27-04-2017, 09:37 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-04-2017, 09:38 AM ja muutjaks oli torvalds.)
Muutlike ilmastikuolude tõttu ei ole veel pääsenud rehvijooksu suviseks vahetama ja korralikult vahatama. Pesnud olen kallist igapäevaliikurit küll igal võimalusel, nii pealt kui altpoolt.
Salongipuhuri hääled läksid iga päevaga järjest õudsemaks. Nagu ei olekski uue osaga tegu. Mingil nädalavahetusel maal käies võtsin rohelise auto pealt puhuri koos rupskitega ära ja asetasin kruvide abil punasele autole. Pettumust toonud osa panin kaubandusvõrgus letile, ja raha tema eest anti ilusti tagasi. Roheliselt tulnud osa ehk küll nii suurt tuulepöörist ei tekita, aga tema töö ei põhjusta ka ragisevat häält. Vaatame, kaua see ilu kestab.
Pagasiruumi luuk peaks ühel soliidsel tähemärgiga autol kenasti lahti hüppama, kui lukk vabastada. Minu autol takistas seda rõõmu tundmast katkine vinnastus vedru polstri taga. Kribinal krabinal tuli seegi rohelise auto küljest ja sai paigale. Nüüd tõuseb luuk peale nupuvajutust ise lahti. Peaaegu ühel pool sellega, nüüd pole muud kui väheke viitsimist leida ja õige lukk luugile otsida. Siis saab suisa puldist avada. Kui ma nii laisk poleks . . .
Salongis, käetoe ees, asub sellisel tsee Mersul väike laegas. Eelnev osa oli läinud kellegi osavate näppude nahka ja tema kaas ei püsinud suletud asendis. Kukkus inetu tolksu saatel lahti. Korduvalt. Tekkinud avasse oli hea talvemüts täiteks toppida. Mingil energiasööstu hetkel võtsin roheliselt autolt sellegi tüki maha ja keerasin punasele külge. Sai hea. Kaaneke täidab oma eesmärki. Müts hakkas peale seda tagaistmel lesima.
Kui kilomeetreid oli kogunenud 489 tuhat ja vähe pealegi, suundusin tuttavasse veoautode ja traktorite remondipaika. Värske Castroli mootoriõli ja seekord õlifilter Boschi karbist. Millalgi vähe peale seda hanksin esindusest ka uue kojamehe ja panin kahe saju vahepealt paika.
Rihmaliini vilin jäi kiire elutempo tõttu oma lahendust ootama.
Seejärel oli kohustusliku tehnokontrolli hetk. Vigu ja vingumist ei olnud. Paluti aasta pärast uuesti tulla. Hingasin kergendatult.
![[Pilt: m9cb9u.jpg]](http://i67.tinypic.com/m9cb9u.jpg)
Tähelepanu. Tegu pole Biltema reklaamfotoga. Vanema lapse jalgrattale oli lihtsalt ketiõli tarvis. Puhtast autost on aga alati tore pilti teha. Kvaliteedi pärast vabandan, telefoni pilt ikkagi.
Salongipuhuri hääled läksid iga päevaga järjest õudsemaks. Nagu ei olekski uue osaga tegu. Mingil nädalavahetusel maal käies võtsin rohelise auto pealt puhuri koos rupskitega ära ja asetasin kruvide abil punasele autole. Pettumust toonud osa panin kaubandusvõrgus letile, ja raha tema eest anti ilusti tagasi. Roheliselt tulnud osa ehk küll nii suurt tuulepöörist ei tekita, aga tema töö ei põhjusta ka ragisevat häält. Vaatame, kaua see ilu kestab.
Pagasiruumi luuk peaks ühel soliidsel tähemärgiga autol kenasti lahti hüppama, kui lukk vabastada. Minu autol takistas seda rõõmu tundmast katkine vinnastus vedru polstri taga. Kribinal krabinal tuli seegi rohelise auto küljest ja sai paigale. Nüüd tõuseb luuk peale nupuvajutust ise lahti. Peaaegu ühel pool sellega, nüüd pole muud kui väheke viitsimist leida ja õige lukk luugile otsida. Siis saab suisa puldist avada. Kui ma nii laisk poleks . . .
Salongis, käetoe ees, asub sellisel tsee Mersul väike laegas. Eelnev osa oli läinud kellegi osavate näppude nahka ja tema kaas ei püsinud suletud asendis. Kukkus inetu tolksu saatel lahti. Korduvalt. Tekkinud avasse oli hea talvemüts täiteks toppida. Mingil energiasööstu hetkel võtsin roheliselt autolt sellegi tüki maha ja keerasin punasele külge. Sai hea. Kaaneke täidab oma eesmärki. Müts hakkas peale seda tagaistmel lesima.
Kui kilomeetreid oli kogunenud 489 tuhat ja vähe pealegi, suundusin tuttavasse veoautode ja traktorite remondipaika. Värske Castroli mootoriõli ja seekord õlifilter Boschi karbist. Millalgi vähe peale seda hanksin esindusest ka uue kojamehe ja panin kahe saju vahepealt paika.
Rihmaliini vilin jäi kiire elutempo tõttu oma lahendust ootama.
Seejärel oli kohustusliku tehnokontrolli hetk. Vigu ja vingumist ei olnud. Paluti aasta pärast uuesti tulla. Hingasin kergendatult.
Tähelepanu. Tegu pole Biltema reklaamfotoga. Vanema lapse jalgrattale oli lihtsalt ketiõli tarvis. Puhtast autost on aga alati tore pilti teha. Kvaliteedi pärast vabandan, telefoni pilt ikkagi.
