MB 230 E, 1992, W124 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Mark:  Mercedes-Benz 230 E
Väljalaskeaasta: 1992
Läbisõit: 143 000 km (hooldusraamatuga)
Võimsus: 97 kW
Mootor: 2,3 (M102)
Käigukast: automaat
Värv: must metallik (199)
Salong: helebeezh veluur (965)

Lisavarustus:
Välistemperatuuri näidik (240), elektriliselt liigutatav mäludega juhiiste (241), nahkkattega rool ja käigukanginupp (281), 2x turvapadi (291), lukustatav laegas keskkonsoolis (300), elektriline katuselluk (412), püsikiirusehoidja (440), kesklukustus (466), elektriantenn (531), käetugi esiistmel (570), 4x elektriaknad (584), roheka tooniga klaasid päikeseribaga esiklaasil (593), valuveljed (652), suurema mahtuvusega aku (673), pähklipuidust iluliistud salongis (731), Becker Europa 2000 raadio (750), suurema võimsusega generaator (910).

Taustinfo:
Auto ei ole laitmatus korras ning vigu jagub roostest katkiste plastikdetailideni, aga oma siledate plekkide, väikese läbisõidu ja ilusa versiooni tõttu on ta heaks vanatehnikaprojektiks. Mõistagi eeldab see seda, et temaga ei sõideta talvel ning tegemist saab olema puhtalt hobiliikuriga. Eks näis, mis sellest autost saab, aga antud värvikombinatsioon ja mootor on mulle alati meeldinud ja kardan, et alla 4000 EUR maksvad w124-d saavad varsti üldse otsa. Seega piiratud finantsvõimaluste tõttu tundus viimane hetk selle mudeli soetamiseks.
Kuna mõtlesin selle auto kohta nagunii mingit päevikut pidada, siis miks mitte teha seda asjakohases foorumis.

Pildid kättesaamisel: (must ja kole)

[Karl]

Kena sisu, heleda sisu maniakk nagu ma olen. Löö siis pill läikima, täitsa head lisad on ka.

[Sm. Västrik]

Mõnikord paneb imestama, kui kiirelt pealtnäha korralikest autodest "projektid" saavad.
Seda kõike peamiselt rooste peatamise nimel. Tagauks on eemaldatud küljekarbile ukseposti juurest parema ligipääsu tagamiseks. Uksed on muidu väga korralikud ja üldse, ega seda roostet nüüd niiväga palju olnudki. Paarist tüüpilisest kohast auk läbi nagu ikka.
Lõpptulemusena ma arvan, ta peaks hea saama, kuigi hetkel on nii salongis kui väljas tõeline Stalingrad.




Aga vaikselt olen peamiselt iseenda motiveerimise huvides hakanud ka uusi asju soetama.
Mõistagi on enamus ostetud vidinatest tüüblid jms vähenähtav pudipadi, aga ilusaid asju on ka...

[Karl]

Mis orig. põrandamatid maksavad?

[HotPapa]

Ilus masin, samuti veluurist hele sisu on üsna haruldane. Ehk oled siis ka osaleja järgmisel Tartus toimuval kokkutulekul/istumisel

[Sm. Västrik]

Matid olid nii odavad, et esimese hooga ei uskunud, et terve komplekti hind on: 1107 kr.
Uskumatu.

Järgmisel kokkutulekul või istumisel osalemine sõltub suurel määral, millal see toimub.
Paari nädala perspektiiv on tihedalt "ehitamist" täis esialgu.

Tauno

[v6sa]

Veluursisu...mmmm:wow:

Ilus masin. Siinkohal tuleb muidugi sõna "vanatehnikaprojekt" võtta koreamaasturikontekstis. Kuigi, teisest küljest on ka see auto juba 17 aastat vana... Mõne jaoks terve igavik. Mõne jaoks veel sissesõitmata masin (kui läbisõit tõesti peaks nii väike olema).

Pikka iga omanikule ja muretuid kilomeetreid autole.

[Sm. Västrik]

Et auto on vahepeal värvimises ära, siis on sobilik tegelda väiksemate detailidega.
Vedasin tuppa kõik uksepolstrid, et neid oleks hõlbus puhastada ja parandada.

