Mercedes-Benz 220 SEB Automatic 1964a.-aavs

[aavs]

Mark:Mercedes-Benz
Mudel: 220 SEB
Kere: W 111
Mootor:88kw
Käigukast: automaat 4 käiku
Väljalaskeaasta:1964
[img][/img][img][/img]
Toodud eelmise aasta lõpus Saksamaalt.
Auto on põhimõtteliselt sõidukorras, läbitud ca 450 km.
Sisu on must nahk ja puit, kasutatud ohtralt kroomi.
Auto on nüüd Eesti registris,piltidel veel Saksa transiidid.
Esialgu kõik, eks ma proovin edaspidi veel kirjutada.

aavs

[nostromo]

Ilus! Kas plaanis ka taastada?

[aavs]

Ilus! Kas plaanis ka taastada?

Ikka!
Aga praegu veel kaalun kas teha musta numbri jaoks, või sellisekshttp://www.mechatronik.de/de/engineering...coupe.html

[põhh]

Väga lahe, et foorumisse selliseid kaunitare lisatakse.
Aga mis sellest vanurist ikka kiusata, tee uunikumiks ära

[v6sa]

...
Aga praegu veel kaalun kas teha musta numbri jaoks, või sellisekshttp://www.mechatronik.de/de/engineering...coupe.html

Kena liikur!

See taastamise viis sõltub eelkõige edasistest plaanidest. Kui on tahtmine igapäevasemalt nautida, oleks kaasajastamine ilmselt mõistlik. Kas just nii kurjal viisil, kuid midagi tänapäevasemat võiks ilmselt liikumapanevaks jõuks olla. Nagu ka käigukastiks. Pidurid vast elavad meie teedel legaalsed kiirused üle.

Kui on plaanis aga antud objekti käsitleda kui pikaajalist investeeringut (selle väärtus aastatega ilmselt tõuseb), siis oleks musta numbri konditsiooni viimine mõistlikum lahendus.

Edu ja kannatlikkust halli massi arvamuste talumisel!

[aavs]

Tere!
Suur tänu vastuste eest.
Ma siin mõtlesin, et paneks õige kirja selle auto saamisloo.Ehk on kellegil huvitav lugeda.Alustan vähe kaugemalt.
Autohuviline olen juba ammu olnud. Esimene projekt oli isale kuuluv vaz 2103 aastast 1975. See auto oli uuena ostetud ja kõigest kaks aastat sõitnud, mille järel pandi kuni 1985-nda aastani niiskesse garaazi seisma. Seda ma siis taastasin mõned aastad.Korda ma ta sain ja sõitsin temaga mõni aeg kuni isa arvas et, temalgi nüüd hea sõita. Järgmisena ostsid ema ja vanaema mulle m 408 mis oli ikka täitsa läbi roostetanud. Selle peal ma õppisin isa juhendamisel karbiidipüti baasil gaasikeevitusega keevitama .
Sai sellestki lõpuks asja,sõitsin temaga vabariigi alguses erataksot Rakveres.
6-7 erinevat autot on veel olnud, kõik vanad rondid, mida ma kuidagi viisi olen elus püüdnud hoida. Kahjuks mitte ühtegi Mercedest. Kuna elus toimusid erinevad muutused ja aega vana auto remontimiseks enam ei jätkunud, aga materiaalne olukord oli oluliselt paranenud,siis ostsin oma esimese täitsa uue auto Mitsubishi evo ix. Nüüd võiks arvata et, elu on autopoole pealt korda läinud:uus võimas auto,tibid vaatavad,ise remontima ei pea jne. Aga võta näpust,paari aasta jooksul selgus,et see pole see mida ma autolt tahaks. Muidugi Mitsu on hea,ühtegi halba sõna ma tema kohta ei ütle. Väga võimas tunne on kui AYS sind kurvi sisse krutib sellise kiiruse pealt, kus suurem osa seeria autodest oleks juba kraavis või talvel foori alt startides jne. Aga see pole see , ja siis ükspäev mõni nädal enne jõule lõin ma mobile de. otsingusse sisse sellise aastavahemiku 1917-1970 ilma konkreetse margita ja vaatasin mis tuleb.
Sirvides jäi silma viletsa kvaliteediga pilt Mercedes 220 SEB-ist.
Vaatasin googlest järgi millega tegu ja olingi müüdud.
Mul on õnneks üks väga hea sõber, kes on mõnda aega Saksamaal elanud ja suudab ilusti sakslasega suhelda. Ise ma peale vene, leedu ja soome keele suurt ei valda. See Mercedes oli kahjuks ilma dokumentideta küünileid. ARK-st öeldi et,vaja mingit paberit saksa registrist ja müüja seletust, siis saab arvele. Müüja arvas et, proovib ära teha,aga paari päeva pärast teatas et, auto on müüdud .Eks siis kammisin mobilet edasi.
Silma jäi üks Potsdami firma kes müüs kahte autot ,250 Seb,kõvasti roostes,kepikastiga,mittetöötava mootoriga.Teine auto vähe parema välimusega 220 Seb ,töötava mootoriga, aga mitte sõidu korras.
Lasin saata hunniku lisapilte mõlemast autost . Ikka ei suutnud veel midagi otsustada. Uurisin transpordi variante, aga kahjuks aastalõpul enam treilad ei käinud,siis mõtlesin ise minna haagisega kuid sellega on vaja CE lube mida mul ei ole. Sõbral on aga kahjuks pere inimesel enne jõule pole aega kuhugi Saksamaale seiklema tulla. Vägisi kippus kõik peale uut aastat jääma . Mõtlesin, et las ta siis jääb nii, pole mul seda vana autot vaja. Hing ei andnud aga rahu ja paari päeva pärast vaatasin uuesti mobilet. Ja oh imet, töötava mootoriga auto oli muutunud sõidukorras olevaks.Hinda ka muidugi otsa pandud.
Ma nüüd ei tea kas jutt üldse siia teemasse sobib?
Kui sobib siis juttu mul jätkuks kauemaks.

