12-01-2012, 08:25 PM
Tere!
Jätkaks siis Mercedese saamislugu.
Rahad makstud, sõitsime sakslasega bensiinijaama tankima.
Peale tankimist valas sakslane veel mingit lisaainet paaki,tänapäeva
bensiinid nimelt ei sisalda enam pliid, mis määriks mootori klappe.
See järel võtsime suuna registrisse. Õnneks oli mu sõber suutnud
sakslase nii ära rääkida, et ta mind lõpuni aitaks.
Kõigepealt võtsime registrist järjekorra numbri ja läksime siis kõrval-
majja numbritöökotta. Seal maksin kindlustuse ja numbri eest, sain
mingi paberi millega läksin tagasi registrisse. Seal aga selgus, et
kogu saksa autoregistri arvutisüsteem on maas ja millal korda
saab ei tea. Kinkisin sakslasele pudeli vana tallinnat, jätsime
hüvasti ning mina jäin ootama. Kartsin juba ,et peab kuskil ööbima
hakkama. Kahe tunni pärast, kui ma olin lootust kaotamas, saadi
süsteem siiski korda. Edasi läks päris kiiresti, auto paberid ette näidata,
riigilõiv automaadis maksta, ja numbrite järgi. Numbrid on sellised riigist väljasõitmisnumbrid, mis kehtivad 5 päeva. Auto võib vist täielik romu olla
peaasi, et riigist välja läheb. Toksisin navisse Finnlinesi kodulehelt võetud sadama aadressi sisse, ja tuld. Garmin arvas, et 3,5 tunni pärast olen kohal. Kiirtee peal tegin mõned peatused, et igasugu vedelikke jm. kontrollida, kõik oli korras, sain teada, et kõik tuled põlevad,pidurid toimivad, automaat vahetab jne. Sõitsin loomulikult veoauto reas nii
90-95 km\h . Paarisaja km. kiirtee järel suunas garmin väiksema tee peale,
ja siis hakkas seiklus pihta. Kõige pealt läks pimedaks, selgus, et tuled küll põlevad, aga 40 aastat vanad reflektorid ei saa kuigi hästi oma tööga
hakkama. Siis hakkas veel mingit lörtsi ka sadama. Teed muutusid aina
kitsamaks, iga mõnekümne km. järgi oli küla, nagu Poolas juba. Ise olin
korralikult söömata ja magamata. Teid ja külasid valgustavad sakslased küll palju vähem kui Soomes, kus mul päris palju sõita tuleb, ehitaja
olen nimelt. Nii, et vahepeal käis küll ööbimise mõte peast läbi. Aga otsustasin siiski lõpuni sõita,näitas garmingi, et kuskil pool tundi on jäänud. Poolest tunnist sai tund siis jõudsin järjekordsesse külla, kus peatusin omast arust ristmikul teise auto taga. Ligi astus üks vormimütsiga mees ja küsis mult raha 4,60€, vastu andis mingi pileti.
Lõpuks jõudis mulle kohale, et ma olen praami peal ja sõidan üle vee.
See oli selline autopraam mis vist iga 15-20 min.järel käib üle lahe.
Teisel pool oli lõpuks kauaoodatud Travemünde. Seal oli kõiksugu uhkeid kasiinosid, ja muidu oli ka kena koht, aga Finnlinesi sadamat seal küll ei olnud. Võtsin siis kõne Finnlinesi kontorisse, seal pandi mind muusikat
kuulama ja 10-ne min. pärast katkestati ära soovitades uuesti proovida.
Proovisin siis uuesti ja sain teada,et infotelefon töötab kella 8 ni.
Kell aga oligi just 8 saanud. Sõitsin veel veits aega sihitult mööda Travemündet kuni nägin üht Poola numbritega rekkat mööda sõitmas.
Võtsin igaks juhuks sappa, ehk läheb sadamasse. Bingo! Tänu rekkale sain välja kiirteele, kus sildid näitasid skandinaavia sadamat.
Sõita sain kuskil 60 km. kui jõudsin Kieli, kust lõpuks leidsin selle Finnlinesi
sadama.Pileteid õnneks oli ja 24 tunnine meresõit läks lahti. Väga igav!
Hommikul Vuosaari sadamast läbi Helsingi hommikuse tipptunni Länsisadamasse elavasse järjekorda. Pileteid ei olnud selleks, ega järgmiseks päevaks, 22 detsember oli. Nii, et valmistusin pikemaks ootamiseks,minu ees ca. 25 autot.Esimese laeva peale sai ainult paar autot. Aga imesid sünnib, Tallinki mees kellele ilmselt vanad autod meeldivad sokutas mu viimasel hetkel väljaspool järjekorda järgmisele laevale. Suur tänu talle! Olles sõitnud ca. 400 km. läbi tipptundide saksa-
maal ja soomes, õnnestus mul esimest korda ummikusse jääda ikkagi armsas Tallinnas. Nii, et kuskil tunni aja pärast saabusin koju Nõmmele.
ReinGSM Selle vana Mercedesega on päris hea sõita , muidugi võrrelda saan ma teda praegu ainult oma Mitsubishi evoga, see on aga vähe teist sorti auto. muide see mu elu esimene Mercedes mille rooli taga olen olnud.
Vend, kes on päris palju uuemate Mercedeste ja Bmw-dega sõitnud arvas peale proovisõitu, et päris hea, ainult pidur võiks äkilisem olla. Muidu on tal roolivõim,atm, minu arust väga mugavad nahkistmed. proovin hiljem vähe põhjalikumalt kirjutada, praegu hakkan ära väsima sellest kirjatööst
ehitaja ikkagi.
Ja saamislugu pole veel lõppenud, ARK veel jäänud.
