190 E 2,6, 1992, W201 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Õhtust, härrased. Üle pika vaikuseperioodi on taas põhjust avada uus teema ja hoiatan, et see on jälle pikem jutt.

Mark: Mercedes-Benz 190 E 2,6
Väljalaskeaasta: 1992
Läbisõit: 262 000 km (hooldusraamat)
Võimsus: 118 kW
Käigukast: automaat (4 käiku) (420)
Värv: must metallik (199)
Salong: must nahk (261)

Lisavarustus:
2x el. aknad (583), el. katuseluuk (412), 2x istmesoojendused (873), turvapadjaga nahkrool (281), esiistmete käetugi (570), välistemperatuurinäidik (240), kassetihoidik keskkonsoolis (331), rohelise tooniga klaasid (593), suurema mahutavusega kütusepaak (915).

Maailma loomisest ja muudest tagamaadest:
Mõne aasta eest õnnestus natuke aega omada üht ilusat 190 E 2,3 autot, mille juures peamise probleemina häiris mind Mercedesele täiesti sobimatu manuaalkäigukast, mistõttu olin algusest peale nõus autost mõistliku hinnaga loobuma. Kahjuks või õnneks leidus tookord inimene, kes ilmselt sellist autot otsis ja nii ma temast ilma jäingi.


Kuna auto iseenesest oli hea, põdesin seda veel tükk aega ja ilmselt tänu sellele ostsin vahepeal liiga väheste tablettide mõju all viibides enda W126, millega ma ka väga rahul olen ja mis selgi suvel mõnisada kilomeetrit sõitis.

Aga kutsikas, mis oli kunagi üle kümne aasta tagasi mudeli poolest minu esimene päris korralik välismaa auto üldse, jäi hinge edasi. Kui naabermaja ees must originaalvelgedega kutsikas parkis, vaatasin seda alati pikalt. Ja kui Tartus üks pruun korraliku välimusega võrdlemisi värskelt toodud 190 E vastu sõitis, võis selle omanik mind ilmselt tema auto jõllitamise tõttu veidrikuks pidada.

Tegelikult selle auto jutt:
Ühel suvalisel teisipäeva õhtul vennaga külmetuse tõttu Jägermeisterit juues ja heade masinate üle filosofeerides, lappasime jälle mobile.de portaali. Täiesti pimeda juhusena oli kuulutuste seas Sindelfingenis (!) müügis üks õiget värvi ja sobiva salongiga 190 E 2,6, mille veaks oli - uskumatu aga tõsi - automaatkäigukasti rike!

Niisugune vedamine ei ole vanemate Mercedeste puhul väga tavapärane, sest tavaliselt roostetavad kered enne ära või käivad nendest tuuningusõbrad üle, aga mehaanika peab vastu. Sel autol näisid kere ja salong olevat igati eeskujulikus korras, kõik originaaltükid küljes ja ainsaks tegelikuks probleemiks see, et tagurpidi sõita üritades blokeeris käigukast liikumist, mistõttu tagurpidi liikumine oli võimalik, aga ebanormaalselt rohkesti gaasi andes. Rehkendasime, et see on kogu kasti vahetamisel umbes 500-eurone probleem, mida pole just ülearu palju.

Kirjutasin müüja telefoninumbri üles, kuid kuna olin mõnevõrra švipsis ja hommikul oli vaja palju asju ajada, ununes teema terveks järgmiseks päevaks. Alles Saksamaa aja järgi kella viie ajal õhtul meenus mikroinfarkti saatel, et jestas - kutsika peale pidi ju ka helistama. Valisin numbri ja sain teada, et auto on igati korralik, aga kahjuks kuni reede õhtuni reserveeritud.

No mis teha, lubasin müüjale reede õhtul võibolla veel helistada, aga tegelikult on reeglina nii, et need autod, mis juba reserveeritakse, on nagunii müüdud ja seetõttu ei vaevunud samal nädalal enam tagasi helistama.

