Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Asjad, milles Mercedes oli esimene.
#21
Kui ma ei eksi siis Mercedes-Benz tegi esimese autoSmile
Ostan vanu münte ja muud vanakraami.
Vasta
#22
(07-08-2011, 11:23 PM)hents99 Kirjutas: Tavaliselt on ikka niiviisi, et tellija disainib/"inseneerib" ja mingi tootja toodab tellija joonise/plaani järgi.
Ühesõnaga tähtis on idee, mida tahetakse. Kes käib välja idee vms, ongi sisuliselt looja, mitte otsene teostaja.

Aga huvitav teema. Võiks esimesse postitusse kõik faktistatud väited ritta panna, saaks hea kokkuvõtte.

See pole väga loogiline jutt, et autotootja mõtleb asja välja ja teeb joonised ja siis ise ei viitsi toota ja laseb allhanke korras teha.
Autotootja annab ilmselt ikkagi allhankijatele ülesande. A la mul on plaanis turule tuua vaat selliste parameetritega auto. Teie allhankijad mõelge ning tehke selle auto jaoks valmis starter, kolvid, aknaklaasid, rehvid, rihmad, ABS, Airbag, sissepritse jne. Mingis kitsas lõigus (näiteks Common Rail toitesüsteem) on ikkagi kõige targem selle valmistaja (Bosch, Delphi, Nippondenso), kes toodab toitesüsteeme erinevate automarkide jaoks. Pole sel tellijal (näiteks MB-l) mingeid kõrgsurvepumba jooniseid kellegile anda, et tehke valmisIcon_razz
Ilmselt osa ideid võib autotootjalt tulla, aga kindlasti ei saa alahinnata komponenditootja ideid. Kui mingi uus tehniline lahendus (näiteks mainitud ABS) ilmus esimesena MB-l, siis oli see varsti olemas ka BMW-l ja vastupidi. Sest valmistas selle ja tarnis komponenditootja.
Vasta
#23
Mersul oli esimesena radikas, ujukiga karburaator, esimene kes jaotas kaalu nii nagu moodasatel autodel(eelkäiad olid hobuseta tõllad), pidurid kõigil neljal rattal, veojõukontroll(1959!), Euroopas esimene airbagidega, ellpingutusega vööd, esimene 7 käiguline automaatkast, ESP, kõige võimsam vabalthingav V8(amg 63, 85 hp per liiter), Pre-Safe system(pidurdab ise kui näeb selleks vajadust).

Kogu see jutt Wikipeediast.
Ostan vanu münte ja muud vanakraami.
Vasta
#24
(07-08-2011, 11:56 PM)kaupo51 Kirjutas:
(07-08-2011, 11:23 PM)hents99 Kirjutas: Tavaliselt on ikka niiviisi, et tellija disainib/"inseneerib" ja mingi tootja toodab tellija joonise/plaani järgi.
Ühesõnaga tähtis on idee, mida tahetakse. Kes käib välja idee vms, ongi sisuliselt looja, mitte otsene teostaja.

Aga huvitav teema. Võiks esimesse postitusse kõik faktistatud väited ritta panna, saaks hea kokkuvõtte.

See pole väga loogiline jutt, et autotootja mõtleb asja välja ja teeb joonised ja siis ise ei viitsi toota ja laseb allhanke korras teha.
Autotootja annab ilmselt ikkagi allhankijatele ülesande. A la mul on plaanis turule tuua vaat selliste parameetritega auto. Teie allhankijad mõelge ning tehke selle auto jaoks valmis starter, kolvid, aknaklaasid, rehvid, rihmad, ABS, Airbag, sissepritse jne. Mingis kitsas lõigus (näiteks Common Rail toitesüsteem) on ikkagi kõige targem selle valmistaja (Bosch, Delphi, Nippondenso), kes toodab toitesüsteeme erinevate automarkide jaoks. Pole sel tellijal (näiteks MB-l) mingeid kõrgsurvepumba jooniseid kellegile anda, et tehke valmisIcon_razz
Ilmselt osa ideid võib autotootjalt tulla, aga kindlasti ei saa alahinnata komponenditootja ideid. Kui mingi uus tehniline lahendus (näiteks mainitud ABS) ilmus esimesena MB-l, siis oli see varsti olemas ka BMW-l ja vastupidi. Sest valmistas selle ja tarnis komponenditootja.

