190 E 2,6, 1992, W201 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Kõik oli selleks suveks juba lõppenuks loetud, kui saabus kõne.

Sõber Tihhonov teatas, et peatselt on tulemas järjekordne Youngtimerite üritus ja tasub kohal olla. Ega ma ei teadnud, mis see kõik endast kujutab, aga kuna kutsikal oli kindlustus, ülevaatus ja värsked numbrid, polnud karta ka miskit. Seega otsustasin masinale käigu sisse lüüa ja septembrikuu teisel reedeõhtul pealinna põrutada.


Ütleme nii, et tasus minna.

Eesti youngtimerimaastik hakkab juba vaikselt teatud nurkadest looma, sest seltskond oli suurepärane. Ei mingit tuuningut ega ümberehitust ja sõltumata võimalustest olid autod eranditult heas või eeskujulikus originaalkorras. Siinkirjutaja W201 oli kokkutulnute hulgas pigem üks tagasihoidlikumaid ja igavamaid nooraegseid autosid ning võimaluse tõttu kõiki neid väga erinevaid ja omal moel huvitavaid masinaid ise proovida, kujunes kogu sellest värgist suve üks meeldejäävamaid vanatehnikaüritusi, kus tundide viisi erinevate vanade autodega sõites oli emotsioon stabiilselt laes.


Sõita Pirita teel BMW M3 e30 roolis teise ilusa e30 ja W201 järel, kulgeda pimenevas õhtus lahtise katusega SL-il kollakalt kumavate tänavalaternate soojas valguses Lasnamäe kanalis või roolida Vennaskonda kuulates käänulistel teedel Toyota MR2 mängukonsooli - see kõik ongi ulme.


Ja kui kõik olid peale südaööd juba koju läinud, jätkus juttu Tihhonovi automudelite ja raadioteriiuli juureski veel mitmeks tunniks.

Pärast üritust oli mu väikeauto sunnitud mõneks nädalaks pealinna ühte hämarasse garaaži peatuma jääma, sest palju suurem isend sealtkandist vajas natuke Lõuna-Eesti õliseid näppe. Millalgi oktoobris tõin ta teise ürituse raames siiski uuesti koju, pesin ära ja panin nüüd juba lõplikult talveunne.


Käivituseni!

Parimate soovidega,

Tauno