Terve nädalavahetuse sajatasin omaette, et kohe kolmapäeva hommikul ei helistanud, aga pikapeale ununes teema, tuli uus nädal ja uued tegemised, mistõttu järgmisel korral sain aega mobile-s surfata jälle täpselt teisipäeval ning üllatusena avastasin, et seesama auto on ikka veel müügis. Ei olnud vaja palju mõelda - helistasin müüjale, kes kinnitas, et auto on alles ning et ta on selle mulle ka ülekandega müüma, kuid mitte selle hinnaga nagu ma lootsin. Palusin müüjal endale passi koopia saata ja jäin ootama.

Vahepeal, kõigi nende tegemiste juures aga tuli kaine mõistus külla. Kas see auto on ikka üldse mõistlik ost? Miks mul teda vaja on, kui mul niigi on garaažikohad kõik täis ja juba sel suvel ei viitsinud ma üht oma autodest üldse pikemalt sõitmiseks garaažist välja võtta? Miks ma peaksin ostma kutsika kui tegelikult saab ainult natuke kallimalt ka korralikke W140 kerega autosid? Niimoodi möödus terve päev ja jõudsin vähemal 100 korda selle auto ostmise osas ringi mõelda. Lõpuks lootsin lihtsalt, et müüjal on ka ükskõik ja ta ei saadagi mulle passi koopiat või kui saadab, siis on mingi jama seal passis kirjas, miks see auto kindlasti ostmata jätta tuleks.

Kahjuks eksisin. Müüja saatis passi koopia minu e-mailile meie aja järgi õhtul kell 7 ja see nägi omanike poole pealt välja selline:


Esimene omanik on olnud siiani tegutsev suurettevõte, kuid on juba vähem kui 5 kuu pärast nö Jahreswagen'ina (ma ei teagi eestikeelset vastet) auto müünud 1934. aastal sündinud Saksa nimega kodanikule, kes on selle omakorda 1998. aastal müünud edasi 1952. aastal sündinud Saksa nimega kodanikule. Kontrollides kerenumbri järgi varustust, mootorit ja salongi, klappis kõik samuti täpselt piltidelt vastu vaatavaga. Ebameeldivalt mõistlik ajalugu mu meelest. Ebameeldivalt seetõttu, et nüüd oli mul veelgi rohkem põhjuseid see auto ikkagi ära osta.

Mõtlesin veel terve järgmise päeva ja lõpuks helistasin ning ütlesin, et ostan auto ära. Müüja arvas selle peale, et "kindlasti jääd rahule". Palusin saata pangaandmed ja lubasin täpsustada, millal treiler auto peale korjab. Ühesõnaga kõik see tavapärane ja üldse mitte põnev bürokraatia. Lõpuks ei olnud muud teha kui lihtsalt oodata, millal auto peale võetakse ja millal see tegelikult minuni jõuab.

Lõpuks jõudis. Ja peab ütlema, et müüjal oli õigus - on põhjust rahuloluks.
Kere poolest on tegemist kindlasti minu parima Mercedesega ja värvimist vajavad ainult kergete täkete ja muljumise tõttu pagasiruumi luugi tagumine serv ning parem esitiib. Salong on kulumata ja korralik ning kõik tema vähesed elektrilt töötavad asjad, sealjuures katuseluuk, toimivad.

Mõistagi ei valmistanud üllatusi ka käigukast, mis oligi täpselt niisuguses korras, et edaspidi võinuks Hispaaniasse sõita, nagu müüja kinnitas, kuid tagurpidi liikumine valmistas probleeme.

Veidi auto juures toimetades tuli pagasnikupõhjast välja selline asi, millelt saab välja lugeda umbkaudse suurusjärgu, kui kallilt auto passi järgi kolmas omanik selle 1998. aastal ostis:


Tuleb kahetsusega nentida, et müügikuulutusest möödunud viieteistkümne aasta jooksul on lisavarustuse nimekirjast kaduma läinud elektriantenn ja Beckeri raadio, mis on asendatud mingite moodsate õudustega.


Raadiomure lahenes käesoleva foorumi abiga ning mõistliku raha eest on tänaseks autole soetatud ja ootab sissemonteerimist väga korralik masina väljalaskeaastale kohane originaalraadio - Becker Europa 2000.


