Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mercedes-Benz C200 w202 aastast 99
#1
Mark: Mercedes-Benz C200
Väljalaskeaasta: 1999
Läbisõit: 442 000
Võimsus: 75kW

[Pilt: ivxoit.jpg]

Eelmise aastanumbri sees, novembri lõpu poole, sai alguse sündmuste jada, mis tõi mind selle autoni. Olen siiamaani omanud peamiselt bensiinimootoriga autosid ja diislitega on kokkupuuted õige põgusad. Enne konkreetse isendini jõudmist käisin ostuplaanidega läbi palju kilomeetreid. Kolm neist olid Mercedesed ja ka üks Alfa Romeo sai tähelepanu osaliseks. Kahjuks-õnneks olid nende sõidukite omanikud oma vara minu jaoks pisut liiga kalliks hinnanud - nende seisukorda arvestades. Tühjad edasi tagasi sõitmised tekitasid juba tülpimust. Otsingut laiendades sattusin antud punase Mercedese otsa. Ja mitte väga kaugel minu asukohast. Selline punane toon Mercedese peal on Soomes üsna haruldane. Teatud põhjustel muidugi . . . Leppisin omanikuga aja kokku, ja määratud momendil avanesid garaaziväravad. Garaazis oli palju autosid, erinevates valmimisfaasides. Autofanaatik rsk. Selle Mercedesega polnud ammu sõidetud, suvekummid olid all ja paagis veel suvine kütegi. Tegelikult on see auto kena punane, pilt moonutab värvi osas üsna kõvasti. Kõheldes käisin ümber auto. Istmed paistsid terved, rool kare. Toimiva, kellaga Webasto nägemisel sain innustust ja jagasin seda ka tolleaegse omanikuga. Nähes minu säravaid silmi krutiti autole talvekummid alla. Ja kaks rattapolti murdus ära. Proovisõitu see ei seganud. Nagu roostes uksedki. Kõigest sellest ilust kasvas vaimustus nii tohutu suureks, et päev hiljem vahetasid auto ja raha omanikku.
Olin isegi hämmastunud, et ostsin just selle keremudeli ja just selle mootoriga. Ostule aitasid kaasa suur väsimus ja järeldus, et ega selles hinnaklassis nagunii erilisi pärleid oodata ei ole.
Mis vigur see siis õigupoolest on? See on passi järgi 2,1 liitrise kubatuuriga CDI mootoriga isend, millele tehasest 75kW anti tagumiste rataste vedamiseks. Tal on automaatkast, millel on neli käiku. Esimesed aknad liiguvad elektriga, tagumistelt on isegi vändad ära võetud. Seda ilmselt hinnalise musta kile tõttu, mis aknaid katab. Veojõukontroll on ka olemas. Samuti käivad peeglid elektriga. Leiduvad toimivad istmesoojendused. Uhkelt turritab püsikiiruse hoidja kang rooli taga. On ka kesklukk. Hääletult tõusevad ja langevad uksenupud.
Plaanid: kasutada sihtotstarbeliselt. Abikaasa hakkab selle autoga käima koolis. Minule jääb rõõm hooldada ja remontida. Tegin sellega väikest viisi algust.
Teeninduse najal lasin hakatuseks vahetada mootoriõli ja filtri. Õli mahtus karterisse kuus liitrit. Määrdeaine võeti tünnist kirjaga 5W30 Total. Pidi hea õli olema. Eks meistrid teavad paremini.
