Reisimuljed Saksamaalt
Päev 1, esmaspäev [2011-08-22]
22. augusti seisuga oli minu pääsemine Berliinis toimuvale rekordiüritusele suure kahtluse all. Nimelt polnud mulle tulnud mingit vastust registreerimise kohta ja kui sakslased lõpuks telefoni otsa sain, siis tehti mulle selgeks, et mind on registreeritud ilma autota tulijana ning seda muuta enam ei saa. Vabandati küll ette ja taha, aga öeldi, et pean auto aia taha jätma.
See polnud siiski ainuke mure, oli ju vaja veel ülevaatus ära teha. Esmaspäeva hommik, vahetult enne starti, oli ju just õige aeg ülevaatusele minna
. Varuplaan oli kupee koju jätta ja hoopis punnuga minna. Selle hirmuga läksin parklasse autodele järgi, kuid selgus, et hoopis viimane vajab esimesena hoolt. Lohakusest oli TV-tüüner taha jäänud ja auto keeldus isegi proovimast käivituda, selle asemel teatas kurvalt Comandi ekraanil madalast aku tasemest.
Kupee sai igatahes ülevaatuselt ilusti läbi ja nüüd oli vähe kindlam tunne, nooremale tõin uue aku ja oligi kõik korras.
Juba oli kell vaikselt 11 saamas - sõber peale ja tuld. Plaan oli teisipäeva õhtuks jõuda Stuttgarti, kuhu olime eelnevalt hotelli broneerinud.
Enamus Lätis sõidetud ajast avanes selline vaatepilt:
Leedu läks vähe libedamalt ning tundus juba, et olime oma paika pandud ajagraafikust pisut ees.
Päev 2, teisipäev [2011-08-23]
Poola läbimine oli seeeest päris väsitav. Mõnikümmend kilomeetrit enne Saksa piiri olime sunnitud tegema paaritunnise puhkepausi, et siis hommikul sõitu jätkata. Berliini külje alt läbi ja mööda kiirteid Stuttgarti poole. Millalgi helistas Indrek ja teatas rõõmsalt, et Stuttgartis on 36 kraadi sooja. Seda oli autos tunda, sest kliima jäi enne tulekut täitmata
.
Tänu ummikutele ja muudele liiklusvoolu takistavatele teguritele jõudsime hotelli alles 8 paiku õhtul. Väike õhtusöök ja magama, et järgmiseks päevaks välja puhata.
Päev 3, kolmapäev [2011-08-24]
Kui munapuder näost sisse aetud, suundusime Mercedes-Benz Museumi. Muuseumi esisel platsil võttis meid vastu hõbedane SLS. Vabanda sõber, aga sa oled meie jaoks liiga noor.
Klubikaardi ettenäitamisel prinditi kassast pilet, millel hinnaks märgitud 0.00 EUR. Sõbral nii hästi ei läinud, tema pidi loobuma neljast eurost. Panime koti garderoobi ära, võtsime häälabi seadme (mis oli tasuta) ja astusime lifti, mis viis meid 8. korrusele ajalugu avastama.
Sõnadesse on seda elamust väga raske panna, aga ehk annavad mõned pildid vähemalt mingitki aimu:
http://www.toomaz.ee/2011-08-24/.
Vabandan ette, et osad fotod jäid udused minu puuduliku pildistamisosavuse tõttu.
Minule meeldis nii väga, et plaanin kunagi sinna veel tagasi minna.
Päev 4, neljapäev [2011-08-25]
Jälle munapuder, no vähemalt sai kõhu täis. Sõber soovis ühte SEC'i vaatama minna. Sõitsime kohale, aga SEC'i polnud. Kuna ülejäänud autod seal platsil erilist silmailu ei pakkunud, siis on vist paremgi, et me SEC'i ei näinud.
Otsustasime Porsche Museumi ka üle vaadata. Pilet maksis 4.00 € + audioguide 2.00 € + parkimine 4.00 €.
Mitte, et ta nüüd külastust väärt ei oleks, aga Mercedes-Benz Museumile ta minu arust vastu ei saa (ja ma ei pea eksponaate silmas). Aga leidus selleski majas üks Mercedes-Benz - E500 W124.
Sai jälle mõned korrad päästikut vajutatud:
http://www.toomaz.ee/2011-08-25/.
Päev 5, reede [2011-08-26]
Veelkord munapuder. Vaatasime korra internetist mõned pakutavad sõidukid veel üle ja võtsime suuna väikese kõrvalepõikega Berliini peale. Ostuni ei jõudnud ja ausalt öeldes ei hakanud isegi ühtegi masinat käima panema. Berliini jõudsime õhtuks (ummikud
).
Päev 6, laupäev [2011-08-27]
Enne Tempelhofi minekut mõtlesin kupee läikima lüüa. Külastasin mingit automaatpesulat ja no nii halba pesu pole ükski minu auto veel saanud. Ei tea kas üldse midagi paremaks läks, kõik putukad mis tuuleklaasil ennem olid jäid sinna ka pärast pesu. Natuke sai ise paremaks hõõrutud.
Kuigi siiani polnud mingit elektronkirja mulle laekunud otsustasime siiski proovida sisse saada. Väikese otsimise järel teatati väravast, et meid siiski pole kirjas, aga "Kein Problem!" ning juba ulatati auto aknast sisse kotikene koos peotäie paberitega. Kuna väidetavalt olid kohad täis jäime kolmanda autona lindiga eraldatud alasse.
Fotokas kaela ja üritusega tutvuma. Ala oli päris suur ja vaadata oli palju. Lisaks olid nii mõnedki asjad mida sai kõrvalistmel omal nahal tunda. Ja kõik maksis ainult järjekorras seismise vaeva.
Nii mõnigi neist sai ära proovitud. Elektrimootoriga Smart oli esimene ning siis tutvusime uue CLS'i tagaistmel Presafe'i ja Distronic'uga. Päris mõnusad vidinad tundusid.
Lisaks platsitäiele autodele olid ka angaarides nii mõnedki masinad peidus, üks huvitavam kui teine.
Siis väike Bratwurst ja läksime proovisime Unimogi ära. Sai küll kaitseväes sarnasega ka ise müratud, aga ikkagi oli mõnus tunne, kui esiaknast ainult pilved paistsid või külgkalle vägisi uksepoole tõmbas
.
Hiljem saadeti vanad hõbenooled niiskele rajale pidamist otsima. Ühe mootorimüra valjem kui teisel, pidamist mitte ühelgi
.
Sai veel mööda platsi natuke ringi jalutatud ja üht-teist põnevat kohatud. Enamus neist sai ka piltidena jäädvustatud.
Päeva lõpus autole järgi minnes avastasin kojamehe vahelt kaardi, mille tagaküljel kiri: We are waiting for You, MBClub.lv. Ei saa siis sellist kutset ju eirata. Tegelikult oli juba varemgi plaanis Lätlastele külla minna.
Päev 7, pühapäev [2011-08-28]
Seekord olin vist eriti varajane, sest lasti mind päris hea koha peale, peaaegu keset platsi.
Otsustasin ka AMG Driving Academy ära proovida ning teadlikult võtsin varakult sappa, veel enne seda kui sõidud algasid
. Mõni hetk pärast sõitude algust oli järjekord 3-4 korda pikem, vast mingi paaritunnine passimine. Mind sõidutanud auto tagaluugil oli kiri E63
.
Veel proovisin Adaptive ESP'd, mida demonstreeriti 500 kilogrammise lae alla tõstetud lisaraskusega Sprinteriga ja pärast seda turnisin GL'iga. Ainuke asi mida ei proovinud oli Actrose külilikeeramise katse kuna sinna oli minu jaoks natuke liiga pikk järjekord.
Sai veel platsil jalutatud ja mõned pildid tehtud. Kahe päeva pildid siin:
http://www.toomaz.ee/2011-08-27/.
Ühtegi 300CD'd mina rohkem seal üritusel ei kohanud
, kuigi C123 oli päris palju. Minu autost möödumisel pidi nii mõnigi sammu aeglustama või koguni lähemalt uurima tulema, et millega täpselt tegu. Osadele tutvustasin autot natuke lähemalt ja üks isegi küsis, et kas ma sain eraldi kutse sellele üritusele.
Kokkuvõttes jäin üritusega igati rahule ja ei kahetse hetkekski, et läksin.
Päev 8/9, esmaspäev/teisipäev [2011-08-29/30]
Esmaspäeva hommikul käisime veel sõbrale autot otsimas, ent tulutult.
Ühel teeäärsel platsil küll paistis väga viisakas W210, ka varustuse nimekiri oli päris asjalik ning 3.2 CDI
, ainult hind oli ulme - 13000 €. Ülejäänud masinate hinnad olid ka samalt planeedilt.
Ja nii siis hakkasimegi koju tagasi sõitma.
Üsna peagi selgus, et autoga vist kõik päris korras ei ole. Kuigi kütusenäidik näitas alla veerand paagi ei suutnud ma üle 35 liitri sinna paaki pressida. Nüüd ei teagi, kas paak kortsus või andur jamab. Ennem pole niimoodi andur valetanud ja korki lahti keerates imes ahnelt õhku ka.
Lisaks ei soovinud püsikiirusehoidja koostöd teha. 90 pealt kangi korraks üles/alla liigutades kiirendas lambist nt 110'ni või 120'ni ja hakkas siis seda hoidma. Ausalt öeldes on ta varem ka niimoodi käitunud ja vahel kukub ebatasasema tee korral meeletult jõnksutama. Samas mingi aja möödudes töötab jälle nagu peab ning ühel hetkel kukub jälle lollitama. Velje/rehvimõõt on originaal ja kõigil ratastel sama: 195/70 R14.
Koju jõudsime teisipäeva lõunast ja kogu tee Berliinist alates sai sõidetud 35 liitri kaupa.
Täpset kütusekulu ei õnnestu arvutada, sest poolas üks tanklakett ei märgi tšekile liitreid vaid ainult summa. Aga kui need numbrid võtta ligikaudu teiste tankimiste järgi, siis tuleb keskmiseks kütusekuluks kuskil 8.5 liitrit sajale, mis on täitsa tavapärane tulemus.
Reisi peale kulus kokku 811,60 €, millest kütus moodustas 495,08 €. 6 ööd hotellides läks kokku 272,00 € ja kiirteedel 32,52 €. Natuke läks veel parkimisele.
Edasised plaanid
Järgmine sõit tuleb juba eesoleval nädalavahetusel Lätti kupeede kokkutulekule. Vahepeal midagi paremaks ilmselt ei jõua teha, jääb nii nagu Berliinist tulles oli.
Pärast seda peab rahakotiga läbirääkimisi hakkama pidama, sest punn tahab ka natuke investeeringut.
Seega kohtumiseni laupäeval Lätis!