Umbes nädala jooksul peale auto treilerilt mahalaadimist leidsin täpselt õige koodiga (722.409) käigukasti, mis nägi ostuhetkel välja justkui oleks põllutöömasina pealt võetud, kuid juba kahe päeva pärast oli kast puhas, auto küljes ja proovisõiduks valmis. Enda jaoks suure üllatusena võin kinnitada, et vahetatud käigukasti töö on vanema auto kohta filigraanne - ei mingit lumelabidaga kuklasse tunnet ühelgi käiguvahetusel, nagu pahatihti vanematel Mercedestel tükib olema.

Suure heameelega lasin autole korraga nö hoolduse ära teha (õlide-filtrite vahetus) ja nüüd saan temaga rahulikult edasi toimetada. Ei saa öelda, et tegemist ei oleks järjekordse projektiga, kuid väga mahukaks see vist ei kujune.

Plaanid:
Olles tänaseks enne järgmisse remondikohta viimist oma uue kutsikaga mõned korrad läbi linna ja natuke ka maanteel sõita proovinud, saan juba järeldusi teha. Tõenäoliselt tuleb välja vahetada (nagu alati) kõik süütejuhtmed ja jagajakaas, sest poolsoojalt hakkab mõnikord mingi silinder vahele jätma ja võib näha, et juhtmeid on juba üritatud ülepeksmise vältimiseks mootorist eemale tõsta. Tagasilla reduktor teeb gaasi maha lastes natuke häält, kuid arvestades auto läbisõitu on see igati ok ja isegi maanteesõidul ei häiri. Veermik on väga vaikne ja korralik, kuid pidurikettad vajavad sujuvama pidurdamise huvides üle käimist.
Standardlähenemisena on esindusest juba ära tellitud iluvõre plastikosa ja kroomliistud.

Minu autodel kipub alati olema mingi konks.
Selle masina haakekonks on originaal, kuid õnneks teisaldatav ning seega on samuti tellitud konksukate, mis vastavat kohta tagastanges tulevikus varjama saab.
Kindlasti kuuluvad lähiajal soetamisele korralikud originaalvaluveljed, kuid kas need saavad olema 8- või 15-auguga disainiga, selgub järgmistes vaatustes, sest viimasena mainitud meeldiksid endale rohkem, aga neid on keerulisem leida.

Ühesõnaga mõningase tööga saan endale lõpuks täitsa hea 190 E 2,6 automaadi. Täpselt selle, mida oli kogu aeg tarvis.

Ja kuigi mul pole siiani tänu ühest küljest korraliku telefoni puudumisele ja teisest küljest eriti jubedale fotoaparaadile sellest autost korralikke pilte, on mingid illustratsioonid temast nö leiukorras siinkohal siiski võimalik ära tuua. Seda autot pole peale treilerilt maha võtmist veel pestud, värvitud ega tehtud midagi muud peale ohtralt õliste kätega näperdamise ja seetõttu näeb ta vilets välja. Aga muutub pikapeale ilusaks.






Kardetavasti ei jõua ma sel aastal oma uut kutsikat enam eriti tarbida, sest tema valmimise ja lume tuleku vahele ei pruugi jääda kuigi palju aega. Aga järgmise aasta kevadet ongi sellevõrra huvitavam oodata ja eks püüan vahepeal ikka enda jaoks siia üles kirjutada, kui miskit jälle korda saab, muutub või areneb.

Vahepeal tuleb tööd ka teha. Seega kuulmiseni kõigile.

Parimate soovidega,

Tauno

[v6sa]

[hents99]

Ilus...muud nagu ei oskagi lisada.

Hea meel näha korralikke vanu MB`sid.

[Cobra]

Vot jah.
Just täpselt midagi sellist, mis mulle meelejärgi on. Vana, natuke haruldasem ja korralik.
Jõudu sulle massinaga.

[sm. pelle]

Peab nõustuma eelkõnelejatega, tõesti hea.
Ühed sobivad 16x8 15-holed ka a24's. Peaks päris hea välja nägema nendega.

[Sm.Tihhonov]

Veab ikka mõnel. Nagu juba korduvalt ennegi on jutuks olnud - alati tahaks sõbra Mercedest ka endale. Hea meel on muidugi sellegi üle, et Tauno garaazi hakkavad ka viimaks tekkima mõistliku mootoriga autod. Et mitte öelda lausa tippversioonid. Varemalt käis alati jube vaidlus selle üle, et mootor peaks ikka pigem väiksem olema, et lihtsam remontida oleks ja sõita ka jõuaks. Aga eks see teadmine jõuab varem või hiljem meile kõigile kohale, et sõita nad igapäevaselt nagunii ei kannata ja siis pigem võiks nad juba natukenegi ägedad olla.