Ühel tagauksel oli plüüsiga kaetud plastikplaat ukse küljest pisut lahti ja kuna selle plaadi taga olevad plastikpunnid olid suuremalt jaolt katki, siis ei jäänud üle muud, kui see asi mingi korraliku liimi abil kinnitada.

Nagu selgub, on sm. Lenini teostest ka 21. sajandil palju abi.


Nädalavahetusel käisin Tallinnas, kus sõber Martin aitas ära poleerida puitliistud. Suuri vigastusi välja muidugi ei saanud, aga üldpilt tänu väiksemate kriimude ja hägususe kadumisele on vapustav. Kahjuks "enne" ja "pärast" võrdlust pildina ei ole, aga minu hinnangul on tegu vähemalt "totaalse muutumise" kategooria tulemusega.


Ja uksepolstrid lähevad ka puhtamaks, kui duši all ära käivad.



Aga läheb veel aega enne kui see auto jälle kokku saab...

[alva68]

Veluursisu. Miskipärast arvasin,et selline ilus veluur oli vaid 1989 sügiseni lisavarustuses.Tuleb siiski välja,et ka hiljem tehti! Kui vähegi korras auto,tasub vaid sellepärast osta. Nahk näeb se kõrval välja nagu vana takso.

[Karl]

Räägi lähemalt puidu poleerimisest, millega ja kuidas?

[Sm. Västrik]

Üle hulga aja ka muutusi märgata. Uksed on autol nüüd jälle kõik kenasti ees ja eile õhtuse seisuga kõik värvitud.
Kuid kunagi ei õnnestu esimesel korral autot värvimisest ära tuua. Sedapuhku läks ringi tegemisele esistange (värvitoon ning läike kvaliteet ei vasta ülejäänud liistudele) ja parem esitiib (lakk jooksma läinud - ilmselt poleeritakse välja).

Stange tooniprobleemide tõttu helistasin ka Silberisse, kust sain teada, et antud tooni nimi peaks olema Alto Grey ja kui Silberauto näiteks liiste tellima peaks, siis mingi kood on 7700. Samas ei saa olla kindel, et see kood on värvitoon. Kuna nad ise midagi ei värvi, siis paraku on ka autot nende juurde remonti viies teema selline, et stangede ja liistude toon aetakse värvimisteenuse pakkujate poolt kokku "parima äranägemise järgi"

Kuid kui partei annab, siis täna vast on esistange toon ikkagi parem ja võib õhtul auto värvijate juurest ära tuua.
Aga kindel selles olla ei saa.

Üldiselt polnud tulemusel väga vigagi. Mõistetavalt pole värvitud pindade tulemus pinnasileduse poolest päris sama, mis tehasekonditsioonis, kuid suhteliselt piiratud eelarve kohta üsna viisakas.

Puitliistude poleerimise teema juurde tagasi tulles, siis neid poleeris seltsimees sama moodi nagu autotki - poleerimismasina ja samade pastadega. Võimalik, et veidi 3000 paberiga eeltööd tehes saaks ka päris suuri kriime välja, aga seda peaks ennem mõne tuksis liistu peal igaks juhuks proovima, et kindlasti mitte lakist läbi poleerida.

Kuna mu auto liistud olid üsna koledad, aga paberiga asja kallale minna ei tahtnud, siis algatuseks sai viltkäiaga kriime välja võetud nii palju kui võimalik ning seejärel svammitaolise käiaga (või jumal teab, kuidas poleerijad seda päriselt kutsuvad) ning peenema pastaga lõplik läige antud. Töövõttena võib ära märkida, et poleerimismasin oli selili maas (tald üles poole). Nii sai vabalt kätega liistu selle peal liigutada. Vastasel juhul peaks mingi liistufikseerimisrakise aretama või midagi, aga sellel puudub nii väikese töö jaoks mõte.