Aitäh!

[v6sa]

...
Ma nüüd ei tea kas jutt üldse siia teemasse sobib?
Kui sobib siis juttu mul jätkuks kauemaks.

Tuld!

[aavs]

Tere!
Aitäh v6sa julgustamise eest.
Kuigi praegu peaks usinasti rakennustööd tegema,olen ma hoopis haige seljaga voodireziimil, sellepärast on ka aega kirjutada.

Lugu jätkub. Kiiresti üks kõne sakslasele, sõbra kaudu muidugi, siin kohal tänaks oma sõpra Janekit ilma kelleta poleks see lugu vist alanudki.
Aastatega mõistad, et tõelisi sõpru ei saa olla palju. Vabandust nüüd kaldusin kõrvale.
Lasin küsida, kas auto on võimeline sõitma 300 km ja veel lõplikust hinnast.
Sakslane arvas,et sõidab küll ja hind kukkus isegi esialgsest madalamale kui ma kindel võtja oleks.
Nüüd ei olnudki muud kui Nordeast sularaha välja,sain suurema osa 20 euristes,päris korralik pakk oli. Õhtul tegin veel väheke eeltööd. Printisin hulga igasugu kaarte jm. sellist. Ostsin Ecolinest pileti Berliini ja järgmine hommik kell 6 asusin Tallinna bussijaamast teele. 24 tundi bussiga on muidugi paras katsumus Poola teede peal magamine ei taha kuidagi õnnestuda,peatused on kuskil 10 minuti pikkused,jõuab vaevu suitsu ära teha, tagumik oli reisi lõpus ikka päris valus. Aga hea oli see,et Riiast Berliinini olin ilma naabrita, süüa sai kah ja reisisaatjalgi polnud väga viga.
Kogu suhtlus käis vene keeles mis mulle sobis. Hoiataks peldiku kasutamise eest Poola teedel, rappuvas bussis on see paras kunsttükk.
Kell 6 hommikul olin siis Berliinis.Üks kohvi ,saiake ja siis s-bahni otsima.
Veidike läks aega et aru saada kuidas automaadist pilet osta ja kuhu see pärast sisse toppida,20 min. ja olingi Podstami linnas Saksamaal.
Seal uurisin bussiliine , aga kahjuks otseliini ei leidnud, kuna aega oli,sakslased nimelt alustavad tööpäeva kell 9,jalutasin väheke kesklinnas.
Võtsin takso ja olin 10 min. pärast sihtkohas.
Tegu oli ühe väikse autoaiaga kus oli ka Trabante müüa.
Seal siis mu Mercedes seisis, kaaned olid lahti,mootor käima pandud.
Üllatuseks oli külge tekkinud piltidel puuduv ukselink ja vahetatud oli esimene stange korralikuma vastu.
Vaatasin siis auto üle:jalad põhjast läbi ei tule,mootor käib suht hästi ei suitse, seest puit parajalt peetis,kõva hallituse lõhn sees jne.
Aga kõigest hoolimata olin ma müüdud mees ja hakkasime sakslasega kaupa tegema.

