11-09-2016, 11:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-09-2016, 11:10 PM ja muutjaks oli Kirill.D.)
Tere taas
Pikka aega on möödas, aeg taas sissekanne teha teemasse, viimasest sissekandest on möödas 3 kuud, ehk siis täpselt üks suvi. Vahepeal olen selle ajaga antud autoga maha vuranud pea 14 000 km ning seda valdavalt sõitu nautides. Suve jooksul on auto leidnud tohutult rakendust ning kõik aeg liikumises olnud, küll aga teame kõik, et mis liigub see ka kulub.
Kolme kuu sees olen põletanud tohutus koguses kütet ning teinud kaks suuremat investeeringut, esimene oli seoses juulis toimunud Venemaa reisiga, nimelt tuli napilt enne Venemaa reisi (kodust sihtpunkti 1100km, ehk siis mitte väike sõit) välja see, et esimesed piduriklotsid olid kulunud. Lähemal uurimisel selgus, et lihtsam on siis korraga ka uued kettad alla panna, siis on teada mis seisus täpselt kõik on ja vähem ronimist. Vahetusel tuli aga muidugi klassika välja - pidurikolbid on elu ja vatti näinud ning ei liikunud nagu vaja, õnneks nii hull seis polnud, et taastamine oleks välistatud, sai nimelt kolvid välja pressitud, puhastatud ja mässatud ning läks kogu kompott tagasi kokku uute Boschi värvitud ketastega, Brembo piduriklotside, kulumisandurite ja muidugi ka uue pidurivedelikuga.
Venemaal sai turvaliselt ära käidud, kuid kahjuks mitte kahjudeta, minu käes 50 000km sõitnud rooliots üks andis saba, proovisin küll vältida igast auke ja asju, kahjuks sain kahele korralikumale augule ja kahele valusale sillavuugile pihta ning see logistas ka rooliotsa lahti. Eestisse tagasi jõudes oli aga probleemiks ka taaskord soojendussüsteem, ei tahtnud enam sooja puhkuda nagu vaja. Lisaks sellele ilmnes et summuti lõpupütt oli läbi ussitanud. Eks sai oodatud augusti kuud mil Nursi töömees puhkuselt tuli ja augusti lõpus auto elustamisse antud.
Teise remondi käigus läksid vahetusse kõik neli rooliotsa, seda just põhjusel, et mina sõitsin autoga nüüdseks 52 000 km ära ja polnud ühtki rooliotsa veel vahetanud, ei viitsinud piirduda ühe vahetusega, et siis auto stendida ja kuu aja pärast kui mõni järgmine otsad annab, hakka jälle operatsiooni kordama. Kuna silla muud detailid on värskelt üle käidud siis usun, et antud lüke oli targem. Lisaks sai soojendussüsteem läbi pestud, seisupidur reguleeritud, summuti keevitatud ja korda tehtud ning vahetatud sisselaske kollektori tikkpoldid ja tihendid ning selle töö käigus ka turbo mingi rõngastihend.
Nüüd siis autol sillastend tehtud, see nädal sai ka pigieemaldus tehtud ja järgmiseks vaja nahahooldus uuesti ära teha. Kui see tehtud siis sügise jooksul tuleb kiiremas korras leida pädev ja oma töö eest vastutust kandev meister, kes likvideeriks veel vähese rooste ja muud defektid. Lisaks sellele tuleb umbes 10 000 km pärast ette võtta ka mootorikett, veepump, soonrihm ja see pudi-padi. Kui need kaks suurt asja saab ära teha, siis julgeks jälle veidi kergemalt hingata.
Lõpetuseks nagu alati paar pildikest ka sekka, et päris igav poleks. Hetkeseisuga olen autoga pärast 1a ja 8 kuu omamist endiselt väga rahul ning ostu ei kahetse. Kõik pikad otsad ja lugematul määral kümned tunnid mis veedan tihti auto roolis, pole ükski veel füüsiliselt väsitanud, ehk siis minu jaoks väga mugav ja timm pill, kahju ainult et abimootor on kapoti all, mitte normaalmõõdus olend.
Kõik sissekanded on endiselt olemas: http://www.spritmonitor.de/en/detail/675562.html
Parimat, Kirill.