Üldiselt - liistudel olev lakk ei ole üldse nii pehme ja õhuke, et väga tulemuse pärast karta vaja oleks.
Aga asja teostanud seltsimehe toimetamistest ühe oma auto puiduga saab muidu lugeda siit:
http://www.bmw-club.ee/foorum/viewtopic....c&start=25

Tauno
Ootab närviliselt õhtut

[Sm. Västrik]

Pühapäev möödus garaažis autot tasapisi komplekteerides.
Alustasime lihtsatest asjadest. Olen vahepeal varunud erinevaid tüübleid ukseliistude jms kinnitamiseks. Vaatamata sellele, et ostetud sai igaks juhuks kõike varuga, jäi ikkagi üks tüübel puudu ja seetõttu endiselt üks tagaukse liist paigaldamata.

Mingil põhjusel on MB insenerid väga erinevaid tüübleid välja mõelnud. Illustratsiooniks siis foto esiukse esimesest ja teistest alumistest tüüblitest, mis on esimesest erinevad. Igatahes saab kõik tagasi nii nagu peab.


Teiseks lihtsaks asjaks oli mootori põhjakatte ette kinnitatava tihendi paigaldamine. Või ma vähemalt arvasin nii, kuni selgus, et varuosatootjad või logistikud pole iial mõelnud sellele, kuidas nende poolt paigaldatud etikette tihenditelt maha võetakse. Kulutasin nende etiketijääkide eemaldamisele vähemalt 10 minutit. Jääb soovida tootjale nõrgemat liimi.


Vaatamata sellele, et ostsin ajaloo hämarates koridorides teadmata kadunud tihendi asenduseks uut silma järgi ühe meetri, sai teda peaaegu täpselt. Maha tuli lõigata pisut alla 10 sentimeetri.


No ja siis oligi kord pagasiluugi käes. Pärast välisserva kinnitatava liistu paigaldamist tuli oma kohale tagasi panna ka luugi kate. Selleks on jälle omad tüüblid. Mingil põhjusel on uued müüdavad halli värvi, mis minu kui plastikuga tihedalt seotud mehe jaoks üsna mõistetamatu, kuna hall pigment maksab ka midagi. Igatahes on nad esindusest ja peaksid seega originaalid olema.


Edasi võtsime ette keerulisemad asjad.
Kuna algselt oli autol küljes kärukonks, siis nägi plaan ette selle eemaldamise. Mitte et mul igapäevaautode puhul midagi konksu vastu oleks, aga vanatehnika (nii Volga kui käesolev projekt) peaks olema võimalikult vähe praktiline, et seda ära kasutama ei hakataks. Pealegi on statsionaarne kärukonks auto küljes päris kole element. Ilmselt ka disainer ei joonista esimese hooga kärukonksuga autosid. Selleks, et see rauajurakas auto küljest kätte saada, oli vajalik stange eemaldamine, mis on päris lihtne protsess. Juba mõnekümne minuti pärast vedeleski seltsimees konks abitult garaažipõrandal ja käis hoogne stange paigaldamine. Seda on mugav teha kahekesi, sest siis saab üks stange õigele kõrgusele rihtida ja teine pagasiruumis polte kinni keerata. Seltsimees abilise väikeste mõõtmete tõttu oli kõige kavalam ta pagasnikusse tõsta.




Kusjuures eemaldanud pagasiruumist varuratta selgus kaks huvitavat tõsiasja. Ilmselt pole sellel rattal iial rehve vahetatud, kuna rehv on toodetud 6. nädalal aastal 1992.


Ja ka võtmekomplekti pole vist aasta(kümne)id kasutatud, kuna see oli korralikult kokku seotuna varuratta kõrval ja kotti lahti rullides krõbises kangas ning paljastusid aja jooksul niiskusest korrodeerunud võtmed. Puhastasin need nitrolahustiga ära ja asetasin oma kohale tagasi. Ikkagi ajalugu.


Kui jutt juba ajaloole läks, siis huvitav tõik dokumentatsiooni poole pealt on, et suurt kirja 1992 kandev Mercedese teeninduste asukohti loetlev raamat sisaldab päris huvitavat informatsiooni - Riigikantselei autobaas asub Tallinnas, mis omakorda on Estlandis, mis aga kuulub endiselt SSSR koosseisu. Meil siin hakkas 1992 oma raha kehtima, aga "kirjandus" seda ei peegelda.