Ja see kahtlemata ongi äge variant. Mercedes 190 maksis uuena ainult natukene (ca 4000 DEM) vähem kui analoogne W124. Seega 2,6-ne kutsikas oli ikka päris ebamõistlikult kallis auto omas ajas. Mul kahjuks pole 1992. aasta hinnakirja käepärast, kuid 1991. aasta 3.juuni seisuga oleks sinu auto maksnud juba baashinnas päris arvestatava summa raha: Mercedes 190E 2,6 - 51870,00 DEM. Sama raha eest oleks saanud E34 kerega BMW 525 sedaani. W124 230E maksis vähem.

Aga lisame siia veel konkreetse auto lisavarustuse:
4k automaatkast - 3146,40
metallikvärv - 1362,30
nahkpolster - 3021,00
el. katuseluuk - 1955,10
2x el aknad - 1060,20
esiistmete soojendused - 826,50
turvapadi juhile - 2451,00
nahkrool (kood 281) väiksema (390mm) diameetriga - 364,80
esiistme käetugi - 285,00
välistemperatuuri näidik - 262,20
kassetihoidik konsoolis - 62,70
rohelise tooniga klaasid - 524,40
suurem kütusepaak - 142,50
Becker Europa 2000 - 997,50

Kokku siis tagasihoidlik 68331,60 DEM. Meie oma Eesti Kroon tuli umbes samal ajal, siis oleks sobilik arvestada see ka kroonidesse - 546652 krooni. Aastal 1992 meie jaoks ikka päris kosmos.

Aga loodame siis head projekti. Valge suund ja kerge madaldus ei riku ühtegi autot ära.

[jegesmesh]

Valge suuna mainimine rikkus ilusa jutu ära. Valge suund on juba suhteliselt üleeilne, oranz on palju mõnusam ja kontrastsem eriti veel musta värvi autol.

[sm. pelle]

[nostromo]

Mees kelle teemasid ALATI huvitav lugeda

[Sm. Västrik]

Laupäevad pole ammu nii head olnud.

Olles sm.Tihhonovile sügistöödel abikätt ulatades Jaguari nime kandva briti vanatehnika pealt ära pesnud ja tema kolmanda autona kahele garaažikohale katte alla mahutanud, helistas vend, kellega koos manööverdasime veel 5-le garaažikohale 8 autot. Tervelt 4 neist on erinevad Mercedes tüüpi keskmise või suurema klassi sõidukid ja seega võib öelda, et garaaž sai tõesti pilgeni täis.


Kuidas see kõik kutsikasse puutub?
Ilmselt sedasi, et kutsikas peab sel talvel leppima kohaga eraldi garaažis.

Auto on tänaseks värvitud ja pessu ning poleerimisse viidud. Samal ajal kui värvitöö kestis, nokitsesin ise masina esiosa ilusamaks saamisega. Mis viga kontoriski töötada, kui on korralikud tööriistad ja ilus töö, eksole.


W201 auto paljud detailid, nagu iluvõrega seonduv või mõned plastikdetailid, on esinduses nii pagana odavad, et on üsna mõttetu osta kasutatud asju, kuigi leidub küllaldaselt ka teistsuguseid näiteid.

Peab nentima, et W201 on juba vist rohkem vanatehnika kui W124, sest siiani on täiesti edutult kulgenud kollase parempoolse Hella suunatule leidmine. Uus selline maksab varuosapoest tellides 65 eurot, mida pole küll ülearu palju, kuid arvestades seda, et vaid mõned aastad tagasi sai neid pigem 30-ga, on selgelt näha, et asjad muutuvad juba hinnalisemaks ja see on üks peamisi asju, mis eristab vanatehnikat lihtsalt vanadest kasutatud autodest. Õnneks on see mudel siiski sedavõrd levinud, et ühegi osa leidmine pole kuigi keeruline või kallis ja sellest tulenevalt jätab W201 varuosade hankimise teemal halamine pigem mulje, et tegemist on seda tüüpi kodanikuga, kes järgmisel hetkel helistab Kuku raadio Vox Populi saatesse ja tänitab poliitikute kallal, kuigi see saate teemaga absoluutselt ei kattu. Seega toimetagem vaikselt edasi ja küll hiljem vaatame, mis välja tuleb.

Tõenäoliselt saan auto järgmise nädala keskpaigas pesust kätte ning kui ilm kannatab, püüan veel natuke sõita ning võibolla mõne pildigi teha, enne kui masinale tudumütsi pähe tõmban ja ta kevadeni päikesevalgust ootama paigutan.

Kuid lisaks sellele on mul kindlaid andmeid, et veel üks sama ajastu suuremat sorti Mercedes peab talveks endale ulualuse leidma ja seetõttu, kui keegi teab Tartus kuiva garaažikohta, mida saaks mõistliku hinnaga talveks rendile võtta, oleksin tänulik kui sellest mulle teada annaks.

Ilusat nädalavahetust soovides,

Tauno

[Sm. Västrik]

Talv läheneb.
Täna näis olevat viimane hetk auto garaaži paigutamiseks, sest veel enne lõunat paistis ere päike ja tänavad olid kuivad.

Nagu head lugejad ilmselt juba nagunii mõistavad, siis selle auto külge ei tule valgeid suunatulesid ega 15-st tollist suuremaid velgi, sest selliseid asju nende autode küljes tehasest väljudes ei olnud. Suunatuled tegelikult ongi juba korras, sest parempoolne oli algselt natuke mõrane, aga see õnnestus terve kasutatud originaaldetailiga asendada. Korralikke velgi pole ma lihtsalt veel Eestimaalt leidnud, aga küll tulevad needki ning kindlasti originaalmõõdus ja tehase poolt ettenähtud ET-ga. Ja aega läheb, kuid koleda kummipulga asemele tuleb kindlasti tagatiivale ka uljas kroomiläikene originaalantenn.

Ainus asi, mille puhul ma olen nõus sel korral loobuma täielikult originaalseisundi saavutamisest, on see, et minu autol on VIN koodi järgi lisavarustuses "Wegfall Typkennzeichen" ehk tal ei peaks olema pagasnikul tüübikirjasid "190E" ja "2.6". Ma tean, et selline käitumine on vanatehnika seisukohalt lubamatu, kuid minu hinnangul on need kirjad nii pagana ilusad, et tellisin need juba ära. Eks mõtlen veel pisut, aga ilmselt ikkagi vist jõuavad need raske südamega auto külge. Muide - mudelikirju tellides sain teada, et neid on Saksamaa laos järel 512 tk ja märkus on juures, et juurde enam ei toodeta. Seega saavad need ilmselt mõne aasta pärast otsa.

Täna ennelõunane ilm oli soodne ja kuna sain auto lõpuks pesust kätte, siis heitliku sügisilma hirmus suundusin enamvähem otsejoones parkimismaja juurde, kus auto talvituma hakkab. Noh, tegelikult käisin siiski korraks linnast väljas ka, et pikema seismise eel auto korralikult soojaks sõita.



Sügis on ilus aeg - autoaknast vaatamiseks.
Päriselt välja minnes puhub liiva, puulehti ja vareseid endaga kandev tuul Su üleskeeratud kraega mantli seljast ning külmast värisevate kätega odavat fotoaparaati hoides tekib paratamatult tahtmine pigem salongipiltidele keskenduda. Või veel parem - salongi tagasi minna ja lihtsalt sõita.



See auto sõidab hästi. Ta on selline äge agiilne sõiduriist, mille roolis ei teki kaasaloksumise tunnet, nagu W126-s ja ta ei ole nii hästi ehitatud nagu W124. Aga temas on midagi muud. Midagi nooruslikku ja reibast, mis hoiab Sind ärkvel, sunnib ikka pisut kiiremini kurvist välja kiirendama ning paneb Sind korduvalt avastama, et liikluseeskirjade täitmiseks tuleb kiirust vähendada. Lihtsalt suurepärane vana auto.

Ja kuigi ta ei saanud veel päris valmis, tuli masin lõpuks ikkagi garaaži ära viia.