Vasta
#2
Omapärane värv, nägin pilti honda foorumis samuti. Jõudu ja muretuid kilomeetreid ThumbsupThumbsup
Vasta
#3
(12-01-2015, 09:14 PM)kodutu Kirjutas: Omapärane värv, nägin pilti honda foorumis samuti. Jõudu ja muretuid kilomeetreid ThumbsupThumbsup

Jõudu läheb vana auto pidamise juures alati tarvis. Talvest on saanud haljendav kevad ja odomeeter on ette keeranud 449 tuhat midagi. Auto on olnud usinalt kasutuses. Välimuse poole pealt pole eriti midagi muutunud, kui uued esitulede klaasid välja arvata. Selle nädala keskel näitasin masina ette ülevaatajatele. Ennem vahetas tubli mehaanik esisillas miskid peenemad puksikesed välja ja keevitas põhja alt ühe augu kinni. Eelpoolmainitud tuleklaasid said ka enne tähtsat protseduuri vahetatud, kuna teises neist oli auk ja üleüldse olid klaasid tuhmid ja kriibulised. Lemförderi kummidetailid veermiku tarvis olid eelmise omaniku poolt kenasti juba pagasnikusse valmis ostetud. Tulede klaasid soetasin ise. Karbi peale oli Depo kirjutatud. Hellitan tillukest lootust kõik neli ust ära vahetada. Ikka päris näotud on. Millalgi, kui lumi veel maas oli, hakkas muidu vaikne auto kiiruse vahemikus 60 - 80 km/h jubedat kriginat ja vilinat tegema. Ikka tõeliselt rämedad noodid mängis maha. Selle hirmsa esituse taga peitis ennast kardaani tugilaager. Lugu leidis lahenduse kohalikus autoteeninduses, kes esindusest sobiva osa tellisid ja ära vahetasid. Kõige selle juurde olen paar korda kojamehe mehhanismi määrinud.
Vasta
#4
[Pilt: 2yjzhug.jpg]
Mingil päikesepaistelisel hetkel otsustasin autol rehvid ära vahetada. Tegin veel kartuliga ühe klõpsu ka talvevelgedega. Hoolega ülesvõtet vaadates märkame, et rooste on leidnud koha ka tuuleklaasi ülaservas.
[Pilt: 16th0j.jpg]
Seejärel tassisin suverattad kohale ja lasin surveveega üle. Puhtaid rattaid on palju meeldivam paigaldada. Rattapoldid said ka väheke õli keerme peale.
[Pilt: 2viigs8.jpg]
Muidugi uhusin talvise sopa maha ka auto alt tulnud jooksul.
[Pilt: mr4xo4.jpg]
Suvevelgedga sai ka esimene pilt tehtud. Tugevalt petab värvi osas. Saab mingi ülevaate roostes ustest. Kere on muus osas kõbus, tungrauaga tõstmine ei olnud probleem. Toonkile paigaldus pole eelmisel peremehel kõige paremini välja tulnud. Koos uste vahetusega kaob see kile, või siis lasen paigaldada heledamat tooni toote. Eks paistab.
Vasta
#5
Umbkaudu seitse nädalat tagasi, kell 8.10 helises mu taskus mobiiltelefon. Selles pole midagi imelikku. On normaalne, et tööpäeva hommikul helistatakse ja päritakse imelikke asju. Ebanormaalne on sellisel kellaajal saada kõne abikaasalt. Süda hakkas ärevalt põksuma juba enne kõnele vastamist. Kõne sisu ei olnud südemetegevusele rahustavalt mõjuva iseloomuga. Kooliteel oli juhtunud õnnetus.
[Pilt: a1hd9c.jpg]
[Pilt: 35mjtif.jpg]
Meie viie meetri pealt päris vaadatav Mercedes oli sattunud kolme auto ahelavarii keskmiseks autoks. Mercedese taga sõitnud auto juht ei märganud pidurdada ja sellest sündis plekikolin. Tänu Mercedese veokonksule lahkus tema sõiduk sündmuskohalt puksiiri abil, ülejäänud pääsesid omal jõul. Mina nõutasin politseist protokolli ja helistasin kindlustusse. Autot nägin alles õhtul kodus. Lükkasin ta ninapidi vaarikapõõsasse ja andsin naisele kooliskäimiseks oma auto. Positiivseid emotsioone ei tekkinud. Auto oli ju tükk maad näotum kui varem. Kindlustuse kõned ei andnud erilist lootust ja Mercedes vedeles kolm nädalat nägu vaarikates. Ei olnud isegi muru korrektse madaldamise huvides tahtmist teda liigutada.
Mingil hetkel jäi abikaasaga kahe peale ühest sõitvast autost siiski väheks. Minu majandusautol oli ülevaatus läbi saanud, ja nagunii kiskusin ma pesemise huvides ta seest laiali, kokkupanemine jäi nii tüüpiliselt muidugi paari puuduva pisiasja ja ajapuuduse taha. Seega tuli ikkagi punase auto võtmed üles otsida ja hakata temaga uuesti suhteid looma. Mercedes käivitus nagu eile sõidust tulnud. Konditsioneer hakkas kenasti jahedat õhku tootma. Nautisin diiselmootori hääle kõla. Pagasnikuluuk sulgus ja avnes nagu ta seda varemgi teinud oli. Käisin tankimas. Päris meeldiv oli üle hulga aja temaga sõita. Kiusasin taas kindlustusfirma ametnikke. Taas ei lubatud midagi. Tundus vähe tühja mõttena nendega tegeleda. Tabasin end jälgimast W202 kerega autode varuosade turgu. Korduvalt.
Seejärel saabus pööre. Kindlustusfirma esindaja lubas auto viia vabalt valitud remonditöökotta hindamisele. Paluti ainult mitte pöörduda selles asjas margiesinduse poole. Ajapuudusel jõudsin sellega tegeleda umbkaudu nädal peale vastavasisulise nõusoleku saamist. Misjärel katkestas ootusärevuse taas telefoni helin. Kindlustusfirma viis mind kurssi kurva tõega. Taastamine on ebamajanduslik. Pakuti erinevaid kahju kompenseerimise võimalusi. Valisin neist sellise paketi, kus sõiduk jäi mulle. Tehingu teise osana maksti välja rahaline kompensatsioon.
Seejärel ma enam varuosakuulutusi ei vaadanud. Peas keerles idee leida järgmine samade parameetritega sõiduk. Kriteeriumiteks diisel, automaat, Webasto, konditsioneer. Käisin mõningaid väljavalituid ka vaatamas. Uskumatu millist sõnnikut ikka auto pähe müüakse. Üks auto tundus suisa aiavoolikuga värvitud olevat. Taasavastasin vana tõe - läbi fotoaparaadi on võimalik isegi selline jõledus apetiitseks pildistada. Väsitav ja tülgastav elamus oli. Andsin loobuka. Avasin taas autod seibideks rubriike. Kuni leidsin päris kena seibi. Tegin telefonitsi asjad selgeks. Sobib.
[Pilt: 8yxjr7.jpg]
Siin pildil juba kenasti nelja rattaga vaarikapõõsa lähedal, taustaks majandusauto. Millel pole ikka veel istmeid sees ja need muud pisiasjad. Ülevaatusest rääkimata. Doonoriks sai 1996 aasta Elegance kirjasid kandev iludus. Ostuhind oli odav. Auto on väntvõlli rikkega. Selles võib igaüks ise veenduda, sest see võll on läbi mootori kohati puuduva seina vaadeldav. Välimuselt viis miinus. Ustel esineb mikroskoopilises koguses roostet. Plaanis on pintslid ritta seada, rohelised detailid punase auto küljes ei tundu maitsekana.
Vasta
#6
Tänane päev möödus joostes ja mängides. Külastasin erinevaid värvipoode, töökodasid, autolammutusi. Õnnestus omandada kasulikku informatsiooni ja leida paar defitsiitset varuosa. Õhtupoolikul leidsin end taas imetlemas hukkamisele määratud autot. Kuidas ta veel puhtana võiks välja näha? Entusiasmist kantuna vedasin voolikud ja ämbrid auto juurde. Ühendasin pesuri. Pesin kiiruga suurema sopa maha ja palusin naise pilte tegema.
[Pilt: 2j0cyhh.jpg]
Rakurss on valitud niimodi, kuna stange sees haigutab suur auk.
[Pilt: nx4d91.jpg]
Kui keegi tunneb, et see veokonks võiks tema C klassi tagumist poolt kaunistada, võib sellest mulle teada anda.
[Pilt: 15fokeq.jpg]
Boonuseks on nahkkattega ja läikiva märgiga rool. Teoorias tõstan selle kenasti punase auto külge. Loodetavasti sobib kõik kenasti.
[Pilt: dxg2ah.jpg]
Kenad põrandamatid leiavad peale põhjalikku pesu eesmärgipärase kasutuse. Läikiv ruut kannab endal Mercedes Benz kirja ja logo. Pildi peale muidugi ei soovinud arusaadavalt jääda.
[Pilt: b8nzmu.jpg]
Paras läbu on seest. Auto on kaks aastat põlluservas nõgeste vahel seisnud. Härrad omanikud on autos aeg ajalt meeldivalt aega veetnud peenemate napsude ja sigarettide seltsis. Õnneks olid kummimatid kenasti tekstiilmattide peal.
[Pilt: 2uhvc7a.jpg]
Puhtana, eelmise päeva pildil must ja pesemata auto. Roheline värv on siin foorumis teemaks olnud, jäi ühe palju ägedama auto teemast silma. Pean tunnistama, et mulle täiesti meeldib see värv. Arendasin eile juba teooriat, mille järgi võiks punasest Mercedesest roheline saada. Ilmselt siiski nii ei lähe. Sel juhul peaks kapotialuse ka ära värvima. Milline aspekt annab projektile täiesti uue mõõtme. Jäägem seekord punasele truuks.
Vasta
#7
Käisid sa seda autot ka vaatamas?

http://auto.motors24.ee/vehicles/447674-...&sort=paid

Juhul kui sel autol peax olema sulle vajalikud kerejupid heas korras, olex see oma 400 EUR-ise hinna juures väga kasulik ost, sest roheliste detailide punasex värvimine läheb juba ise mitusada EUR-i maxma (tavaliselt on värvitöökodades reegel 100 EUR-i detail) ja punase doonori puhul olex vast võimalik värvimise pealt kokku hoida.
You can have any car you like... As long as it's a Mercedes!
Vasta
#8
(26-06-2015, 01:09 AM)Werewolf Kirjutas: Käisid sa seda autot ka vaatamas?

http://auto.motors24.ee/vehicles/447674-...&sort=paid

Juhul kui sel autol peax olema sulle vajalikud kerejupid heas korras, olex see oma 400 EUR-ise hinna juures väga kasulik ost, sest roheliste detailide punasex värvimine läheb juba ise mitusada EUR-i maxma (tavaliselt on värvitöökodades reegel 100 EUR-i detail) ja punase doonori puhul olex vast võimalik värvimise pealt kokku hoida.

Seda autot ma ei käinud vaatamas. See asub minu jaoks ebamõistlikult kaugel ja tema vaatamas käimine oleks tähendanud laevapileteid jms väljaminekuid. Küll üritasin endale lähemalt sobivat punast doonorit leida. Mis seekord ei õnnestunud. Lohutust leian sellest, et vaevalt kusagilt ideaalkorras detaile leidnud oleks. Mõni pisike mõlk, rooste, kriimud või kriimukesed on kasutatud asjade juures täiesti loomulik nähe. Autolammutuses maksis sobivat värvi detailide komplekt neljakohalise summa. Ning sellele lisaks on ju nagunii teha ilusaks stanged ja tiivad. Lõpuks võtsin tuimalt selle, mida kodukandis pakuti. Kavatsen värvimisega ise hakkama saada. Erinevaid materjale kasutades loodan suurendada korrosioonikindlust.
