Mercedes-Benz 190E, 1989, M102.963 - Aialipp

[aialipp]

"The Geto Fabulous"

Mark: Mercedes-Benz
Väljalaskeaasta: 1989
Läbisõit: 240000 (seal odomeeter on seisma jäänud)
Mootor: M102.985 (2.3 97kw)
Käimar: manuaal
Sisu: must tekstiil.
hetke seis: ÜV - 03.18 / Asukoht Norra läänekallas.
Link hooldusraamatusse: UKSELINK

Ostu lugu:

Eelteadmiseks, et elan alaliselt Norras...
Olgu mainitud ka see, et olen omanud üle 60 erineva masina enda varasemas elus ja üks mida endale püsivaks] olen tahtnud soetada on 190e. Olen neid peilinud internetis aga kunagi pole sobivas hinnaklassis silma jäänud ühtegi või pole olnud õiget hetke.
Pole ka täpselt teadnud mis sorti projektiks seda tahta vms.
Üldjoontes järgnevat kirjeldada oleks ehk see, et juhus on pime...
Veebruari alguses, 2017 aastal, ilmus portaali Soov.ee kuulutus.
Just samal ajal kui olin Eestis, täpsemalt Tartus, puhkust veetmas. Otsisin odavat sõidukit, millega Norra tagasi sõita ja lihtsalt ekstra toitu ja muud kaasa vedada. Sõita siis masinaga siia ja kui läheb laiali, viia vanametalli kokkuostu. Kui muidugi kohale jõuab...
Ühel hetkel nägin Soovis 190e kuulutust. Piltidelt tundus nobe ja hinnasooviks oli poole tuhande ja tuhande vahepealne number.
Helistasin ning sain jutule. Müüja sõnade järgi oli masin eelnevalt 3 aastat seisnud ning tema ostis selle eesmärgiga see pressi alla minekust päästa ja edasi müüa.
Kere pidi olema enam vähem ning masinale oli ka tehtud eelnevalt ÜV.
Lepisin kokku ning sõitsin u 130km kaugusele masinat vaatama juba paar tundi peale kõnet.
Kohale jõudes oli pilt uskumatult lootustandev. Muidugi oli näha ja tunda, et auto oli pikalt seisnud eelnevalt aga siiski. Käis enamvähem normaalselt kohapeal, temperatuurid ja rõhud normis, sõitis proovisõidul otse ja midagi olulist ei kolisenud 28a vanuse auto kohta.
Salongis olid muidugi kõik uksepolstrid, peale juhi oma, üles pundunud niiskusest ja päikesest. Istmed korras. Muidugi vilkusid laes turvavöö tuled ja üldse elektriga tundus oksüdeerumine olema sina peal...
Tegin otsuse, et see on see masin, mis mind sõidutab 5 päeva pärast 1200 km kaugusele koju, mis asub Norras.
Tegin diili ja sõitsime masinaga Tartu tagasi.
Järgmisel hommikul peale ARKi hakkasin siis oma ostu lähemalt uurima.
Esisilla osas tundus miski kahtlane. Istus natuke kahtlaselt. Lähemal vaatlusel selgus, et juhipoolsel esimesel vedrul oli ülemine keerd poole pealt ära murdunud. Ei oskagi öelda kuidas ma seda ei tundnud maantee peal sõites. Masin ei ujunud ja kõik oli viisakas. Teel püsivus väga hea. Muidugi olid kunagi autole alla pandud sportline versiooni vedrud. Sellest ei tajunud ka nii väikest jäikuse erinevust, mida annab pool keerdu.
Egas midagi masin tungidega üles, rattad alt ja jackid alla. Vedrud alt võttes selgus muidugi, et vedrukannud on ikkagi juba roostesed ja ühte oleks vaja juba sättida. Teadsin eelnevalt et tegemist on ka ühe Mercedese tüüp-probleemiga soolatatavatel teedel.
Egas midagi. Sai kiirelt pigimastiks ja muu maha võetud roostesed kohad välja lõigatud ja kartongi lõikama asutud, et parajad tükid uuest materjalist välja lõigata ja asemele keevitada. Need tehtud ja keevitatud sai uus värv ja mastiks peale. Päevi oli möödas selleks hetkeks juba 3 ja 2 päeva pärast pidin ma laevapeale minema või lennupiletid endale ostma.
Edasine probleem seisnes selles, et mul polnud vedrusid. Käisin kõik võimalikud kauplused Tartus läbi ja uurisin, et ehk leian midagi sama mõõdu ja omadustega kui orginaali ei saa. See tagaks vähemalt selle, et saan masinaga kohale Norra ja siin edasi mõelda. Eriline õnn mind ei saatnud kauplustes ning käisin isegi Mercedese esinduses, et ehk neil on mingil x põhjusel olemas Eestis või Soomes antud vedrud.

Sellel hetkel tegin endale Mercedese klubi foorumisse kasutaja...
Leidsin sobivad vedrud Tallinnast. Kasutaja "renkss" aitas nendega.
Teisele masinale hääled sisse ja Tallinnasse järgi. Mõningad tunnid ja õhtuks vedrudega Tartus Tagasi.

Järgmine päev läksid vedrud alla ja hakkasin tegelema karteri põhjas oleva praoga. Püüdsin leida karterit foorumist aga ei õnnestunud. Viimases hädas otsustasin masin õlist tühjaks lasta, põhja lihvida ning keemilise metalliga pragu sulgeda. Tean, et see pole püsiv ja mõistlik lahendus kuid siiski oli see ainuvõimalik sellel hetkel. Järgmiseks otsustasin tegeleda generaatoririhma pingutiga, sest see oli purunenud. Kui jupid maha olin korjanud ja avastanud, et ei saa seda juppi isegi mitte foorumist, läksin sõbra juurde mtalli töökotta ning tegime hõbejoodisega keevitades sinna detailile puuduva osa. Koju tagasi ja jupid peale.Järgmisel päeval läksid uued mahlad sisse, uus geneka rihm ja masin proovisõidule. Lõunaks olin selgeks saanud, et olen auto tehnilise seisukorraga pm rahul ning sõidan sellega põhja. Sebisin veel uue tuledelüliti ning vahetasin selle ära ja lisaks uuele õlile läks ka uus õlifilter. Tulede lüliti sain kasutajalt "Oldschool". Aitas mind telefonitsi mitu päeva et saaksin masinale jupid kokku...
Järgmine päev olin juba kella kuuese Stockholmi laeva peal ja sõit võis alata.
Sõit ise kulges muretult ja kohal olin u 13 tunniga + laevasõit.
Vahepeal on saanud sõita ja ehitada ja täna otsustasin teha lõpuks teema masinast siia, sest tundub, et jääb perekonda.

Tänane seis:
Kapotialuse ringi tegemine ja salongis kerge korrastamine.

TULEVIK
Kauge ja tume.
detailse info leiab hooldusraamatust. Siin ei tahaks hakata foorumit kõiksugu lollusega risustama...