190 E 2,6, 1992, W201 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Talv läheneb.
Täna näis olevat viimane hetk auto garaaži paigutamiseks, sest veel enne lõunat paistis ere päike ja tänavad olid kuivad.

Nagu head lugejad ilmselt juba nagunii mõistavad, siis selle auto külge ei tule valgeid suunatulesid ega 15-st tollist suuremaid velgi, sest selliseid asju nende autode küljes tehasest väljudes ei olnud. Suunatuled tegelikult ongi juba korras, sest parempoolne oli algselt natuke mõrane, aga see õnnestus terve kasutatud originaaldetailiga asendada. Korralikke velgi pole ma lihtsalt veel Eestimaalt leidnud, aga küll tulevad needki ning kindlasti originaalmõõdus ja tehase poolt ettenähtud ET-ga. Ja aega läheb, kuid koleda kummipulga asemele tuleb kindlasti tagatiivale ka uljas kroomiläikene originaalantenn.

Ainus asi, mille puhul ma olen nõus sel korral loobuma täielikult originaalseisundi saavutamisest, on see, et minu autol on VIN koodi järgi lisavarustuses "Wegfall Typkennzeichen" ehk tal ei peaks olema pagasnikul tüübikirjasid "190E" ja "2.6". Ma tean, et selline käitumine on vanatehnika seisukohalt lubamatu, kuid minu hinnangul on need kirjad nii pagana ilusad, et tellisin need juba ära. Eks mõtlen veel pisut, aga ilmselt ikkagi vist jõuavad need raske südamega auto külge. Muide - mudelikirju tellides sain teada, et neid on Saksamaa laos järel 512 tk ja märkus on juures, et juurde enam ei toodeta. Seega saavad need ilmselt mõne aasta pärast otsa.

Täna ennelõunane ilm oli soodne ja kuna sain auto lõpuks pesust kätte, siis heitliku sügisilma hirmus suundusin enamvähem otsejoones parkimismaja juurde, kus auto talvituma hakkab. Noh, tegelikult käisin siiski korraks linnast väljas ka, et pikema seismise eel auto korralikult soojaks sõita.



Sügis on ilus aeg - autoaknast vaatamiseks.
Päriselt välja minnes puhub liiva, puulehti ja vareseid endaga kandev tuul Su üleskeeratud kraega mantli seljast ning külmast värisevate kätega odavat fotoaparaati hoides tekib paratamatult tahtmine pigem salongipiltidele keskenduda. Või veel parem - salongi tagasi minna ja lihtsalt sõita.



See auto sõidab hästi. Ta on selline äge agiilne sõiduriist, mille roolis ei teki kaasaloksumise tunnet, nagu W126-s ja ta ei ole nii hästi ehitatud nagu W124. Aga temas on midagi muud. Midagi nooruslikku ja reibast, mis hoiab Sind ärkvel, sunnib ikka pisut kiiremini kurvist välja kiirendama ning paneb Sind korduvalt avastama, et liikluseeskirjade täitmiseks tuleb kiirust vähendada. Lihtsalt suurepärane vana auto.

Ja kuigi ta ei saanud veel päris valmis, tuli masin lõpuks ikkagi garaaži ära viia.



Kohtumiseni kevadel.

Parimate soovidega,

Tauno