Järgneb.

[ReinGSM]

Mulle vanemat sorti raud meeldib, ootan järge põnevusega
Räägi lähemalt ka sellise vana masina kasutusmugavusest võrreldes tänapäevasematega.

[aavs]

Tere!
Jätkaks siis Mercedese saamislugu.
Rahad makstud, sõitsime sakslasega bensiinijaama tankima.
Peale tankimist valas sakslane veel mingit lisaainet paaki,tänapäeva
bensiinid nimelt ei sisalda enam pliid, mis määriks mootori klappe.
See järel võtsime suuna registrisse. Õnneks oli mu sõber suutnud
sakslase nii ära rääkida, et ta mind lõpuni aitaks.
Kõigepealt võtsime registrist järjekorra numbri ja läksime siis kõrval-
majja numbritöökotta. Seal maksin kindlustuse ja numbri eest, sain
mingi paberi millega läksin tagasi registrisse. Seal aga selgus, et
kogu saksa autoregistri arvutisüsteem on maas ja millal korda
saab ei tea. Kinkisin sakslasele pudeli vana tallinnat, jätsime
hüvasti ning mina jäin ootama. Kartsin juba ,et peab kuskil ööbima
hakkama. Kahe tunni pärast, kui ma olin lootust kaotamas, saadi
süsteem siiski korda. Edasi läks päris kiiresti, auto paberid ette näidata,
riigilõiv automaadis maksta, ja numbrite järgi. Numbrid on sellised riigist väljasõitmisnumbrid, mis kehtivad 5 päeva. Auto võib vist täielik romu olla
peaasi, et riigist välja läheb. Toksisin navisse Finnlinesi kodulehelt võetud sadama aadressi sisse, ja tuld. Garmin arvas, et 3,5 tunni pärast olen kohal. Kiirtee peal tegin mõned peatused, et igasugu vedelikke jm. kontrollida, kõik oli korras, sain teada, et kõik tuled põlevad,pidurid toimivad, automaat vahetab jne. Sõitsin loomulikult veoauto reas nii
90-95 km\h . Paarisaja km. kiirtee järel suunas garmin väiksema tee peale,
ja siis hakkas seiklus pihta. Kõige pealt läks pimedaks, selgus, et tuled küll põlevad, aga 40 aastat vanad reflektorid ei saa kuigi hästi oma tööga
hakkama. Siis hakkas veel mingit lörtsi ka sadama. Teed muutusid aina
kitsamaks, iga mõnekümne km. järgi oli küla, nagu Poolas juba. Ise olin
korralikult söömata ja magamata. Teid ja külasid valgustavad sakslased küll palju vähem kui Soomes, kus mul päris palju sõita tuleb, ehitaja
olen nimelt. Nii, et vahepeal käis küll ööbimise mõte peast läbi. Aga otsustasin siiski lõpuni sõita,näitas garmingi, et kuskil pool tundi on jäänud. Poolest tunnist sai tund siis jõudsin järjekordsesse külla, kus peatusin omast arust ristmikul teise auto taga. Ligi astus üks vormimütsiga mees ja küsis mult raha 4,60€, vastu andis mingi pileti.
Lõpuks jõudis mulle kohale, et ma olen praami peal ja sõidan üle vee.
See oli selline autopraam mis vist iga 15-20 min.järel käib üle lahe.
Teisel pool oli lõpuks kauaoodatud Travemünde. Seal oli kõiksugu uhkeid kasiinosid, ja muidu oli ka kena koht, aga Finnlinesi sadamat seal küll ei olnud. Võtsin siis kõne Finnlinesi kontorisse, seal pandi mind muusikat
kuulama ja 10-ne min. pärast katkestati ära soovitades uuesti proovida.
Proovisin siis uuesti ja sain teada,et infotelefon töötab kella 8 ni.
Kell aga oligi just 8 saanud. Sõitsin veel veits aega sihitult mööda Travemündet kuni nägin üht Poola numbritega rekkat mööda sõitmas.
Võtsin igaks juhuks sappa, ehk läheb sadamasse. Bingo! Tänu rekkale sain välja kiirteele, kus sildid näitasid skandinaavia sadamat.
Sõita sain kuskil 60 km. kui jõudsin Kieli, kust lõpuks leidsin selle Finnlinesi
sadama.Pileteid õnneks oli ja 24 tunnine meresõit läks lahti. Väga igav!
Hommikul Vuosaari sadamast läbi Helsingi hommikuse tipptunni Länsisadamasse elavasse järjekorda. Pileteid ei olnud selleks, ega järgmiseks päevaks, 22 detsember oli. Nii, et valmistusin pikemaks ootamiseks,minu ees ca. 25 autot.Esimese laeva peale sai ainult paar autot. Aga imesid sünnib, Tallinki mees kellele ilmselt vanad autod meeldivad sokutas mu viimasel hetkel väljaspool järjekorda järgmisele laevale. Suur tänu talle! Olles sõitnud ca. 400 km. läbi tipptundide saksa-
maal ja soomes, õnnestus mul esimest korda ummikusse jääda ikkagi armsas Tallinnas. Nii, et kuskil tunni aja pärast saabusin koju Nõmmele.

ReinGSM Selle vana Mercedesega on päris hea sõita , muidugi võrrelda saan ma teda praegu ainult oma Mitsubishi evoga, see on aga vähe teist sorti auto. muide see mu elu esimene Mercedes mille rooli taga olen olnud.
Vend, kes on päris palju uuemate Mercedeste ja Bmw-dega sõitnud arvas peale proovisõitu, et päris hea, ainult pidur võiks äkilisem olla. Muidu on tal roolivõim,atm, minu arust väga mugavad nahkistmed. proovin hiljem vähe põhjalikumalt kirjutada, praegu hakkan ära väsima sellest kirjatööst
ehitaja ikkagi.

Ja saamislugu pole veel lõppenud, ARK veel jäänud.

[janek126]

Ainult tuld- juttudega.
Muidugi hea oleks, kui annad ka teada kuidas vanahärra taastamine kulgeb

Samas, ma tunnen sulle ka kaasa.
Sest sellise MB korralikult taastamine röövib su üsna mitmegi kuu palga.

Aga- loodan seda isendit jaanipäeval juba näha- ja juba midagi tehtuna.

Edud.
Janek.

[aavs]

Tere.
Lõpetaks nüüd saamisloo. Niisiis jõudsin lõpuks koju. Õhtul esimese asjana lasin liitri jagu vett või jahutusvedelikku, kes seda teab radikast välja, ning 1l jahutusvedeliku kontsentraati asemele. Hiljem muidugi pesen süsteemi läbi. Samas otsustasin vin koodi üles otsida, järgmisel päeval ARK-is lihtsam oleks. Aga võta näpust! Seal kus ta peaks olema, seda polnud. Järgmine päev kimasin ARK-i, arvates ehk kohapeal ülevaatajad teavad. On ju Eestis selliseid kupeesid paar tükki veel arvele võetud. Kuna oli lühendatud tööpäev ja päris pikk järjekord, siis arvas ülevaataja, et tema küll seda vin-i otsima ei hakka. Proovisin siis veel ise päevavalgel seda otsida, sai Silberisse ka helistada, sealt öeldi sama piirkond kapotin alt kust ma olin juba tulutult otsinud. Selgus tõsiasi, et autole on mingi aeg uus lanzekas keevitatud ja sellega seoses pole sellel autol enam kere peal vin koodi. Plekitüki peal on ta küll olemas. ARK pandi vahepeal kinni, nii et sõitsin koju tagasi.
Peale jõule siis kohe kõne ARK-i, et mis nüüd saab. Kõigepealt arvati seal, et nii vanal autol ei peagi vin koodi olema. Mina vaidlesin vastu, et peab küll. Siis arvati, ehk Silber aitab. Helistasin siis sinna, võeti minult vin kood ja lubati asjaga tegelema hakata. 10 min. pärast tuli ARK-ist kõne, et nad olla nõu pidanud ja otsustanud, et saab ka ilma vin-ita arvele. Siis helistati ka Silberist tagasi ,neile ma siis ütlesin, et kõik on korras.
Kimasin siis uuesti ARK-i . Numbriga olev kindlustus oli küll otsa saanud vahepeal, aga õnneks pole minu juurest ARK-i pikk maa. Ülevaatusel küll nii lihtsalt ei läinud, kuna ülevaataja arvas, saadab ikkagi Saksamaale päringu. Nii tehtigi ja minul jäi üle ainult oodata jälle. Tegelikult kestis mu ootamine kõigest mõne tunni. Olles koju tagasi jõudnud, helistas mulle natukese aja pärast ülevaataja ja ütles et, võin registreerima minna, kõik on korras. Olles Mäealuse ARK-st palju hirmsaid lugusid kuulnud tundus see küll imena. Järgmine päev veetsin ARK-s igavad 2,5 tundi olidki numbrid käes. Lõpp hea kõik hea! Sellega lõpetaks nüüd selle Mercedese saamisloo ära.

janek126 tegemise poole pealt on hetkel suht kusine. Tegema ma hakkan küll kindlasti, ja jaanipäevaks saan sõitma, aga aastaarvu jätaks praegu lahtiseks.
Aitäh!

[R129]

Tore, et asi sellisena läks. Kuigi imetlust tekitas kehvasti ettevalmistatud töö transpordi vallas Saksamaal GPSi võib ju pimesi uskuda, aga enne tasuks ikka vaadata kust kohast laev läheb. Poola rekka järgi Lübeckist Kieli minna on ikka julgustükk.

[Laur]

Poola rekkamehed on nii kõwad mehed.... ca 10a tagasi kui gps oli veel unistus, peatas mind ülemiste kandis poola rekkamees ( olin taksojuht siis) küsis kuidas saab tähetorni 100A sõita.
Seletasin talle, et võin ju öelda, et paremale vasakul, otse ja veel ca 20 käänakut ja oledki kohal, kuid lihtsam kui kaardilt näitaksin, sellepeale teatati, et pole tal mingit kaarti

[aavs]

Tere.
Selle Travemünde sadama aadressi kirjutasin ma Finnlinesi kodulehelt üles.
Praegu kontrollisin veel, ikka on lähtöselvitys sama aadressiga. Kielist pole seal poolt sõnagi. GPS on tegelikult tubli, tuleb ainult ise õiged algandmed sisse panna. Minu viga oli see, et oli pandud kõige lühem marsruut. Oleks pidanud panema kõige kiirema. Aga kohale tõi ta mu sellegipoolest.
Paar aastat tagasi, kui Itaalias käisin autoga, juhtus tagasiteel Saksast Poola sõites sama lugu. Siis juhtis Garmin mind sellise tee peale kus puujuurikad olid tee peal väljas ja vastutuleva auto läbilaskmiseks tuli peaaegu kraavi sõita, aga kohale viis ikkagi.

---

Kirjutaks nüüd autost ka.
Auto siis Mercedes-Benz 220 SEb Automatic.
Tootmisaastad 1960-1965 kokku 14793 tk. 1964a. toodang 3528 tk.
Üldse kokku seda keret 27767 tk.
Mootor 2,2l, 88kw. See on üks esimesi Mercedese sissepritsega bensiinimootoreid.
Pritsungi pump on 2-e plunzriga, minu arust diislipumbast tuletatud.
Käigukast 4-ane automaat, KD on ka olemas. Tagasilla ülekanne on võimas, 100km\h võrdub ca. 3450 mootoripööret. Alguses arvasin, et 4 käik ei lülitu.
Aga foorumit lugedes sain teada, et kohalt minnakse 2-ega.
Roolivõim on, see on standart varustus. Selle aasta autodel, vist mingit lisavarustust, va. kere ja sisu värvi valik polnudki. Hilisematel aastatel tulid kont ja õhkvedrustus, mootorid läksid iga aastaga suuremaks.
Katuseluuk on täitsa toimiv. Sisu on must naturaalnahk, ka kõik polstrid va. lagi on samast nahast. Armatuuris on kasutatud ohtralt puitu.
Pidurid on võimendiga, ees kettad, taga trumlid. Ratta mõõt on 14 tolli.
Klaasipesu toimib jalaga, tulede vahetus ka.
Vigadest : vasak suunatuli ei tööta(tegin juba korda,oksüdeerunud oli veits),klaasipesu ei tööta, külmast peast läheb 3-4 katse peale käima ja vajab mõnikümmend sek. gaasiga mängimist, et tühikäik stabiliseeruks, tühikäik lonkab ka veidi, sumbutaja laseb kuskilt kergelt läbi, juhi uks käis raskelt lahti (viga käes, tagumisel klaasil on suunajas üks plastmass julla ära kulunud, ja nüüd surub klaas ühte kroom katet väljapoole mis käib kergelt vastu ust.), kaasistuja ja paagi lukk käivad eri võtmega mida mul ei ole,taga klaasi alumine kroomliist on kõver(niemoller de. mingi 500€),õnneks muu kroom tundub korras olevat, tungraud puudu, ei tööta bensu ja mootori temp. näidikud, kerel mõned rooste kohad, esiklaasile servadest vähe õhku vahele läinud, sees kõige suurem mure niiskust saanud puit .
Oleks siis esialgu kõik . Plaanidest järgmine kord
Aitäh.

[herki]

Tere,
Turtsuva mootoriga mine käi Speesteris Hannese juurest läbi, sealt saad südame korralikult tuksuma. Sellise eksemplari lahkamine talle(Hannesele) kindlasti meeldib
Siiani pole masinat veel hoovis silmanud. Sinu residents jääb minu jooksuringi äärde ja paaril korral olen selle mõttega kiiganud, et masinat silmata, aga tundub, et suksu garaažis.

tervitades,
Herki

[sten130]

Kus kohas see Speester on,mind saadeti Lesvenist sinna Hannese juurde.

[laf1247]

Kus kohas see Speester on,mind saadeti Lesvenist sinna Hannese juurde.

http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?t...a+pakkujad

[kaupo51]

to aavs

Kas on plaanis ka talvel autoga kulgema hakata või ootad pigem kevadet?
Kui sul paagi luku võtit ei ole, kuidas siis autot tankida said? Või mõtlesid pagasiruumi lukku?

[aavs]

Tere !
Viimasest postitusest on nüüd juba üle aasta möödas. Küll aeg lendab kiiresti.
Vahepeal on päris palju juhtunud, küll mitte Mercedes-Benz 220 SEB Automatic-kuga.
Temale olen teinud suht ilmastikukindla varjualuse kus ta ootab paremaid päevi.
Juhtus aga see et Mercedes-Benz 220 SEB Automatic sai omale kaks aastat noorema venna .
2012 sügisel otsustasin oma Mitsubishi rallika maha müüa ja hakata vanakesega põhjalikult tegelema.
Seoses sellega sai Auto 24 vaadata ja oh imet, müügis oli juba jupp aega olnud W111 250 coupe a. 1966.
Sai siis kohe vaatama mindud ja paari päeva pärast kui Evo müüdud oli , veeres mulle hoovi veel üks Mercedes-Benz.
Auto on mingi 12 aastat tagasi Eesti registrisse võetud, taastama hakatud, aga siis on asi pooleli jäänud.
Ilmselt viimased 5-6 aastat on ta puu all seisnud. Mootor ei enam originaal 2,5 sissepritse vaid 2,8 karburaator.
Puudu on päris palju pisividinaid, õnneks suurem osa olulistest ehisdetailidest on alles.
Muidu on auto sama kui vanem vend küll on kahe aastaga juurde tulnud tagumised ketaspidurid ja el. katuseluuk.
Nüüd oli pilt selge , Mercedes-Benz 220 SEB Automatic saab kunagi musta numbri, noorem vend aga moodsama
mootori koos käigukasti ja veermikuga.Selleks sai Saksamaalt üks E430 T doonoriks toodud.
Selle E-klasse toomisest võin ka kirjutada kui rahval huvi on.
Järgmiseks sammuks oli garaazi korrastamine,keevituse, kompressori jm.ostmine ja kõige lõpuks oskuste
meeldetuletamine pole ma ju viimased 15 aastat keevitust käes hoidnud.
Praegu on seis selline, et V8 on aiste vahel ja proovisõit tehtud, järgmine käik on ARK-i mootorivahetust registreerima.
Loodan et probleeme ei teki, sest sellele kerele on tehasest V8-at paigaldatud.
Ma ei tea kas saab samas teemas jätkata, või peaks uue teema tegema?

Olge terved!