MB 260SE 1990a. W126

[canyondrift]

Vabariigi aastapäeval kui mõni mees tinutab siis mina keevitan. On küll pidupäev ja keegi praktiliselt tööd ei peaks tegema, siis mulle kodus passida ei meeldi.
Võtan kokku viimaste päevade tegemised, kuna tööd on ära tehtud palju.
Stange on õnnelikult auto küljes tagasi kõige oma kroomiga, enamvähem sama lahendus nagu W123-el, kaks suurt polti hoidmas tala ja põhimõtteliselt kõik.
Stange on aga see kõikse väiksem asi siinjuures. Sisuliselt tänasega võib keevitustööd lõppenuks lugeda. Aknalaud sai eile valmis painutatud ja mõõtu sobitatud, alt krunditud ja kuivama visatud. Kuna plekk, kuhu aknalaua serv peale käib oli ka parajalt mäda või siis tõsiselt roostene, siis otsustasin et teen selle ka uue. See läks õnneks kergemalt kui aknalaua enda tegemine. Nüüdseks on igatahes auto küljes tervelt 74cm uut aknalauda ja samas ulatuses on vahetatud ka vastusplekk. Kui aknalaud külge sai ja lihvitud, siis kruntisin asja epokrundiga ära ja asusin järgmiste tööde juurde. Paremas rattakoopas oli kaks auku, näib nagu oleks seal tüüpvigadega tegemist, kuna minu autol olid ära mädanendud samad kohad, ehk siis otse rattakoopa salongipoolne alaserv ja löögipuksi juurest poolraamis auk. Lihvisin kohad paljaks, roostekohad välja, natuke laiemalt kui muidu ja uus plekk peale. Varurattakoopa keevitasin ka ära, kuigi seal oli tõsiselt väike auk tahtis see ikka omajagu tegemist. Et asi ka visuaalselt ilus jääks, siis leidsin sama kurviga plekijupi varudest ja painutasin selle samasuguseks nagu ära lõigatud jupp oli, polnudki väga raske ja nüüd kui värv peale tuisata siis vist ei saagi nagu aru et seal midagi tehtud on.
Nüüd on jäänud kipsivalamine, mõnikord kruntida ja saab selle ooperi lõppenuks lugeda.

See auto pole vist veel kunagi nii tolmune olnud kui praegu.