OT, aga...
Ma saan su mõttest väga hästi aru, Kaupo, aga hetkel me puhtalt spekuleerime sel teemal, millega Mercedes ning missugusena Mercedes valmis seeriatoodanguga turule tuli. Ehk pealkiri on eksitav, aga pisut rohkem iseendalt küsides jõuad sa selleni, mida me arutame.
Iseenesest on mõistetav, et Mercedes- Benz ei tootnud diiselmootori jaoks vajalikku pumpa, elementaarne fakt on see, et kui keegi on sellise mootori jaoks vajaliku seadeldise valmistanud või omab rohkem teadmisi kui asja tarniv klientuur, ettevõte, siis on ju selge, et ta konsulteerib nendega ning vajadusel alustab koostööd. Kui iga automudeli tootja toodaks tänapäeval kõik võimalikud elemendid ise, siis ma arvan, et auto oleks olnud 2 korda kallim...siin kohal jätan mõtte poolikuks, ehk arvab keegi, et see oleks võinud olla rohkem või vähem.



Teemasse kaa...
Mis teema oli püssirohuga ning turvavöödega?(Kuskilt miskit kõrva jäänud)
Vasta
#25
(08-08-2011, 12:04 AM)taaviw126 Kirjutas: Mersul oli esimesena radikas, ujukiga karburaator, esimene kes jaotas kaalu nii nagu moodasatel autodel(eelkäiad olid hobuseta tõllad), pidurid kõigil neljal rattal, veojõukontroll(1959!), Euroopas esimene airbagidega, ellpingutusega vööd, esimene 7 käiguline automaatkast, ESP, kõige võimsam vabalthingav V8(amg 63, 85 hp per liiter), Pre-Safe system(pidurdab ise kui näeb selleks vajadust).

Kogu see jutt Wikipeediast.

Lambist esimene ettejuhtuv, mida kontrollisin - 1975. aasta Ferrari 308 GTB - 87 hj/l.

Eks igast BS-i muidugi võib ajada, alustades näiteks: CLS - esimene 4 uksega kupee. Mis asi see 4 uksega kupee üldse on, kui kupee on 2 uksega definitsiooni järgi. Ja mis asi siis on Mazda RX-8, mis tuli turule 2003. aastal, aasta enne CLS'i?

Mingit vihapurset vastuseks pole vaja, tean isegi, et MB on päris häid autosid teinud.
Vasta
#26
(08-08-2011, 11:11 AM)kiluo Kirjutas:
(08-08-2011, 12:04 AM)taaviw126 Kirjutas: Mersul oli esimesena radikas, ujukiga karburaator, esimene kes jaotas kaalu nii nagu moodasatel autodel(eelkäiad olid hobuseta tõllad), pidurid kõigil neljal rattal, veojõukontroll(1959!), Euroopas esimene airbagidega, ellpingutusega vööd, esimene 7 käiguline automaatkast, ESP, kõige võimsam vabalthingav V8(amg 63, 85 hp per liiter), Pre-Safe system(pidurdab ise kui näeb selleks vajadust).

Kogu see jutt Wikipeediast.

Lambist esimene ettejuhtuv, mida kontrollisin - 1975. aasta Ferrari 308 GTB - 87 hj/l.

Eks igast BS-i muidugi võib ajada, alustades näiteks: CLS - esimene 4 uksega kupee. Mis asi see 4 uksega kupee üldse on, kui kupee on 2 uksega definitsiooni järgi. Ja mis asi siis on Mazda RX-8, mis tuli turule 2003. aastal, aasta enne CLS'i?

Mingit vihapurset vastuseks pole vaja, tean isegi, et MB on päris häid autosid teinud.

Huvitav, Wikipedia järgi selle Ferrari töömaht 2926cm3 ja tehase kinnitatud võimsus Euroopa turul 240 hj, mis teeb 82 hj/l ?
"The V8 engine was essentially of the same design as that used in the 308 GTSi model, apart from the four valves per cylinder heads. It was of a 90 degree configuration, with belt driven twin overhead camshafts per bank, having a total capacity of 2926cc, with a bore and stroke of 81mm x 71mm, with wet sump lubrication, bearing factory type reference F 105 AB 000 for European market cars. The claimed power output for main market European cars was 240 bhp at 7000rpm, and 235 bhp at 6800rpm for US market variants."
Vasta
#27
(08-08-2011, 04:09 AM)Renkju Kirjutas:
(07-08-2011, 11:56 PM)kaupo51 Kirjutas:
(07-08-2011, 11:23 PM)hents99 Kirjutas: Tavaliselt on ikka niiviisi, et tellija disainib/"inseneerib" ja mingi tootja toodab tellija joonise/plaani järgi.
Ühesõnaga tähtis on idee, mida tahetakse. Kes käib välja idee vms, ongi sisuliselt looja, mitte otsene teostaja.