Kohtumiseni kevadel.

Parimate soovidega,

Tauno

[Laur]

Väga ilus.
Aga mis edasi saab? 201 on 124 on, isegi mitu.126 on ka olemas... ootad kuni 210 saab 20a. vanaks?

[jegesmesh]

C124, C126, W116, C116 jnejnee..

[Sm.Tihhonov]

Mudelikirjade paigaldamisega näitad sa küll üles lubamatult lodevat suhtumist vanatehnikasse. Aga kui juba tuuninguks läks, siis mul lebavad riiulil taksost üle jäänud 15 augulised veljed. Suht rahuldavas korras, aga nad on offsetiga ET37. Seega ilmselt Sportline'i omad. Teades sinu suhtumist kõige sportliku vastu, võib see muidugi olla alandav pakkumine. Aga tõele au andes - võime ju õhus tunda kerget sula. Mercedesel on sportrool. Küüniline veluurisõber on istunud mustale nahkpolstrile ja pihib, et on hakanud selle autoga ärksamalt kurvist välja kiirendama. Mis toimub? Uus noorus?

[Sm. Västrik]

Käisime täna sõpradega garaažis ja kuigi mul on tunne, et ma olen seda juba kunagi öelnud, siis ei häbene ennast korrata ja ütlen taas, et õhus on jälle tunda kevadet...



Ilusat nädalavahetust kõigile.

[Sm. Västrik]

Hakkab looma.

Talv on lõpuks läbi saanud ja mõningase ettevalmistuse järel on seegi auto oma esimesed sõidud teinud.

Masina tehniline pool vajab veel teatavat tähelepanu peamiselt räbaldunud küünlajuhtmete vahetamise näol, kuid välimus on juba üsna talutavaks muutumas.

E-bay vahendusel tellitud originaal elektriantenn toimib pärast teleskoobi tööleharjutamist laitmatult ja visuaalset poolt ei ole isegi mõtet algselt auto küljes olnud järelturu Quasimodost kummipulgaga võrrelda.

Ja kuigi seda keegi väljast ei näe, siis kapoti värvi kestvusele aitab kaasa uus mürasummutusmatt, mille peamine funktsioon muide ei olegi müra summutamine, vaid mootorikuumuse mõju vähendamine värvikihile. Mati paigaldamine on erakordselt lihtne kui oled vana mati jäänused korraliku keemia ja survepesuriga eemaldanud. Oleks ma seda oma W126 mürasummutust asendades teadnud, jäänuks need mõned nitrolahustile kingitud eluaastad kindlasti alles.

Nende mõne asja korrastamisega oli kevade lähenedes päris nauditav garaažihämaruses koos pojaga kvaliteetaega sisustada.


Veljesaaga muidugi kujunes arvatust pikemaks, sest kuigi W124 velgi on liikvel palju, on need enamasti päris räsitud või vale offseti ehk ET-ga. Olles lõpuks Saksamaalt leidnud sobivad 8-auguga 7J X 15 ET 41 veljed ja need paarikümne euro eest puhastada lasknud, sain aru, et veljed ilma poltideta on täiesti mõttetu vanaraud. Pika peaga polte ei ole miskipärast üldse lihtne leida ning esindusest neid enam tellida ka ei saa. Täiesti lootusetu teema on mõistliku raha eest soetada roostevaba peakapsliga originaalpolte ehk selliseid, mis on all minu sedaan- ja kupeekerega 124 autol.


Kui kellelgi neid ülearu on, olen hea meelega valmis ka täna seda defitsiitset kraami ostma.

Parim alternatiiv roostevaba kattega detailidele on õige peapikkusega tavalised tsingitud peaga poldid, millised käesoleva foorumi abil pärast pikki otsinguid Arturmalcik'ult hankida õnnestus. Mõningase töötlemise järel muutusid need täitsa kenaks ja sobivad mu odava auto alla väga hästi.

