MB 200T D, 1983, S123 - Lepz

[Lepz]

MB 200TD. 1983.a. S123, 44kW, 2.0 diisel, 4-käiguline manuaal

Ainsateks lisadeks: katuseluuk, elektriline kõrvalistuja küljepeegel.

Auto soetas vanaisa aastal 1998, odomeeter näitas tookord 178 000 midagi, kas see on tõene või mitte, ei ole vast olulinegi. Oluline on see, et tänaseks on auto sõitnud 228000, millest mina olen sõitnud see hooaeg 4000km. See teeb 19 aasta läbisõiduks 50 000 km. Mis on täitsa võimalik, sest oli vanaisal II auto. Tööautoks oli MB 206D, mis on muidugi igavesti lahe asi omaette ja vääriks kindlasti oma teemat, kui ta alles oleks. Kusjuures mootorid olid neil samad 2.0 diislid 44kW.

Väike meenutus:

206D

Kuna selle kere väsis väga ära, siis edaspidi oli tööautoks 306D, mis oli siis ilma lükandukseta ja 30 cm pikem.

Väike meenutus sellestki, uue omaniku müügikuulutus:

306D

Aga nüüd teemas püsides.

Kuna sõideti vähe ja auto oli garaažis, siis jäid sellel pidurid ja asjad kinni, ka kere läks üsna inetuks.

2007 tehti suurem remont veermikule (pidurid, puksid) ja siis läks auto keretöödesse, värviti terve kere ära. u 4-5 aastat auto seisis. (seismise ajal ikka pandi vahest käima ja liigutati) Oli vahepeal müügis ja siis jälle mitte, kusjuures müügis oli ka laiali võetuna mingi hetk.

Ja siis pakuti mulle seda autot, pakuti ammu, aga 2016 jõul sai asi ära tehtud.

Esimese asjana läks auto remonti. Pidurid olid nii kinni, et mootor ei jõudnud vedada, üks esivedru oli katki ja puksidest, laagritest ei räägigi.

Vahetati tagumised supportid, korda tehti käsipidur, puksid, kardaani leevendi, ees sama asi, veeti uued piduritorud, ja muidugi õlid-filtrid jne.

Pildid, peale garaažist välja ajamist:



Mootor:





Veel mõni pilt enne remonti/hooldust:




Ees olid tal tegelikult kandilised tuled, aga pealinna külastades, läksid need jalutama ja sai asendatud vanemate ümmargustega, aastaks võis olla 1998-1999 ja sellest ajast ongi ta ümarate tuledega, millest roolipoolne on täkkega ja võtab vett sisse.

Peale ülevaatuse tegemist oli vaja ilmtingimata sõita ja katsetada:
Ja ka esimene teepeale jäämine... Labane kütuse lõppemine paagist...



Katsetuste käigus ilmnes, et klaasipesuri pump on töö lõpetanud, samuti tagaluugi amordid olid otsas omadega. Need asjad sai vahetatud.

Sisust on ka klõps:




Vahepeal kadus laadimine ära, sai uuritud, milles värk. Pingeregulaator maha võetud, selgus, et harjased otsas.

Vana jupp kaasa ja mis seal ikka, poest uus. Kõlab lihtsalt, aga sellist, nagu vaja ei leidnudki, kuna hind oli 6€ ja Boschi enda kataloog näitas kõnealust juppi asenduseks, ei põdendki, sai ära ostetud... Jupp siiski ei sobinud, aga õnneks sai vanale regulaatorile uued harjased lasta panna.

Vana jupp:



Uus jupp:




Oma järge ootavad veel originaal valuveljed:



Veljed ootavad oma aega veel, peaks puhtaks pritsima ja siis uus värv selga, ning siis uued rehvid peaks ka hankima, kas keegi teab, et kas sinna läheb 185/65/R14? või peab seal mingi teine mõõt olema?

Sõita on vägev, vahest vaadatakse järgi, Tln-Tartu nelja realisel sõideti kõrvale, tehti pilti. Linnas antakse teed...

Muresid on ka, uksetihendid on vist otsas, vihma lekib sisse, esiklaas on täkkeline ja kulunud. Katuseluugi äravool sai kompressoriga läbi puhutud ja tundus ok, sellepärast tundub, et ilmselt uksetihendid. Kui neid kellegil üle on ja jagada viitsib, võib teada anda. Samuti võib teada anda, kust uued saaks...

Ja siis see rooste, rooste ja veelkord rooste...

Keretöödest on juba 10 a möödas ja see annab täiega tunda. Lollus oli muidugi kohe uuel aastal sõitma ka hakata.

Nüüd ei teagi, rooste tõrjega vist polegi ennem mõtet üle teha, kui värviparandused tehtud. Samas igahetk läheb asi hullemaks, kuigi nüüd kuulõpus on plaan talvekorterisse ära panna.

Kui kellelgi roostega seoses ideid on, siis andku tulla.

Ja siis kaugemalt pilt, kus nii roostes ei tundugi: