11-03-2010, 12:40 PM
Auto minu käes: 5 kuud
Minu käes sõitnud: 4500 km
Erinevate tegevustega auto kallal sain pidevalt käivitumist paremaks, kuid polnud siiski ideaalne. Lõpuks võtsin kätte ja otsin uued küünlad. Poeks sai valitud MBgrupp. Täitsa OK koht oli.
Uued küünlad on: Denso T20EP-U.
Vanad küünlad olid erinevat masti – ühed oli seibiga ja teised koonusega – ühed olid ühe maandus elektroodiga ja osad kahega. Uued said kõik ühega. Lisaks võtsin ära küünlajuhtmete piipude peal olevad metallkaitsed. Osade küünalde juurest lõi üle.
Peale mõne kilomeetri sõitmist tuli kummaline klõbin mootorisse. Algul oli see tühikäigul ja suurenes tuure andes. Varsti kadus tühikäigul ära ja jäi ainult suuremate pöörete juures – lõpuks kadus üldse ära.
Mootor läks kuidagi väga särtsakaks. Ära kadus sooja mootoriga tühikäigul vahele jätmine. Lisaks on käivitumine täiesti ideaali lähedane. Ma kahetsen, et ma nii pikalt venitasin nende küünalde vahetusega, aga mulle oli öeldud, et neil vanadel pole viga midagi. Nii ikka ei saa – kui on probleem, siis tuleb sellega tegeleda. Ma saan aru küll, et põhimõtteliselt ju liigub, aga ega see pole mingi suvaline auto vaid Mercedes kupee!
Mis on suvalise auto ja Cool Car-i või uus-klassiku vahe?
Viimase Uunikute Talveralli järelkajast innustatuna kirjutan oma auto teema alla, mis ma arvan olema klassik ja mis mitte. Kui olete minuga eriarvamusel, siis võime ka Mercedes-Benz foorumisse tõmmata ülesse eraldi teema, mis hetkest hakkab klassik, aga siin on minu auto teema ja minu arvamuse koht.
Sõltumata sellest, et minu autot on toodetud märkimisväärselt palju, ei ole ta tavaline auto. Ma toon mõned näited.
Sõidan kõrvuti ühe Mercedes-Benz kupeega. Roolis on meesterahvas. Tervitame üksteist ning samal mõtlen, et näe – ka tal läheb hästi. Teinekord tuli vastu üks naiserahvas C124-ga ning ma panime üksteist kohe tähele. Naeratasime ning mõtlesin, et ka tema on teinud hea valiku. Mulle tundus, et nad mõtlesid sama. Kui ma sõitsin veel uue Opeliga ja mind keegi tervitas, siis ma mõtlesin, et mis tal viga on – ajas mind sassi kellegagi? Ühtekuuluvuse tunne, mida tekitab sellise Mercedes-Benz omamine, on hindamatu.
Ükskõik kuhu ma ka selle autoga ei lähe, tekitab ta elevust. Olin tuttaval naisterahval külas ja vestlesime eraldi toas
. Vahepeal oli koju tulnud abikaasa, keda ma polnud eelnevatel kordadel näinud. Kohtudes tervitasin koju tulnud abikaasat ning mees vastas: „Stiilne auto!“. Vabalt saab jutu viia veel 3 liitrise ridakuuese hääle peale ja nii edasi. Olen kuulnud ka lauset, et see on auto, mida tahtsin või unistasin omale osta, aga pole saanud. Pesulas või teeninduste juures uudistatakse. Alati tullakse positiivsete emotsioonidega ja need kaduvad ka omanikule edasi. Meie sombuses maailmas ei ole seda vähe!
Seega mina ühtin arvamusega, et klassikut ei saa valida tootmise arvu või riigi (näiteks kõik NSV autod on automaatselt klassikud) järgi vaid auto emotsionaalse lisaväärtuse järgi.
Minu käes sõitnud: 4500 km
Erinevate tegevustega auto kallal sain pidevalt käivitumist paremaks, kuid polnud siiski ideaalne. Lõpuks võtsin kätte ja otsin uued küünlad. Poeks sai valitud MBgrupp. Täitsa OK koht oli.
Uued küünlad on: Denso T20EP-U.
Vanad küünlad olid erinevat masti – ühed oli seibiga ja teised koonusega – ühed olid ühe maandus elektroodiga ja osad kahega. Uued said kõik ühega. Lisaks võtsin ära küünlajuhtmete piipude peal olevad metallkaitsed. Osade küünalde juurest lõi üle.
Peale mõne kilomeetri sõitmist tuli kummaline klõbin mootorisse. Algul oli see tühikäigul ja suurenes tuure andes. Varsti kadus tühikäigul ära ja jäi ainult suuremate pöörete juures – lõpuks kadus üldse ära.
Mootor läks kuidagi väga särtsakaks. Ära kadus sooja mootoriga tühikäigul vahele jätmine. Lisaks on käivitumine täiesti ideaali lähedane. Ma kahetsen, et ma nii pikalt venitasin nende küünalde vahetusega, aga mulle oli öeldud, et neil vanadel pole viga midagi. Nii ikka ei saa – kui on probleem, siis tuleb sellega tegeleda. Ma saan aru küll, et põhimõtteliselt ju liigub, aga ega see pole mingi suvaline auto vaid Mercedes kupee!
Mis on suvalise auto ja Cool Car-i või uus-klassiku vahe?
Viimase Uunikute Talveralli järelkajast innustatuna kirjutan oma auto teema alla, mis ma arvan olema klassik ja mis mitte. Kui olete minuga eriarvamusel, siis võime ka Mercedes-Benz foorumisse tõmmata ülesse eraldi teema, mis hetkest hakkab klassik, aga siin on minu auto teema ja minu arvamuse koht.
Sõltumata sellest, et minu autot on toodetud märkimisväärselt palju, ei ole ta tavaline auto. Ma toon mõned näited.
Sõidan kõrvuti ühe Mercedes-Benz kupeega. Roolis on meesterahvas. Tervitame üksteist ning samal mõtlen, et näe – ka tal läheb hästi. Teinekord tuli vastu üks naiserahvas C124-ga ning ma panime üksteist kohe tähele. Naeratasime ning mõtlesin, et ka tema on teinud hea valiku. Mulle tundus, et nad mõtlesid sama. Kui ma sõitsin veel uue Opeliga ja mind keegi tervitas, siis ma mõtlesin, et mis tal viga on – ajas mind sassi kellegagi? Ühtekuuluvuse tunne, mida tekitab sellise Mercedes-Benz omamine, on hindamatu.
Ükskõik kuhu ma ka selle autoga ei lähe, tekitab ta elevust. Olin tuttaval naisterahval külas ja vestlesime eraldi toas
. Vahepeal oli koju tulnud abikaasa, keda ma polnud eelnevatel kordadel näinud. Kohtudes tervitasin koju tulnud abikaasat ning mees vastas: „Stiilne auto!“. Vabalt saab jutu viia veel 3 liitrise ridakuuese hääle peale ja nii edasi. Olen kuulnud ka lauset, et see on auto, mida tahtsin või unistasin omale osta, aga pole saanud. Pesulas või teeninduste juures uudistatakse. Alati tullakse positiivsete emotsioonidega ja need kaduvad ka omanikule edasi. Meie sombuses maailmas ei ole seda vähe!Seega mina ühtin arvamusega, et klassikut ei saa valida tootmise arvu või riigi (näiteks kõik NSV autod on automaatselt klassikud) järgi vaid auto emotsionaalse lisaväärtuse järgi.