MB 300 CE, 1990, C124 - Mondos

[Mondos]

Auto minu käes: 4 aastat ja 2 kuud
Minu käes sõitnud: 22 000 km

20.11.2013 ilmunud Autolehes (http://www.autoleht.ee/uudised?id=9021) on minu tehtud pilt, kus minu punane kupee on koos Tõnu Korroli W126 500 SEL-iga ning artikli pealkirjaks on „Mercedes teeb sõbraks“.

Tegime Tõnuga ühel ilusal sügisesel päeval autodega vahetust ning jäädvustasime seda põnevat ettevõtmist ka üles.



See oli minu jaoks esimene kord, kui ma sain W126 ja veel enam 500 SEL juhtida. Ma tean ühte head kurvilist maantee lõiku, kus tuleb auto dünaamika hästi välja ka madalamatel kiirustel.

SEL tundus väga pikk ja pani endasse teatava aukartusega suhtuma. Tagumised rattad lõikavad kurvides ja järske pöördeid tehes tuli sellega arvestada, sest muidu võib tagumine ratas hakata äärekivist üles ronima.


Päris täpset kõrvuti pilti ei teinudki, et pikkuse vahet ilmestada. Tuleb järgmine kord teha.

Üks ilme vahe on jalaruumis tagaistmel. Kupee puhul ei ole jalgadel just ülemäära ruumi, aga võrdlev pilt jäi jällegi tegemata.

Kupee tuleb Prantsuse keelsest sõnast coupé (http://en.wikipedia.org/wiki/Coup%C3%A9) ja tähendab ära lõigatud ning autode puhul viitab see katuse tagumise osa vähendusele. Kuigi C124 taga iste on väga mugav on katus selgelt madal ning minul (174cm) on pea laes kui selja sirgu ajan. Kuigi ma taga sõitmise testi ei teinud, arvan, et pearuumi probleemi SEL-il pole.

Ma olen väga harjunud riidest istme kaisutusega ja nahksisu libedus oli harjumatu. Ma ei ole väga veendunud, et nahast sisu on parem, sest mulle meeldib kui ma olen istmes kindlalt.

Kupee ja SEL-i ukse avamise ja sulgemise tunded on täiesti erinevad. Alustuseks on avamise ja sulgumise helid täiesti erinevad. Kupeel on pikk, ilma raamita uks. SEL-i uks tundus lühikene ja lausa kitsas. Kuigi kupee uks on ka raske, siis SEL-i uks tundus veelgi raskem. SEL-i ukse taga oli nagu kindluse tunne.

Kindlasti oli vahe autosse kostuvas välismüras. Kupee akende vahelt ikka sisiseb vaikselt ja just suuremate kiiruste juures. Asjata ei liiguta uued kupeed klaase üles-alla ust avades. Nii vanal kupeel on klaas paigal ja peab täpselt sobituma tihendi vahele. SEL-i võimsatel ustel on põhjus ja tagajärg – vaikne salong. C124 kiituseks ja minu lohutuseks ütles Tõnu, et auto oli palju vaiksem, kui ta ootas.

Sõites W126 on limusiiniga sõitmise tunne. Auto on kiire, kuid kurvi minnes pidurdasin ikka tugevalt maha. Tõnu läks minu kupeega ikka üsna kaugele eest ära ja eriti just pikema sõidu järel, kui olime juba auto tunnetust kätte saanud.

Tõnu flirdib artiklis ideega manuaal kastiga kupeest. Ta lisab, et küllap Mercedese austajatele oleks see pühaduseteotus. Minu kupee 4-käiguline kast võtab kohalt 2. käiguga ja vahetab alla mõne hetke möödudes, kui on selge, et juht on oma kiirenduse otsuses kindel. Esimese käigu mitte kasutamine teeb tavasõidu sujuvaks, sest on vähem käiguvahetusi, aga äkilise kiirenduse ebamääraseks ja raskesti ennustatavaks. Prioriteetide küsimus. Tunnistan, et olen ka ise vahest mõelnud patuseid mõtteid, et manuaal kastiga saaks selle autoga palju rohkem lõbutseda, aga kardan, et see oleks pigem huligaanitsemine, mis ei sobi kokku Mercedesega.


Soliidselt Harku mõisa ees

Mercedes on mulle toonud huvitavaid kohtumisi ja mul on sõpru, kellega paljus Mercedese tõttu lähemalt tuttavaks oleme saanud. Autode vahetamine ja proovimine ühes koos on väga lõbus ja meeldiv meelelahutus ning alati ei pea ootama suuremat kokkusaamist vaid võib ka ise kellelegi sõbralikult nö kinda visata.


Liikuva auto pildistamiseks läheb vaja kahte inimest. Siin sahistab kupee lehtedes ja seda pilti poleks saanud üksi teha.