28-01-2011, 09:04 PM
Jalgrattast välja kasvades leidsin end sääreväristaja seljast. Alul uus ja huvitav, nagu poisikesele ikka. Võrriga kulgetud ikka mõnus maa Lõuna-Eestit pidi, nüüdseks on aga see kaherattaline, minu esimene mootoriga isend, leidnud tee ajalukku. Sisuliselt on ta veel olemas, vajab ainult korrastamist ja eelmisele omanikule tagastamist, kelle poeg sellega harjutada saaks.
Just antud margini viis see suur ja läikiv iluvõre vanadel autodel, lai olek ja ärimehelik tunnustus Mercedese pihta. Alati ikka mersumeestest anekdoote kuuldud ja neil need kõige kõvemad ja vingemad pillid, juu tuleb omale ka selline siis osta. Kuigi alul, veel nooremana tekitas hirmsat huvi kolmanda seeria BMW, millega oleks äge ketsi tõmmata. Muusikast ei osanud too kord unistadagi, peaasi, et must BMW ja palju tüdrukuid. Muidugi pole ka mina pääsenud "Gone in 60 seconds" filmi staarist "Eleanorist" ning ebay piltide imetlemine ning dollarikursi arvutamine jäidki üheks suureks unistuseks. Samuti ka Camarod, eriti vanemad ning Buick'id ja säärased suure ja laia olekuga möirgemasinad tõmbasid peas lambi põlema. Tõsine unistus oli müdisedes rahva sekka lennata. Sääreväristaja omamine on minust ka väikestsorti tsikli fänni teinud, seega aastaid tagasi otsisin ka hirmsat moodi 125ccm minimootorratast taga ja üritasin vanemaid seebitada, et saaksin lube tegema ning omale ratta osta.
Nüüd, natuke targemana kuulasin kõvasti maad, puurisin ja otsisin interneti avarustest infot ja tuli välja, et see mugav ja vintage asi on see, mis just äge on, loeb stiil kuidas kulgeda... Nagu turundusspetsialistid räägivad, siis reklaam ja just see firma nimi "Mercedes" suutis täitsa ära meelitada.
Vahepeal sai muidugi ka omatud põlluralli masinat, IZ 412, mille parandustel lõppu polnud, lõpuks jõudis ta kuhugi vanaraua kokkuostu. Mingit suvalist kroosimootorratast, mis oli ka ebahuvitav ost, kuna ei käivitunud.
Just antud margini viis see suur ja läikiv iluvõre vanadel autodel, lai olek ja ärimehelik tunnustus Mercedese pihta. Alati ikka mersumeestest anekdoote kuuldud ja neil need kõige kõvemad ja vingemad pillid, juu tuleb omale ka selline siis osta. Kuigi alul, veel nooremana tekitas hirmsat huvi kolmanda seeria BMW, millega oleks äge ketsi tõmmata. Muusikast ei osanud too kord unistadagi, peaasi, et must BMW ja palju tüdrukuid. Muidugi pole ka mina pääsenud "Gone in 60 seconds" filmi staarist "Eleanorist" ning ebay piltide imetlemine ning dollarikursi arvutamine jäidki üheks suureks unistuseks. Samuti ka Camarod, eriti vanemad ning Buick'id ja säärased suure ja laia olekuga möirgemasinad tõmbasid peas lambi põlema. Tõsine unistus oli müdisedes rahva sekka lennata. Sääreväristaja omamine on minust ka väikestsorti tsikli fänni teinud, seega aastaid tagasi otsisin ka hirmsat moodi 125ccm minimootorratast taga ja üritasin vanemaid seebitada, et saaksin lube tegema ning omale ratta osta.
Nüüd, natuke targemana kuulasin kõvasti maad, puurisin ja otsisin interneti avarustest infot ja tuli välja, et see mugav ja vintage asi on see, mis just äge on, loeb stiil kuidas kulgeda... Nagu turundusspetsialistid räägivad, siis reklaam ja just see firma nimi "Mercedes" suutis täitsa ära meelitada.
Vahepeal sai muidugi ka omatud põlluralli masinat, IZ 412, mille parandustel lõppu polnud, lõpuks jõudis ta kuhugi vanaraua kokkuostu. Mingit suvalist kroosimootorratast, mis oli ka ebahuvitav ost, kuna ei käivitunud.