Aga huvitav teema. Võiks esimesse postitusse kõik faktistatud väited ritta panna, saaks hea kokkuvõtte.

See pole väga loogiline jutt, et autotootja mõtleb asja välja ja teeb joonised ja siis ise ei viitsi toota ja laseb allhanke korras teha.
Autotootja annab ilmselt ikkagi allhankijatele ülesande. A la mul on plaanis turule tuua vaat selliste parameetritega auto. Teie allhankijad mõelge ning tehke selle auto jaoks valmis starter, kolvid, aknaklaasid, rehvid, rihmad, ABS, Airbag, sissepritse jne. Mingis kitsas lõigus (näiteks Common Rail toitesüsteem) on ikkagi kõige targem selle valmistaja (Bosch, Delphi, Nippondenso), kes toodab toitesüsteeme erinevate automarkide jaoks. Pole sel tellijal (näiteks MB-l) mingeid kõrgsurvepumba jooniseid kellegile anda, et tehke valmisIcon_razz
Ilmselt osa ideid võib autotootjalt tulla, aga kindlasti ei saa alahinnata komponenditootja ideid. Kui mingi uus tehniline lahendus (näiteks mainitud ABS) ilmus esimesena MB-l, siis oli see varsti olemas ka BMW-l ja vastupidi. Sest valmistas selle ja tarnis komponenditootja.

OT, aga...
Ma saan su mõttest väga hästi aru, Kaupo, aga hetkel me puhtalt spekuleerime sel teemal, millega Mercedes ning missugusena Mercedes valmis seeriatoodanguga turule tuli. Ehk pealkiri on eksitav, aga pisut rohkem iseendalt küsides jõuad sa selleni, mida me arutame.
Iseenesest on mõistetav, et Mercedes- Benz ei tootnud diiselmootori jaoks vajalikku pumpa, elementaarne fakt on see, et kui keegi on sellise mootori jaoks vajaliku seadeldise valmistanud või omab rohkem teadmisi kui asja tarniv klientuur, ettevõte, siis on ju selge, et ta konsulteerib nendega ning vajadusel alustab koostööd. Kui iga automudeli tootja toodaks tänapäeval kõik võimalikud elemendid ise, siis ma arvan, et auto oleks olnud 2 korda kallim...siin kohal jätan mõtte poolikuks, ehk arvab keegi, et see oleks võinud olla rohkem või vähem.



Teemasse kaa...
Mis teema oli püssirohuga ning turvavöödega?(Kuskilt miskit kõrva jäänud)

Ma otsustasin pisut "köögipoolt tutvustada", sest lugesin siit foorumist näiteks sellist kommentaari:
Kõik kaasaegsed turvalahendused said alguse Mercedes-Benz inseneride töö tulemustest - abs, airbag jne jne.
MB insenerid on kindlasti väga targad, aga ega nemadki paljusid asju ise välja ei mõtle. Fakt on ka see, et paljud tänapäeval levinud tehnilised lahendused (mehhaaniline sissepritse, esimene diiselmootoriga sõiduauto jne) olid esimesena kasutusel Mercedes sõiduautode peal ja tänu sellele said tuntuks. Eks foorum ongi mõeldud eri seisukohtade tutvustamiseks ja vahel ka vaidlemiseks.
Üks asi tuli veel meelde- paljud tehnilised lahendused on tegelikult alguse saanud hoopis lennundusest ja võetud hiljem autode peal kasutusse. Seda mainis ära tegelikult ka Denis. Maailma esimene sissepritse oli pärit kuskil 1937 aastast ja seda kasutas Messerschmitt ME 109 (mootoriks Daimler-Benz DB 601).
See oli lihtsalt mainitud silmaringi laiendamiseksIcon_razz
Vasta
#28
(08-08-2011, 11:21 AM)Priit Kirjutas:
(08-08-2011, 11:11 AM)kiluo Kirjutas:
(08-08-2011, 12:04 AM)taaviw126 Kirjutas: Mersul oli esimesena radikas, ujukiga karburaator, esimene kes jaotas kaalu nii nagu moodasatel autodel(eelkäiad olid hobuseta tõllad), pidurid kõigil neljal rattal, veojõukontroll(1959!), Euroopas esimene airbagidega, ellpingutusega vööd, esimene 7 käiguline automaatkast, ESP, kõige võimsam vabalthingav V8(amg 63, 85 hp per liiter), Pre-Safe system(pidurdab ise kui näeb selleks vajadust).

