kogemusega võrrelduna on sillaehitus 90ndatel ootuspäraselt komplitseeritum multi-link (esimesel beebimersul - W210-l oli minu mäletamist mööda see esimest korda kasutuses) ning kõik sisekandidki pole harjumuspärase kuue nurgaga vaid tarvis läheb eksootilisemaid tööriistu.



Kinnised poldid lahti sai meelitatud, üks kääks/loks vähem ning järgmised asjad veel vaadata.