Jätkaks siis Mercedese saamislugu.
Rahad makstud, sõitsime sakslasega bensiinijaama tankima.
Peale tankimist valas sakslane veel mingit lisaainet paaki,tänapäeva
bensiinid nimelt ei sisalda enam pliid, mis määriks mootori klappe.
See järel võtsime suuna registrisse. Õnneks oli mu sõber suutnud
sakslase nii ära rääkida, et ta mind lõpuni aitaks.
Kõigepealt võtsime registrist järjekorra numbri ja läksime siis kõrval-
majja numbritöökotta. Seal maksin kindlustuse ja numbri eest, sain
mingi paberi millega läksin tagasi registrisse. Seal aga selgus, et
kogu saksa autoregistri arvutisüsteem on maas ja millal korda
saab ei tea. Kinkisin sakslasele pudeli vana tallinnat, jätsime
hüvasti ning mina jäin ootama. Kartsin juba ,et peab kuskil ööbima
hakkama. Kahe tunni pärast, kui ma olin lootust kaotamas, saadi
süsteem siiski korda. Edasi läks päris kiiresti, auto paberid ette näidata,
riigilõiv automaadis maksta, ja numbrite järgi. Numbrid on sellised riigist väljasõitmisnumbrid, mis kehtivad 5 päeva. Auto võib vist täielik romu olla
peaasi, et riigist välja läheb. Toksisin navisse Finnlinesi kodulehelt võetud sadama aadressi sisse, ja tuld. Garmin arvas, et 3,5 tunni pärast olen kohal. Kiirtee peal tegin mõned peatused, et igasugu vedelikke jm. kontrollida, kõik oli korras, sain teada, et kõik tuled põlevad,pidurid toimivad, automaat vahetab jne. Sõitsin loomulikult veoauto reas nii
90-95 km\h . Paarisaja km. kiirtee järel suunas garmin väiksema tee peale,
ja siis hakkas seiklus pihta. Kõige pealt läks pimedaks, selgus, et tuled küll põlevad, aga 40 aastat vanad reflektorid ei saa kuigi hästi oma tööga
hakkama. Siis hakkas veel mingit lörtsi ka sadama. Teed muutusid aina
kitsamaks, iga mõnekümne km. järgi oli küla, nagu Poolas juba. Ise olin
korralikult söömata ja magamata. Teid ja külasid valgustavad sakslased küll palju vähem kui Soomes, kus mul päris palju sõita tuleb, ehitaja
olen nimelt. Nii, et vahepeal käis küll ööbimise mõte peast läbi. Aga otsustasin siiski lõpuni sõita,näitas garmingi, et kuskil pool tundi on jäänud. Poolest tunnist sai tund siis jõudsin järjekordsesse külla, kus peatusin omast arust ristmikul teise auto taga. Ligi astus üks vormimütsiga mees ja küsis mult raha 4,60€, vastu andis mingi pileti.
Lõpuks jõudis mulle kohale, et ma olen praami peal ja sõidan üle vee.
See oli selline autopraam mis vist iga 15-20 min.järel käib üle lahe.
Teisel pool oli lõpuks kauaoodatud Travemünde. Seal oli kõiksugu uhkeid kasiinosid, ja muidu oli ka kena koht, aga Finnlinesi sadamat seal küll ei olnud. Võtsin siis kõne Finnlinesi kontorisse, seal pandi mind muusikat
kuulama ja 10-ne min. pärast katkestati ära soovitades uuesti proovida.
Proovisin siis uuesti ja sain teada,et infotelefon töötab kella 8 ni.
Kell aga oligi just 8 saanud. Sõitsin veel veits aega sihitult mööda Travemündet kuni nägin üht Poola numbritega rekkat mööda sõitmas.
Võtsin igaks juhuks sappa, ehk läheb sadamasse. Bingo! Tänu rekkale sain välja kiirteele, kus sildid näitasid skandinaavia sadamat.
Sõita sain kuskil 60 km. kui jõudsin Kieli, kust lõpuks leidsin selle Finnlinesi
sadama.Pileteid õnneks oli ja 24 tunnine meresõit läks lahti. Väga igav!
Hommikul Vuosaari sadamast läbi Helsingi hommikuse tipptunni Länsisadamasse elavasse järjekorda. Pileteid ei olnud selleks, ega järgmiseks päevaks, 22 detsember oli. Nii, et valmistusin pikemaks ootamiseks,minu ees ca. 25 autot.Esimese laeva peale sai ainult paar autot. Aga imesid sünnib, Tallinki mees kellele ilmselt vanad autod meeldivad sokutas mu viimasel hetkel väljaspool järjekorda järgmisele laevale. Suur tänu talle! Olles sõitnud ca. 400 km. läbi tipptundide saksa-
maal ja soomes, õnnestus mul esimest korda ummikusse jääda ikkagi armsas Tallinnas. Nii, et kuskil tunni aja pärast saabusin koju Nõmmele.
ReinGSM Selle vana Mercedesega on päris hea sõita , muidugi võrrelda saan ma teda praegu ainult oma Mitsubishi evoga, see on aga vähe teist sorti auto. muide see mu elu esimene Mercedes mille rooli taga olen olnud.
Vend, kes on päris palju uuemate Mercedeste ja Bmw-dega sõitnud arvas peale proovisõitu, et päris hea, ainult pidur võiks äkilisem olla. Muidu on tal roolivõim,atm, minu arust väga mugavad nahkistmed. proovin hiljem vähe põhjalikumalt kirjutada, praegu hakkan ära väsima sellest kirjatööst
ehitaja ikkagi.
Ja saamislugu pole veel lõppenud, ARK veel jäänud.