Kogu see jutt Wikipeediast.

Lambist esimene ettejuhtuv, mida kontrollisin - 1975. aasta Ferrari 308 GTB - 87 hj/l.

Eks igast BS-i muidugi võib ajada, alustades näiteks: CLS - esimene 4 uksega kupee. Mis asi see 4 uksega kupee üldse on, kui kupee on 2 uksega definitsiooni järgi. Ja mis asi siis on Mazda RX-8, mis tuli turule 2003. aastal, aasta enne CLS'i?

Mingit vihapurset vastuseks pole vaja, tean isegi, et MB on päris häid autosid teinud.

Huvitav, Wikipedia järgi selle Ferrari töömaht 2926cm3 ja tehase kinnitatud võimsus Euroopa turul 240 hj, mis teeb 82 hj/l ?
"The V8 engine was essentially of the same design as that used in the 308 GTSi model, apart from the four valves per cylinder heads. It was of a 90 degree configuration, with belt driven twin overhead camshafts per bank, having a total capacity of 2926cc, with a bore and stroke of 81mm x 71mm, with wet sump lubrication, bearing factory type reference F 105 AB 000 for European market cars. The claimed power output for main market European cars was 240 bhp at 7000rpm, and 235 bhp at 6800rpm for US market variants."

Hetkeks juba vaatasin, et meil on mingid erinevad wikipeediad, aga siiski, kui õigest kohast lugeda, ehk 308 GTB, mitte hilisemate sissepritsega versioonide kohta, on jutt selline: The V8 engine is a DOHC design, with four Weber 40DCNF carburetors. European versions produced 255 hp (190 kW) at 7,000 rpm (7700 rpm redline), but American versions were down to 240 hp (178 kW) at 6,600 rpm due to emissions control devices.
Vasta
#29
Daimler-Benz tõi esimesena seeriatootmises turule 4-taktilise sissepritsemootoriga auto: Mercedes-Benz 300SL W198. Boschi mehaaniline sissepritse peaaegu kahekordistas mootori võimsuse, võrreldes karburaatorversiooniga. MB300SL on tänapäeval kõrge kollektsiooniväärtusega ja selle autoga sõitmine pakub endiselt suurt naudingut.

Kuna MB300SL oli esimene sissepritsemootoriga auto, siis oli sellel võtmeroll pliivaba bensiini väljatöötamisel Du Ponti poolt.
[Pilt: 25487-biga.jpg]
Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane
Vasta
#30
Nagu tavaliselt ikka ei vaielda mitte teemaalgatuse sisu vaid muude põhimõtete üle. Juba eos on ju selge, et enne tuleks ära defineerida mida tähendab "esimene" (kas laborirotist inseneri tööjoonis, sõitval autol TÖÖTAV lahendus või seeriatootmisse kaasatud "teiste" tehnika). Hea näide siinkoha Airbag - nui neljaks oli esimene, ei olnud esimene Icon_questionIcon_question Mida tähendab ESIMENE?
Analoogne on arutelu allhankijate temaatikaga - väga tore, selle üle võib diskuteerida, kuid enne kui hakata looma illusiooni, et Mercedesel pole tööjooniseid kõrgsurvepumbast, võiks sellele ka tõendeid leida. Päris julm "Forschung" mitte "Entwicklung" on ikka suurkorporatsioonides - enamus neist ei jõua niipeagi seeriatootmisse.

Mäletan näiteks kui veetsin 6 kuud BOSCHis oli seal üks projekt seotud lasteistme anduriga. Tellijaks oli KIA või mingi muu Aasia tegija. Eks sealgi ole väga erinevaid võimalikke stsenaariume - kas BOSCH makstakse kinni ja näiteks X aastat võib ainult KIAle seda toodet tarnida või läheb asi kohe üleüldisesse seeriatootmisse.