Kõige ilusamad asjad jätsin päeva lõpetamiseks. Külge sai esimene uksepolster. Paraku küll jäi ta veel ootama ukselingi katet, kuna käsi ei tõusnud tänu kriimudele vana külge tagasi panema. See hele kaar keset uksepolstrit on muide mingi fotoka välgust tekkinud peegeldus, mitte defekt.


Tööd on veel väga palju.

Tauno

[Karl]

Väga kena vaadata kui autot ikka südamest ehitatakse, edu ja jaksu!

[Sm. Västrik]

Et asjaga ka päeviku vormis edasi minna, siis jätkan tänagi oma lahustilõhnaseid garaažiheietusi. Mitte et need minimaalsed progressiudemed kedagi teist huvitama peaksid - lihtsalt endal on kunagi ehk hea lugeda.

Pagasnikuluugi komplekteerimine jõudis suuremalt jaolt lõpplahenduseni eelmises vaatuses. Paraku selgus juba varem lähemal vaatlusel tõsiasi, et tegelikult ei kannata auto külge tagasi panna pagasnikuluugi serva kinnituvat plastikliistu. Kuna uus oli saadaval mõistliku hinnaga, siis mingi värvimislahendus oleks olnud mõttetu ja ostsin uue. Eile sain ta siis esindusest kätte ja monteerisin külge. Sai päris hää.




Hämmastav on see, et ka umbes sõrmeküüne suurused tüüblid (veel üks liik tüübleid), mis olid vajalikud liistu kinnitamiseks soetada, kannavad samuti Mercedese märki - midagi ei jäeta juhuse hooleks.


Võib öelda, et tagumine osa on nüüd väliselt juba päris komplektne (seal sees pole muidugi veel üldse mingeid polstreid). Ja ei mingit konksu. Selliste projektidega tegeledes tuleb kange tahtmine vahepeal auto ära pesta, et oleks kultuursem töötada ja ka pildid ilusamad saaks. Paraku sajab õues vihma ja tuleb leppida tolmukorra ja sõrmejälgedega kaetud masina vahtimisega.


No ja siis need uksepolstrid. Läksin ka nendega eile tasapisi edasi. Just "tasapidi" seetõttu, et asja ilusti teha ja sellest protsessist rabelemise ja vandumise asemel rõõmu tunda. Nüüd on tervelt 3 polstrit küljes ja neljas ootel. Ma lihtsalt ei väsi neid vaatamast. Nii kaugemalt...


... kui ka lähemalt.


Tänane päevakava näeb ette esistange külge saamist ja viimase uksepolstri paigaldamist. Aga siis jätkub trall salongiga, kuna see on nii must ja kole, et ilmselt saab seal päevade viisi lammutada ja puhastada.

Tauno

[ralak]

Miks tagastange keskmise plastliistu üle värvisid? Nii ei jää ju originaaliks

[Sm. Västrik]

Tagastange keskmise plastikuga on see õnnetus, et ta oli juba ennem mustaks ära värvitud. Seega pole minu käsi kuidagi moodi antud juhtumi puhul mängus. Ilmselt on aja jooksul sinna nii palju kriime ja mõlke siis tekkinud, et see liist oli juba eelmise omaniku jaoks vajalik musta matiga üle tuisata.

Muidugi oleks hea, kui ta olekski puhas musta värvi plastikupind. Aga kuna tegemist on ennekõike "vaese mehe W124 projektiga" või "4000 euro projektiga", siis seda ma esimeses järgus uut ostma ka ei hakka. Ta ei maksa väga palju (~1300 kr), aga sel juhul on ka esimene vaja vahetada (~1450 kr) ja esialgu on selle auto juures väga palju muud, mis samu investeeringuid vajab. Aga kaugemas tulevikus (kui kõik muu on juba peaaegu esteetiline) on need stangevööd kindlasti plaani võetud, sest nad on peale vaadates vaatamata sellele, et see värv pole eriti mustast plastipinnast erinev, ikkagi kahtlaselt "B-grupi varuosa" moodi. Ja nii see ei saa jääda.

Tauno

[Sm. Västrik]

Olgu selle tagastangega kuidas on, aga veetsin ka eilse õhtu garaažis ning üks osa kulutatud ajast möödus esistange meeldivas seltskonnas. Kuna legendaarse stangevöö (mis on ka kahjuks musta matiga üle värvitud, nagu tagumine) nurkade kinnitamiseks jõudsid kohale õiged kruvid (vanadel läksid lahti keerates kruvikeerajaavad ümaraks), siis sai nüüd auto täielikult "street legal", nagu moodsas keeles öeldakse.