Eile said veljed lõpuks monteeritud ning ühtlasi eemaldas sõbralik töökoda teisaldatava kärukonksu, mida ma oma jõunatukesega ise teisaldada ei suutnud. Kuna konks on originaal, siis jääb ta pagasiruumi alles ja auto külge jääb ka originaalstange, mille konksuavad katab täiesti friigi võõrkehana eraldi plastikust originaalkate. Paraku pean selle tellitud katte suhtes veel pisut esindusega konsulteerima, sest kuigi ta püsib ideaalselt küjes ja varjab kõik avad, siis minu meelest ta alumisest servast väga ilusti küll vastu stanget ei liibu - justkui oleks vanema mudeli oma või midagi. Aga mine tea, sest ka teiste markide vastavad katted ei ole mõnikord väga ilusad ja võibolla nii peabki olema.

Mudelikirja veel ei ole paigaldada jõudnud ja nagu postituse alguses öeldud, tegemist veel jagub. Samas üldmuljel pole enam väga vigagi. Kannatab juba sõita küll.



Tauno

[hents99]

Mul peaks neid pika peaga polte olema. Ja ka neid, mida kasutati nt w126`l (vb ka teistel sarnaste velgedega). Pikendatud peaga. Pea ise väike, aga pikendus vahel on umbkaudu sama mõõtu poldi keermeosaga.

Vaatan oma poldikasti üle. Seal on neid nii M12 kui ka M14 mõõtu.

[v6sa]

Mul peaks neid pika peaga polte olema. Ja ka neid, mida kasutati nt w126`l (vb ka teistel sarnaste velgedega). Pikendatud peaga. Pea ise väike, aga pikendus vahel on umbkaudu sama mõõtu poldi keermeosaga.

Vaatan oma poldikasti üle. Seal on neid nii M12 kui ka M14 mõõtu.

Vaata jah - Tauno väärib igati Õigete Poltide leidmist.

126 poldi pikendus on 32 mm. Või vähemalt meite SELlil on säärane. Samuti on mul olemas nii RVkapsliga 23 mm pika peaga polte kui kapslita 25 mm polte. Tauno otsib 25 mm RVkapsliga polte...

[Sm. Västrik]

Vabandan viibinud vastuse pärast, kuid jalgpalli MM-i finaal ja muud imelikud kohustused on õhtuti arvutit kotis hoidnud.

Ütleme nii, et selle auto suhtes oli olemas selge visioon, aga aeg kippus käest kuluma. Õnneks tuli härra Löw mulle vastu ja võimaldas auto valmimisega viivitada päris MM-i viimase mänguni. Aitäh talle selle ja mõistagi ka hea mängu eest.


Kui keegi küsib, et milleks inimesele kutsikas kui tal on olemas näiteks W126, siis just vallatuste tegemiseks ongi sellist väiksemat ja nooruslikku vanatehnikat hädasti tarvis. W126 mõjuks lipud katusel täiesti tobedalt, sest doktorid ja tehaste juhid ei sõida sedasi ringi. Ka W124 on sedasorti lapsikuste jaoks ikkagi liiast (mis sellest, et seda kutsika viibimisel praktiseerima olin sunnitud). Vallatused sobivad ennekõike väikest kasvu autodele, olgu ta või Mercedes.

Kuid tulles veelkord tõsisemalt polditeema juurde tagasi, siis julgen arvata, et nende poldipeapikkuste juures on mõõtmisel päris suurel määral erinevus, kas mõõta poldipea keskelt või servadest, sest pea on ju kumer. Seega kui servast on mõõt ~23 mm, on see RV peaga poldi puhul kindlasti sedavõrd ok, et mulle sobiks. Pealegi kaks millimeetrit pole velje üldpildi juures eriti oluline vahe, mida märgata.

Tauno

[v6sa]

...
Kuid tulles veelkord tõsisemalt polditeema juurde tagasi, siis julgen arvata, et nende poldipeapikkuste juures on mõõtmisel päris suurel määral erinevus, kas mõõta poldipea keskelt või servadest, sest pea on ju kumer. Seega kui servast on mõõt ~23 mm, on see RV peaga poldi puhul kindlasti sedavõrd ok, et mulle sobiks. Pealegi kaks millimeetrit pole velje üldpildi juures eriti oluline vahe, mida märgata.

Eip, see 23 ongi kuuskantosa pikkus kraeservast kumeruse peale. "kübara" servast on veel madalam. Minu näidisekstoodutega on kenasti vahe näha...