Võib muidugi ka lahti võtta patentide nimekiri mida BMW, Daimler või BOSCH on automaailma loonud - siis saab pildi ette, kes midagi esimesena tegi. Enemus asju on tänapäeval muidugi disainiteema, kuid tehnilisi asju võib ka leida erinevatest andmebaasidest.
Hõbenool OÜ: Automaatkäigukastide hooldus (dünaamiline õlivahetus e. "kastipesu"), diagnostika ja -remont. Turbiinide taastamine.
www.hobenool.eu
5227858
Vasta
#31
Tsitaat:Eks igast BS-i muidugi võib ajada, alustades näiteks: CLS - esimene 4 uksega kupee. Mis asi see 4 uksega kupee üldse on, kui kupee on 2 uksega definitsiooni järgi. Ja mis asi siis on Mazda RX-8, mis tuli turule 2003. aastal, aasta enne CLS'i?


Tere päevast imelisse MB-ajaloo maailma. Pildil Rover P5B Coupe, aasta 1967

[Pilt: z_006_5.jpg]

Ja see teema, et MB oli Airbagi ja ABS pioneer see on juba mõnitamine. ABS lennukil ilmus 30 aastat enne ning auto peal 16 aastat enne seda, kui seda Mercedes pani S-klassi peale, ning Airbag vähemalt 10 aastat enne.
Dodge WC52 1943
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977

Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/
Vasta
#32
Denis mida Sa siis ootasid sellise "küsimuse" peale: Teeks ettepaneku - lugeda kokku asju, mis tulid alguses Mercedesel, ning mis pärast muutusid tavapärasteks teistel autodel. Mida sa selle küsimusena mõtled?

Ei ole selles alas spetsialist, kuid loen Wikist, et Ford ehitas mingi eksperimentaal seeria autosid 70ndate keskel millel oli "MINGI ASI" mis pidi turvavööd asendama. Kas see on sinu definitsiooni kohaselt ESIMENE või on see esimene kes toimiva lahendust massiliselt kasutama hakkas. Kas see, et mingil täiesti kolmandal autofirmal X oli samasugune "eksperimentaalseeria" enda katsetuses varem olemas tähendaks jällegi "kuldmedali" üleminekut. Pane reeglid paika siis saab ka nende üle diskuteerida.

Niipalju kui mina aru saan, siis oli Daimler esimene kes kasutas turvavöö eelpinguteid ja Airbagi koosmõju sest muud asjad ei kippunud nagu hästi toimima. Airbagi eesmärk on ju elusid päästa mitte lihtsalt Airbag olla. This integrated the seat belts and airbag into a restraint system, rather than the airbag being considered an alternative to the seat belt. 1981 Mercedes-Benz was the world’s first automobile manufacturer to present the airbag and belt tensioner as restraint systems to the public in a series-production car
Mercedes-Benz research on the airbag began in 1966, with practical trials starting in 1967. Mercedes engineers applied for a patent for their airbag system in October 1971. DE21 52 902 C. The principle of the airbag as protection for the driver and front passenger during an accident was already patented in the 1950s. The principal pioneers were the German Walter Linderer (Patent DE 896312 of 6 October 1951) and the American John W. Hedrik (Patent US 2649311 of 18 August 1953) Jah samal ajal oli USA meremehel sarnane patent juba aastakümneid olemas, kuid kas see oli ikka Airbag nagu me seda TÄNASES tähenduses mõtleme, ning millele sa ka küsimärgi panid. Airbag ei ole Airbag vaid eelpingutitega turvavöö koos Airbagiga moodustab süsteemi SRS mida me niiväga vajame ja selles oli Mercedes esimene.

ABSi näite toomine lennundusest on .... . Äkki võiks siis juba öeldagi, et autonduses pole peaaegu karvagi uut, sest enamus materjali jne arendustöö tuleb ju sõjatehnikast.

Mul ei ole vähimatki probleemi sellega, et GM või Form kuulsuse endale saab, aga ei ole mõtet vaielda kui ei ole vaidluse alused paika pandud.
Hõbenool OÜ: Automaatkäigukastide hooldus (dünaamiline õlivahetus e. "kastipesu"), diagnostika ja -remont. Turbiinide taastamine.
www.hobenool.eu
5227858
Vasta
#33
(08-08-2011, 06:07 PM)R129 Kirjutas: Denis mida Sa siis ootasid sellise "küsimuse" peale: Teeks ettepaneku - lugeda kokku asju, mis tulid alguses Mercedesel, ning mis pärast muutusid tavapärasteks teistel autodel. Mida sa selle küsimusena mõtled?

Ei ole selles alas spetsialist, kuid loen Wikist, et Ford ehitas mingi eksperimentaal seeria autosid 70ndate keskel millel oli "MINGI ASI" mis pidi turvavööd asendama. Kas see on sinu definitsiooni kohaselt ESIMENE või on see esimene kes toimiva lahendust massiliselt kasutama hakkas. Kas see, et mingil täiesti kolmandal autofirmal X oli samasugune "eksperimentaalseeria" enda katsetuses varem olemas tähendaks jällegi "kuldmedali" üleminekut. Pane reeglid paika siis saab ka nende üle diskuteerida.

Niipalju kui mina aru saan, siis oli Daimler esimene kes kasutas turvavöö eelpinguteid ja Airbagi koosmõju sest muud asjad ei kippunud nagu hästi toimima. Airbagi eesmärk on ju elusid päästa mitte lihtsalt Airbag olla. This integrated the seat belts and airbag into a restraint system, rather than the airbag being considered an alternative to the seat belt. 1981 Mercedes-Benz was the world’s first automobile manufacturer to present the airbag and belt tensioner as restraint systems to the public in a series-production car
Mercedes-Benz research on the airbag began in 1966, with practical trials starting in 1967. Mercedes engineers applied for a patent for their airbag system in October 1971. DE21 52 902 C. The principle of the airbag as protection for the driver and front passenger during an accident was already patented in the 1950s. The principal pioneers were the German Walter Linderer (Patent DE 896312 of 6 October 1951) and the American John W. Hedrik (Patent US 2649311 of 18 August 1953) Jah samal ajal oli USA meremehel sarnane patent juba aastakümneid olemas, kuid kas see oli ikka Airbag nagu me seda TÄNASES tähenduses mõtleme, ning millele sa ka küsimärgi panid. Airbag ei ole Airbag vaid eelpingutitega turvavöö koos Airbagiga moodustab süsteemi SRS mida me niiväga vajame ja selles oli Mercedes esimene.

ABSi näite toomine lennundusest on .... . Äkki võiks siis juba öeldagi, et autonduses pole peaaegu karvagi uut, sest enamus materjali jne arendustöö tuleb ju sõjatehnikast.

Mul ei ole vähimatki probleemi sellega, et GM või Form kuulsuse endale saab, aga ei ole mõtet vaielda kui ei ole vaidluse alused paika pandud.

Ei, see asi mis oli 1973 aastal Cadillacil ja Oldsmobilel tulnud oli ikkagi airbag, ehk siis õhuga täidetav kott, mis aitas kokkupõrgel vigastused vältida. Ja see ei olnud mingi "eksperimentaalauto", vaid ikkagi ametlik optsioon.
[Pilt: 380_olds1974_Sep18_1205PM.jpg]

See, et airbag, mis 10 aastat hiljem Mercedes-klassile pani, töötas paremini, ei tähenda, et Mercedes oli esimene.
Sellisel põhimõttel võiks juba öelda, et Karl Benz ei ole 1885 aastal auto leiutanud kuna sellel oli ainult kolm ratast, ei olnud ust ega katust, ning lisaks kõigele, ei ole seda massiliselt toodetud.

Muide, ma loen praegu Vikist, et esimene sissepritsega auto oli Goliath SP700 ja Gutbrod (???)(seade tuli Boschilt).Aasta 1952. Minu jaoks on see üllatus, arvasin et esimene oli Mercedes 300SL.
Nüüd selgub, et 300SL oli esimene auto millel oli otsepritse.
Esimene auto millel on olnud elektrooniline sissepritse selgub, et oli hoopis AMG (1957)
Dodge WC52 1943
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977

Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/
Vasta
#34
(08-08-2011, 11:11 AM)kiluo Kirjutas: Mingit vihapurset vastuseks pole vaja, tean isegi, et MB on päris häid autosid teinud.
Smile Ma vana rahu ise. Ma igaks juhuks kordan, et jutt on Wikipediast. Juu jäi see neil kahesilma vahele või sain mina valesti aru.