Pikka aega on möödas, aeg taas sissekanne teha teemasse, viimasest sissekandest on möödas 3 kuud, ehk siis täpselt üks suvi. Vahepeal olen selle ajaga antud autoga maha vuranud pea 14 000 km ning seda valdavalt sõitu nautides. Suve jooksul on auto leidnud tohutult rakendust ning kõik aeg liikumises olnud, küll aga teame kõik, et mis liigub see ka kulub.
Kolme kuu sees olen põletanud tohutus koguses kütet ning teinud kaks suuremat investeeringut, esimene oli seoses juulis toimunud Venemaa reisiga, nimelt tuli napilt enne Venemaa reisi (kodust sihtpunkti 1100km, ehk siis mitte väike sõit) välja see, et esimesed piduriklotsid olid kulunud. Lähemal uurimisel selgus, et lihtsam on siis korraga ka uued kettad alla panna, siis on teada mis seisus täpselt kõik on ja vähem ronimist. Vahetusel tuli aga muidugi klassika välja - pidurikolbid on elu ja vatti näinud ning ei liikunud nagu vaja, õnneks nii hull seis polnud, et taastamine oleks välistatud, sai nimelt kolvid välja pressitud, puhastatud ja mässatud ning läks kogu kompott tagasi kokku uute Boschi värvitud ketastega, Brembo piduriklotside, kulumisandurite ja muidugi ka uue pidurivedelikuga.
Venemaal sai turvaliselt ära käidud, kuid kahjuks mitte kahjudeta, minu käes 50 000km sõitnud rooliots üks andis saba, proovisin küll vältida igast auke ja asju, kahjuks sain kahele korralikumale augule ja kahele valusale sillavuugile pihta ning see logistas ka rooliotsa lahti. Eestisse tagasi jõudes oli aga probleemiks ka taaskord soojendussüsteem, ei tahtnud enam sooja puhkuda nagu vaja. Lisaks sellele ilmnes et summuti lõpupütt oli läbi ussitanud. Eks sai oodatud augusti kuud mil Nursi töömees puhkuselt tuli ja augusti lõpus auto elustamisse antud.
Teise remondi käigus läksid vahetusse kõik neli rooliotsa, seda just põhjusel, et mina sõitsin autoga nüüdseks 52 000 km ära ja polnud ühtki rooliotsa veel vahetanud, ei viitsinud piirduda ühe vahetusega, et siis auto stendida ja kuu aja pärast kui mõni järgmine otsad annab, hakka jälle operatsiooni kordama. Kuna silla muud detailid on värskelt üle käidud siis usun, et antud lüke oli targem. Lisaks sai soojendussüsteem läbi pestud, seisupidur reguleeritud, summuti keevitatud ja korda tehtud ning vahetatud sisselaske kollektori tikkpoldid ja tihendid ning selle töö käigus ka turbo mingi rõngastihend.
Nüüd siis autol sillastend tehtud, see nädal sai ka pigieemaldus tehtud ja järgmiseks vaja nahahooldus uuesti ära teha. Kui see tehtud siis sügise jooksul tuleb kiiremas korras leida pädev ja oma töö eest vastutust kandev meister, kes likvideeriks veel vähese rooste ja muud defektid. Lisaks sellele tuleb umbes 10 000 km pärast ette võtta ka mootorikett, veepump, soonrihm ja see pudi-padi. Kui need kaks suurt asja saab ära teha, siis julgeks jälle veidi kergemalt hingata.
Lõpetuseks nagu alati paar pildikest ka sekka, et päris igav poleks. Hetkeseisuga olen autoga pärast 1a ja 8 kuu omamist endiselt väga rahul ning ostu ei kahetse. Kõik pikad otsad ja lugematul määral kümned tunnid mis veedan tihti auto roolis, pole ükski veel füüsiliselt väsitanud, ehk siis minu jaoks väga mugav ja timm pill, kahju ainult et abimootor on kapoti all, mitte normaalmõõdus olend.
Kõik sissekanded on endiselt olemas: http://www.spritmonitor.de/en/detail/675562.html
Parimat, Kirill.
www.kirilldremljuga.eu - autofotograafia; autode pildistamine; müügipildid.