Novot. Eelmises peatükis rääkisime uksepolstrite paigaldamisest. Viimane jäi veel lahtiseks, aga selleks oli hea põhjus - nimelt on see uksepolster kõige närusem, mis tähendab suuremat ajakulu monteerimisel. Samuti oli hädavajalik ära oodata tellitud ukse kattekile, sest vana läks värvimises täitsa katki (mitte, et ma värvijaid süüdistaks). Kusjuures, peab ütlema, et varuosana tellitud uue kile kvaliteet on mõõtude osas kõvasti parem kui nendel, mis juba tehases külge liimitud (on liiga suured kohati). Igatahes mõningase liimiga möglamise järel oli uus kile vähemalt sama korralikult küljes kui tehasest paigaldatu (pildil küll veel lahtiselt rippumas).


Kõige närvesöövam lugu oli aga uksepolstri endaga. Nimelt selgus, et üks käetoe küljes olevatest plastikkonksudest, mis polstrit uksepleki küljes kinni hoidma peaks, on ära murdunud. Uus helebeež käetugi maksab esinduses üle 2000 kr, mis on ka selline hind, et verd ninast välja pigistades võikski ära osta, aga väliselt on vanagi ju täiesti veatus korras, seega tekib koheselt motivatsiooniküsimus, kui vaatad käetoe kõrvale ja näed pisut räsitud veluuri ja muid polstri osasid (see polster on tõesti neist kõige hullem). Pealegi on juba eelpool öeldud, et tegemist pole maksimaalse rahapõletamise projektiga, vaid kogu asi peab korda saama mõistliku eelarvega. Kasutatud käetoe leidmine on ka kindlasti võimalik, aga ausalt öeldes ei ole viitsinud sellega väga aktiivselt tegelda. Seega tuli olemasolevaga läbi ajada.

Kuna sisuliselt on käetoe küljest ära murdunud taga pool olev plastikust konks, siis tuli meisterdada uus sarnane lahendus. Selleks kasutasin umbes 2 mm paksust tsingitud plekki, pisut termokahanevat rüüsi ja ühte kruvi. Kõigepealt tasandasin konksu murdunud pinna jootekolviga siledaks ja puurisin selle keskele ette väikese augu, et kruvi plastikut lõhki ei keeraks. Seda augu puurimist võib teostada üsna julgelt, kuna käetoe see osa, mille sisse kruvi läheb, on päris paks (~5 cm). Seejärel "voolisin" kasutades rauasaagi, vasarat ja viili omast arust mõnusa kujuga konksu (pildil on ta valet pidi - peaks olema umbes nagu kelk vastu uksepolstrit kaardus), et ta ilusti vastu plekki jääks, kui polster ukse külge panna. Kõige peale sai kahandatud plastikrüüs, et ei tekiks olukorda kus metall jääb vastu ukseplekki (rooste ja ebameeldivate helide oht). Valmis tehtud metalleht sai akutrelli kasutades kõvasti paarisentimeetrise kruviga käetoe külge kinni lastud. Peab ütlema, et tulemus oli tõsiselt hea. Kogu see asi sai nii tugev, et ma arvan, ta ei jää alla plastikust originaalkonksule. Ühtlasi ei jäänud uksepolster üldse mingil viisil loksuma ja kogu asi sai ka üsna esteetiliselt lahendatud. Ise olen arvestades seda, et niivõrd hea tulemuse saavutamiseks kulus sisuliselt 1 kroon (kruvi hind, sest plekk ja rüüs olid ammu olemas) päris rahul.


Võib öelda, et lõpuks sai uste komplekteerimine täielikult ühele poole, sest ka uued ukselingi katted olid eilseks kohale jõudnud.


Lähemal ajal jätkame keskkonsooli korrastamise temaatikaga.

Tauno

[Karl]

Matid olid nii odavad, et esimese hooga ei uskunud, et terve komplekti hind on: 1107 kr.
Uskumatu.
Tauno

See oli väga hea info, käisin just tellisin ära ja homme saan kätte, tänud!

[Sm. Västrik]

Palju aega on mööda läinud ja midagi on vahepeal ka auto juures ära tehtud.
Peamiseks murelapseks trööbatud uksepolstrite kõrval oli sellel autol ebaesteetiline keskkonsool. Niisiis alustasin tegevusi olukorra parendamiseks. Näiteks käigukangi juures olev hoiatuskirja kandev kleeps oli autol täitsa katki.


Paraku uut kleepsu saksakeelsena Silberauto abil saada ei õnnestunud, kuna väidetavalt on see ka Saksamaa laost otsas ja artikli juures on andmebaasis kommentaar, et seda peab omanik ise parandama. Seega tellisin inglisekeelse. Eks kunagi mõtleb, kuidas saksakeelne leida - võibolla õnnestub korralik plaat koos saksakeelse kirjaga lammutusest hankida. Igatahes praegu sai sinna kleebitud selline jutt:


Pärast mõningast keskkonsooli sisu korrastamist, nuppude puhastamist, paari pirni vahetamist ja kruvide korralikku kinnitamist võiski kogu asja kokku panna. Pildil siis midagi "enne" ja "pärast" laadset, kuigi puitplaat oli tõepoolest ka autot ostes olemas.


Kusjuures, kui eelmisel pildil vasakpoolset osa vaadata, siis paistab raadio august palju värvilisi juhtmeid. Need kuulusid mobiiltelefoni handsfree plokile, mis õnnestus ilma keskkonsooli küljest võtmata kätte saada. Kuid selle paigaldajad Saksamaal olid küll väga prosta töö teinud ja peamised defektid keskkonsoolis on ilmselt nende poolt tekitatud tänu sellele, et nad pole osanud konsooli ilusti lahti võtta. Aga välja tuli sealt selline asi nagu allpool pildidl. Ilmselt on kõigil "käedvabad" süsteemidel selline karp kuskile autosse peidetud.


Lisaks keskkonsoolile korrastasin ka tulede lüliti ümbruse. Korrastamise all pean silmas peamiselt selle puhastamist, mis nõuab iga detaili puhul omajagu kannatust. Tulemus jälle "enne" ja "pärast" vormis siin:


Pean mainima, et mootorikatte all ei ole ma veel midagi suurt teinud. Kohe hakkas silma, et masinal oli puudu küünlajuhtmete kaablikanal, millega nad klapikambrikaane külge kinnituma peaksid ning juhtmed olid lihtsalt kaablisidemega kokku tõmmatud. Tellisin puuduvad jupid ja panin mõningase pusimise järel külge - ikka ilusam.
Enne:

Pärast:


Tänu Jansa küsimustele kärukonksu tugevdusdetailide artiklinumbrite kohta jäin mõtlema, et mu auto küljes peaks veel konksu detaile olema. Selgus, et oligi - 2 tugevdustala oli põhja alla külge jäänud ning eemaldasin needki. Muidu oleks jäänudki paar kilo mõttetut metalli masinale raskuseks külge. Tänud jansale asjalike küsimuste eest!

Tegelikult sai 20. augustil taasiseseisvumispäeva puhul autoga ka veidi ringi sõidetud, kuigi ta pole kaugeltki korras ja praegu kulgen jälle teise hobiliikuriga. Kommentaariks võib öelda, et tehnika pool paistab ikka väga kulumata - vaikne ja kerge. Vedrustus on konkreetne, roolilõtk puudub. Uskumatu - tegu on 17 aastat vana autoga. Ilmselt mängib selles peamist rolli väike läbisõit ja see näitab, et põhimõtteliselt on mõistlik antud autot ehitada veel küll...

Tauno

[jansa]

Kas see käigukangi silt on mingi tavaline kleebis või altpoolt graveeritud plast või mingi trükitud asi? Näeb sedamoodi välja, et järeletegemine ei tohiks ülemäära suur kunst olla.
Muidu küünlajuhtmed võiks vähe sirgemini sättida
Ma olen kuusilindrise omi toppinud- puhanud ja vaimselt stabiilse inimese tegevus on see, võiks lausa mingiks testiks kasutada