The most powerful naturally aspirated eight cylinder engine in the world is the Mercedes-AMG, 6208 cc M156 V8 engine at 85 PS per litre. The V8 engine is badged '63 AMG', and replaced the '55 AMG' M113 engine in most models. The M156 engine produces up to 391 kW (532 PS; 524 bhp), and although some models using this engine do have this output (such as the S63 and CL63 AMGs), specific output varies slightly across other models in the range

Võibolla on mõeldud seda, et ta on kõige võimsam kilowattide poolest mitte hj/l suhte poolest.
Ostan vanu münte ja muud vanakraami.
Vasta
#35
(08-08-2011, 08:11 PM)taaviw126 Kirjutas:
(08-08-2011, 11:11 AM)kiluo Kirjutas: Mingit vihapurset vastuseks pole vaja, tean isegi, et MB on päris häid autosid teinud.
Smile Ma vana rahu ise. Ma igaks juhuks kordan, et jutt on Wikipediast. Juu jäi see neil kahesilma vahele või sain mina valesti aru.

The most powerful naturally aspirated eight cylinder engine in the world is the Mercedes-AMG, 6208 cc M156 V8 engine at 85 PS per litre. The V8 engine is badged '63 AMG', and replaced the '55 AMG' M113 engine in most models. The M156 engine produces up to 391 kW (532 PS; 524 bhp), and although some models using this engine do have this output (such as the S63 and CL63 AMGs), specific output varies slightly across other models in the range

Võibolla on mõeldud seda, et ta on kõige võimsam kilowattide poolest mitte hj/l suhte poolest.

Mis nad seda 532 jõulist siis reklamivad, SLS AMG-l on 571Tongue
Samas: http://en.wikipedia.org/wiki/Caparo_T1

Üldiselt niikuinii suht mõttetu marketingi-jutt, miks peaks keegi tahtma just kõige võimsamat vabalthingavat V8-t?Big Grin V10 ja V12 käivad lihtsalt närvidele ja ülelaadimist ei salli silmaotsaski?

Over and out siinkohal.
Vasta
#36
Laias laastus, kui mitte rääkida insenertehnilistest lahendustest:

- Mercedes oli minu arvates, esimene auto, mis võis laias laastus tervikuna probleemivabalt kestma 10 aastat ning >300 000 km. Ilmselt, juba mudelid 114 ja 108 olid sellised. Ehk siis, Mercedes oli esimene, kes tegi ühtlaselt kestva auto. Tol ajal oli nii, et auto kulus väga ebaühtlaselt. Üldiselt, jäi tol ajal auto "noorus" kuskil 5 aasta ning 80-100 000 km ulatuses. Hea näide - USA "tankide" raam, mootorid,veermik ja käigukastid võisid kesta ka igaviku, kuid üldiselt, tervikuna, auto väsis üsna kiiresti. Mis siis mõtet on autol, millel mootor ja käigukast töötab, kuid sada pisiosa kukub küljest ära ning öösel juhi jalgade alt paistavad vastu tulevate autode esituled?



- Praktiliselt kõik Mercedese uued mudelid alates aastast 1968-90 tekitasid uued trendid autoturul (114,116,126,201,124,140 jne).
- Tänane arusaam juhikoha ergonoomikast ning esteetikast on väga suures ulatuses Mercedese poolt loodud 30-35 aastat tagasi.
Dodge WC52 1943
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977

Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/
Vasta
#37
Tuhnisin oma arvutis ja leidsin ühest PowerPoint koolitusmaterjalide failist sellised andmed:
1951 Bosch sissepritsesüsteem
Gutbrod Superior 600 (1951) ja
Mercedes Benz 300 SL (1954)
Seega oli sissepritse esimesena peal toredal autol nimega Gutbrod Superior 600 aastal 1951.
Küsimus veel Denisile. Oled kindel, et 300SL oli peal otsepritse? Otsepritse puhul pritsitakse kütus otse silindrisse mitte sisselaskekollektorisse. Moodsas keeles nimetavad seda eri autotootjad erinevalt, VW näiteks FSI.
Vasta
#38
Kaupo, Gutbrodi peal oli kahetaktiline sissepritsemootor. See ei olnud töökindel ja ei sobinud kasutamiseks normaalse sõiduauto peal. Sealjuures olid Gutbrodi sissepritsemootori välja töötanud samad insenerid, kes mõtlesid välja Mercedes-Benz 300SL-i sissepritsemootori. Neljataktilise sissepritsemootori töötas välja Daimler-Benz ja võttis esimesena kasutusele seeriatootmises MB300SL-i peal. Vikipeediast võime lugeda, milliseid tehnilisi takistusi pidi Daimler-Benz sissepritsemootori kasutuselevõtuks hulgaliselt kõrvaldama. MB300SL-i peal kasutati Boschi mehaanilist sissepritset. K-Jetronic-sissepritset kasutas Daimler-Benz veel W116-seeria V8-mootoritel.

