25-11-2016, 12:05 AM
Härrased, lubage Mercedest natuke veel kaitsta ja tegelikult ma tean küll, et midagi ei tea.
Esiteks ei saa olla täielikult nõus väitega, et teised autotootjad sarnasest ikaldusest pääsesid ning kogu uurimistöö vaid ettekäändena leiutati. Mõelgem korraks Golf III või BMW e36 ja e34 peale. Roostetavad needki nii hästi, et korralikke peaaegu enam järel pole. Ka jaapanlastest ei jäänud üldse midagi sellest ajastust tänaseks alles.
Samas pidada W124 nö igaveseks autoks on samuti võimalik pigem mööndustega. W124 oli tootmise algusaastail tõsiselt kvaliteediprobleemidega kimpus ja omanikud nii tigedad, et AutoBildi kaebusteraamat ummistus ära. Kui me hindame objektiivselt, siis ei M102 ega M103 mootor kesta suurema remondita eriti üle poole miljoni kilomeetri. Pigem ikka kadus õlirõhk ja saabus sinine suits juba varem. Diislid on muidugi paremad, aga no kes meist täna viitsiks nende jõuetute ja pikalt eelsoojenevate vanade ükskõik mida söövate diislitega üldse sõita?! Samas USA-s olid jällegi tänu karmimatele keskkonnanõuetele juba W124 aja diislitega tohutud probleemid.
Seega legend on ikka tagantjärele ilusam ja suurem kui elu. Ka kaasaegsemate Mercedeste mootorite jaoks pole 400-500 tuhat km probleemiks. Pigem on autode tegelikud läbisõidud võrreldes 90-tega märgatavalt kasvanud ja nii MB kui BMW sõiduautod peavad vähemalt sama suuri läbisõite vastu.
Tõsi - hooldus ja remondikulud on küll samal ajal kümneid kordi kallimad tänu varuosahindadele, mis paljuski tuleneb detailide keerukusest ja teostusest, aga sama palju ka hinnapoliitikast, sest varuosade kulu ei tule enam niivõrd otseselt määratletuna kliendi näppude vahelt kätte saada. Ja üldse, milline roosa lipsuga büroojuht või vormitud kehaga joogatreener tänapäeva kindlustuste, garantiide ja finantsteenuste maailmas seda hindade muutust niiväga tunnetabki?!
Jah, kindlasti on tõsi, et süüdlast W124 autode hilisemates kereprobleemides võib otsida finantsosakonna punases pastakas, ent samavõrd tõsi on ka see, et kui üritad toota autot, mis on igast otsast keskkonnasõbralik, on see eesmärk tugevalt konfliktis pikaajalise kestvusega. W124 ja hiljem osaliselt w210 tootmisaastatel toimus kõik see, mis täna on normaalsus - loobuti PVC-st, alustati veebasil värvide kasutamist, võeti kasutusele taaskäideldud ning biolagunevad materjalid ja samal ajal keerulisemad, kuid kaugelt efektiivsemad elektroonilised juhtimissüsteemid. See protsess kestab pidevalt edasi ning aasta aastalt keelustatakse ja vähendatakse autotööstuses (ja teistes samuti) kahjulike ainete kasutamist nii komponentides, tootmisprotsessides kui isegi tööriistades ja tootmisseadmetes. Ja kui Sa otsustad olla selles kõiges pioneer, on selge, et palju läheb ka valesti ja otsestele klientidele ei pruugi see mõte üldse meeldida. Keegi samas peab need riskid võtma ja kasulikum on olla innovaator ning näidata teed, mitte kopeerida ja sabas sörkida, mida paljud tootjad siiani edukalt praktiseerivad.
W210 on W124 kõrval samuti väga hea ja vastupidav auto ja vaatamata w124-ga võrreldes kohati märgatavalt odavamatele materjalidele, sõitis ta kindlasti paremini, oli ökonoomsem ja mugavam kui vana mudel ning samas pidas kõigi omaaegsete konkurentidega võrreldes endiselt väga hästi vastu.
W210 on täna juba nii vana ka, et hakkab iga ümaruse pealt täisväärtuslikuks vanatehnikaks muutuma. Kui tahta korralikku isendit, head versiooni ja mõistliku hinnaga, võibki täna olla viimane aeg selle mudeli hobiautona soetamiseks. Endalegi tahaks ja tänu Teile nüüd jälle läks mõte lappama kuidagi loogilise ja ilusa rivi osas... Elegance, must või tumeroheline metallik, originaalvelgedega ja enne facelifti oleks ju vastupandamatu ja nad ei maksa ka liiga palju.... Pean nüüd kapist tablette otsima, et suudaks esialgu veel jääda truuks W124-le, mida sageli viimaseks tõeliseks Mercedeseks peetakse, nii nagu peeti W123-e enne teda ja kunagi hakatakse W210-t pärast teda pidama. Küll aeg näitab ja vaidleb meie eest ning meie järel kõik ise selgeks.
Head õhtut.
Tauno
PS! Mis te arvate kas ma vaata nüüd mobilesse ka või üldse mitte? No muidugi vaatan. Kohe!
Esiteks ei saa olla täielikult nõus väitega, et teised autotootjad sarnasest ikaldusest pääsesid ning kogu uurimistöö vaid ettekäändena leiutati. Mõelgem korraks Golf III või BMW e36 ja e34 peale. Roostetavad needki nii hästi, et korralikke peaaegu enam järel pole. Ka jaapanlastest ei jäänud üldse midagi sellest ajastust tänaseks alles.
Samas pidada W124 nö igaveseks autoks on samuti võimalik pigem mööndustega. W124 oli tootmise algusaastail tõsiselt kvaliteediprobleemidega kimpus ja omanikud nii tigedad, et AutoBildi kaebusteraamat ummistus ära. Kui me hindame objektiivselt, siis ei M102 ega M103 mootor kesta suurema remondita eriti üle poole miljoni kilomeetri. Pigem ikka kadus õlirõhk ja saabus sinine suits juba varem. Diislid on muidugi paremad, aga no kes meist täna viitsiks nende jõuetute ja pikalt eelsoojenevate vanade ükskõik mida söövate diislitega üldse sõita?! Samas USA-s olid jällegi tänu karmimatele keskkonnanõuetele juba W124 aja diislitega tohutud probleemid.
Seega legend on ikka tagantjärele ilusam ja suurem kui elu. Ka kaasaegsemate Mercedeste mootorite jaoks pole 400-500 tuhat km probleemiks. Pigem on autode tegelikud läbisõidud võrreldes 90-tega märgatavalt kasvanud ja nii MB kui BMW sõiduautod peavad vähemalt sama suuri läbisõite vastu.
Tõsi - hooldus ja remondikulud on küll samal ajal kümneid kordi kallimad tänu varuosahindadele, mis paljuski tuleneb detailide keerukusest ja teostusest, aga sama palju ka hinnapoliitikast, sest varuosade kulu ei tule enam niivõrd otseselt määratletuna kliendi näppude vahelt kätte saada. Ja üldse, milline roosa lipsuga büroojuht või vormitud kehaga joogatreener tänapäeva kindlustuste, garantiide ja finantsteenuste maailmas seda hindade muutust niiväga tunnetabki?!
Jah, kindlasti on tõsi, et süüdlast W124 autode hilisemates kereprobleemides võib otsida finantsosakonna punases pastakas, ent samavõrd tõsi on ka see, et kui üritad toota autot, mis on igast otsast keskkonnasõbralik, on see eesmärk tugevalt konfliktis pikaajalise kestvusega. W124 ja hiljem osaliselt w210 tootmisaastatel toimus kõik see, mis täna on normaalsus - loobuti PVC-st, alustati veebasil värvide kasutamist, võeti kasutusele taaskäideldud ning biolagunevad materjalid ja samal ajal keerulisemad, kuid kaugelt efektiivsemad elektroonilised juhtimissüsteemid. See protsess kestab pidevalt edasi ning aasta aastalt keelustatakse ja vähendatakse autotööstuses (ja teistes samuti) kahjulike ainete kasutamist nii komponentides, tootmisprotsessides kui isegi tööriistades ja tootmisseadmetes. Ja kui Sa otsustad olla selles kõiges pioneer, on selge, et palju läheb ka valesti ja otsestele klientidele ei pruugi see mõte üldse meeldida. Keegi samas peab need riskid võtma ja kasulikum on olla innovaator ning näidata teed, mitte kopeerida ja sabas sörkida, mida paljud tootjad siiani edukalt praktiseerivad.
W210 on W124 kõrval samuti väga hea ja vastupidav auto ja vaatamata w124-ga võrreldes kohati märgatavalt odavamatele materjalidele, sõitis ta kindlasti paremini, oli ökonoomsem ja mugavam kui vana mudel ning samas pidas kõigi omaaegsete konkurentidega võrreldes endiselt väga hästi vastu.
W210 on täna juba nii vana ka, et hakkab iga ümaruse pealt täisväärtuslikuks vanatehnikaks muutuma. Kui tahta korralikku isendit, head versiooni ja mõistliku hinnaga, võibki täna olla viimane aeg selle mudeli hobiautona soetamiseks. Endalegi tahaks ja tänu Teile nüüd jälle läks mõte lappama kuidagi loogilise ja ilusa rivi osas... Elegance, must või tumeroheline metallik, originaalvelgedega ja enne facelifti oleks ju vastupandamatu ja nad ei maksa ka liiga palju.... Pean nüüd kapist tablette otsima, et suudaks esialgu veel jääda truuks W124-le, mida sageli viimaseks tõeliseks Mercedeseks peetakse, nii nagu peeti W123-e enne teda ja kunagi hakatakse W210-t pärast teda pidama. Küll aeg näitab ja vaidleb meie eest ning meie järel kõik ise selgeks.
Head õhtut.
Tauno
PS! Mis te arvate kas ma vaata nüüd mobilesse ka või üldse mitte? No muidugi vaatan. Kohe!
