190 E 2,6, 1992, W201 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Õhtust, härrased,

Minu vastused Teie õigustatud küsimustele allpool.

Herki, nostromo,
Numbrite hägustamine on tülikas ja ilmselt ka mõttetu tegevus tõepoolest. Samas kirjutan siin foorumis oma tegeliku nime all ja kuna Tartu on hullult väike koht, siis tekitab natuke ebamugavust mõte, et linnas ringi liikudes inimesed kogu aeg täpselt teavad, et: "Näe, Tauno, see jobu sealt Mersufoorumist jälle sõidab." Ja teisest küljest, kas ongi kõigil tarvis teada, kas mu auto(de)l on parasjagu kehtiv kindlustus või mitte. Tuleb tunnistada, et iga kord ei viitsi selle numbritevärgiga möllata, aga enamasti ikka üritan mitte neid liialt reklaamida.

Kuna tegemist on musta värvi musta salongiga 2,6-liitrise kutsikaga, kaalusin nö keskmisest ilusama kombinatsiooni jaoks mitut varianti:
- 777 oleks ehk liiga mingit rahvuse teemat toonitanud ja see ei ole viisakas,
- 888 jaoks on veel Euroopas liiga vara (Hiinas on 8 õnnenumber),
- 555 oleks liiga pugejalik ja seda päriselt küll isegi ei kaalunud, sest muidu peaksin ka hambaid valgendama ja kulme kitkuda laskma ning
- 949 huumorist ei saaks tänapäeval paljud enam isegi aru.

Seega jäi üle variant, mis võib tänases maailmas religioosseid inimesi natuke närvi ajada, kuid pikemas perspektiivis ehk näiteks mõne tuhande aasta lõikes on kolme ühesuguse numbri tõttu lihtsalt ilus vaadata ka siis kui auto kummuli kraavi peaks sattuma.

arts24h, Priit,
Ta ei ole mingi sportlik auto. Pigem mõnusa jõuliselt vaikse ja laisa käiguga ning sõidab vaatamata neljakäigulisele kastile tänu heale ülekandele ja Eesti kiirusepiirangutele ka maanteel täiesti rahuldavalt. Ega nende vanade masinatega spordi tegemine kõige mõistlikum nagunii ei ole, sest standardversioonidena ei käi nad ükski paremini edasi kui moodsad turbodiislid. Pigem tasub sedasorti autoga sõites ette kujutada, et oled ajas 20 aastat tagasi rännanud, Su nimi on näiteks Günther, vaatamata vuntsidele ja kodusele idüllile pead suitsetavat blondi armukest nimega Steffi ning tunned ennast varastest kolmekümnendatest hoolimata veel üsna noore ja edukana. Ajamasinaks sobib ta igati hästi.

v6sa,
Põhimõtteliselt sai kutsikas küll pestud ja rehvidesse talverõhk sisse aetud, kuid kuna tegemist on ikkagi võtmest käivituva tehnikaga, mis ei karda sõita, mille kindlustus kehtib paar kuud ja üks garaažide vangerdus tuleb veel nagunii läbi viia, eksisteerib tõesti udupeen lootus teda just mõnel päikeselisel sügispäeval SEL-i tagaistmel Tartusse sattudes trehvata. Samas kui ilmad millalgi jälle lubama peaksid, üritan enne talve tulekut veel heal juhul vaid SL-i natuke tarbida ja ülejäänud vanatehnika jaoks on see hooaeg minu poolt ametlikult tõepoolest juba lõppenuks arvatud.

Melanhoolselst valgusestki on selgelt näha - sügis pressib peale.



Parimate soovidega,

Tauno