Vähem tuntud on fakt, et MB300SL - maailma esimene sissepritsemootoriga sõiduauto - võimaldas Du Pont'il lõpuks välja töötada pliivaba bensiini (selle, mis tuleb tänapäeval iga tankla rohelisest tankurist).
Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane
Vasta
#39
(09-08-2011, 01:51 PM)kaupo51 Kirjutas: Tuhnisin oma arvutis ja leidsin ühest PowerPoint koolitusmaterjalide failist sellised andmed:
1951 Bosch sissepritsesüsteem
Gutbrod Superior 600 (1951) ja
Mercedes Benz 300 SL (1954)
Seega oli sissepritse esimesena peal toredal autol nimega Gutbrod Superior 600 aastal 1951.
Küsimus veel Denisile. Oled kindel, et 300SL oli peal otsepritse? Otsepritse puhul pritsitakse kütus otse silindrisse mitte sisselaskekollektorisse. Moodsas keeles nimetavad seda eri autotootjad erinevalt, VW näiteks FSI.

Ma ütlen ausalt, et kogu minu tarkus antud küsimuses tuleb Vikipeediast, ning kuna allikas nii nagu on, siis kindel ma selles ei ole.

Ma olen kuulnud üldse, et 1955 aastal kasutusele võetud sissepritse on suures jaos tuli DB-603 lennukimootori pealt, ehk siis Messerschmitt-109 jõuallikalt. Aga jälle, kas tegemist on linnalegendiga või midagi selle taga, ma ei tea. Olen juba maininud, et nii BMW kui ka Daimler-Benz tulid IIMS ajal revolutsiooniliste asjadega mootoritootmise osas - BMW tegi maailma esimese ECU, DB tegi otsepritse (ei ole 100% kindel, et see oli maailma esimene, aga konkurendid kasutasid küll karburaatorid)
Dodge WC52 1943
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977

Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/
Vasta
#40
Äkki on mõeldud "otsepritse" all järjestikpritset (sequential). "Sequential" peaks olema MB`l esimesena kasutusele võetud. See pelgalt minu arvamus ja faktide järgi ei viitsi isegi nuhkida, enamus neist on nii või teisiti lambist netti kirjutatud.
'When the flag drops, the bullshit stops'
Elbe Engineering
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mercedes-Benz W123 kupee arminkohlman 0 8,867 22-02-2017, 07:22 PM
Viimane postitus: arminkohlman
  Mis auto on Mercedes 600 Skorpion 243 316,518 29-09-2015, 11:01 PM
Viimane postitus: kaupo51
  Haruldane Mercedes W116 denis23 12 27,481 09-10-2013, 08:54 PM
Viimane postitus: denis23
  Mercedes-Benz SL 190, 1961/2004 Riho-Peeter S. 3 10,196 15-07-2013, 03:42 PM
Viimane postitus: MeesMBga
  Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 denis23 86 110,389 20-10-2011, 11:37 AM
Viimane postitus: Riho-Peeter S.
  Voolujooneline Mercedes-Benz Riho-Peeter S. 5 10,090 19-09-2011, 07:41 PM
Viimane postitus: martl
  Mercedes-Benz SL 190 Eesti teedel Rolz 30 38,987 15-07-2011, 07:59 AM
Viimane postitus: Riho-Peeter S.
  Mercedes-Benz Radio s kalacompany 0 4,879 15-12-2009, 12:01 AM
Viimane postitus: kalacompany
  Haruldane kaubik!Mercedes-Benz L 306 D 2.0 44 kW! MB W123 14 15,653 10-07-2009, 11:07 AM
Viimane postitus: -Rotu-
  Kumb on parem: kas Mercedes 600 või Rolls-Royce? valgavares 4 6,939 22-06-2009, 08:20 PM
Viimane postitus: valgavares



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne