SL 280, 1996, R129 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

"Ja kuhu Sa nende autodega siis sõitma hakkad?"

Vanemad sugulased ikka küsivad seda irooniliselt kui kogemata reedan, et tahaks veel sellist või teistsugust autot osta. Mõistlikku vastust pole mul kunagi võtta, sest kui inimesel on juba rohkem kui 3 autot, ei ole neid sõitmiseks tõesti enam üldsegi tarvis.

Terve suve Mac'i parklas karamellijäätist süües läheksin ju nii paksuks, et ei mahuks varsti R129 auto rooli ja istme vahele ära.


Eelmisel aastal saadud kogemus, et kabriolett on Eesti kliimasse kõige sobivam keretüüp, tähendas kuidagi loomuliku jätkuna, et kevadel lisandus perre veel üks, mida on SL-ist märksa lihtsam igapäevaselt trööbata ja mille kulumisest pole nii meeletult kahju.


Seega ei osanud rohelisele selleks suveks enam mingit mõistlikku otstarvet leida, aga õnneks tuli idee. Et vanatehnika seismisest katki ei läheks, pesin ilusamate ilmade saabumisel auto talvetolmust puhtaks, remontisin möödaminnes ära istmete taga oleva laeka keskluku vaakumilekke ja parema uksekõlari ning andsin SL-i hoopis sõbra abikaasale nädalaks sõita.


Pärast tuli välja, et enamasti sõitis siiski sõber ise, kuid peamine, et keegi seda üldse tegi. Minu siiras tänu neile, et olid pereinimestena nõus mu katuseta ja vaid poolte istmetega autot nädala jagu välja kannatama.

Märgates ilmateates jälle vihmapiisku lähenemas, võtsin auto uuesti enda hoole alla, käisin vist poissmehe rolli liialt sisse elanuna pesumajast asju ära toomas ja kui rehvid taas täis lastud, läks SL garaaži katte alla tagasi.


Oligi lihtsalt selline mõistlikult vähese läbisõiduga suvi, kus auto leidis kasutust vaid ilusa ilmaga ja sõitudeks, mida polnudki tarvis teha.

Ilusat 4-Matic'utalve kõigile.

Parimate soovidega,

Tauno