Reedel oli ka tegus päev. Põikasin taas ühte töökotta maailma asju arutama. Lisaks vahetasime ära õhufiltri, kütusefiltri, ja õlifiltri. Kasutasime Mahle toodangut. Mootori õli loomulikult ka. Eurol 5w-30 sai sinna sisse. Aega oli, selle viitmiseks lasime ka tagasillast õli välja. Riiulist leidus õigete numbritega Castrol sinna sisse pressida. Kaabinguregulaatoriga auto diffrisse mahub seda 1,2 liitrit. Läbisõidu näidik selle protseduuri ajal oli 452 770 peal.
Täna ei olnud väga isu miskit teha. Pühapäev ja üle hulga aja soe ilm. Näppisin niisama polstrid küljest paaril uksel.
[Pilt: 20r3hnb.jpg]
Punase auto uks. Rooste on tema nurgast jagu saanud.
[Pilt: 15ydbvt.jpg]
Rohelise auto uks. Punasel on uuemale autole kohaselt detaile rohkem. Rohelise ukse külge peavad nüüd saama turvapadja organid. Igaks juhuks proovisin uuema auto polstrit vanema uksele. Kas üldse on lootust. Ukselinkide asukoht on veidi erinevad, lisaks veel muid pisiasju. Uuema auto polster on vähe jämedam just plahvatavate organite mahutamise huvides. Vahe on kolm sentimeetrit. Polstritel ühtivad tüübliaugud, see eest kruviaukudega ei läinud õnneks. Tuleb veidi ümber teha, ei tundu väga hirmus projekt.
Vasta
#9
Suvi on teadupärast jooksmiseks ja mängimiseks. Võtsin Mercedese puhkuseperioodi alguses liiklusest maha. Ühtlasi võtsin ka kõigi muude asjadega aja maha ja keskendusin meeldivamatele tegevustele. Seda tegevust aitavad hästi iseloomustada kaks sõna, laisklemine ja kruiisimine. Punase auto ümber mingisugust elu ei keerelnud ja mingeid ülesvõtteid pole sellest perioodist näidata.
Sügisel saabus uus ärkamisaeg. Oli jälle teist autot vaja. Rohelise masina pealt sai kribinal krabinal kapott maha harutatud. Üksiku detaili pärast ei hakanud garaazi ette valmistamisega suurt vaeva nägema, kerge pinnakarestus ja pesu ning punane värv rulliga peale. Ei saanud üldse kohutav, kannatab ka lähemalt vaadata. Siidisema läike nimel on kavas kevadel ilusti ära ka poleerida. Auto pääses väheke nägusamamana liiklusse tagasi.
Töö kõrvalt ei ole just väga kerge leida viitsimist temaga tegeleda. Siiski leidsin nii palju aega ja energiat, et doonorautolt eraldada veel organeid värvimiseks. Võtsin töö alla poritiivad ja uksed. Eemaldasin neilt enamiku organeid ja nägin kurja vaeva roostetõrjega. Seejärel palusin küla pealt kompressori laenuks ja nautisin nii mõnedki head õhtused hetked lahusti aurusid. Kõige selle mauramisega läks omajagu aega, eile õhtuse seisuga võin seekordsed koloreerimistööd lõppenuks lugeda. Ukseliistud said spreivärviga uue näo, muudel keredetailidel on värv peale kantud püstoliga, nagu kord ja kohus. Voolamisi ei esine, küll on värvi sees kodugaraazile nii omaselt veidi tolmu. Taas ei midagi kohutavat ka lähedalt vaadates. Kerge poleerimine aiatab muuta saavutust veel paremaks. Looduse armastajana lubasin lahkelt ka kahel sitikal värvi sisse maanduda.
Ühtlasi alustasin eile rõõmsalt ka säravate detailide paigaldamisega. Pilte ei jõudnud teha, ennem läks päike looja.
Tehnilise poole pealt peaks mainima anomaaliat käivitumisega. See võimendub Webasto kasutamisel. Külmalt tuleb päris mitu tsüklit teha ennem kui kolvi peale tuli saab. Kahtlusaluste ring oli päris suur. Aku sai testitud. Spetsialistid rääkisid küttesurveregulaatorist ja tema tihenditest. Stange eemaldamiseks tuleb teadupärast kapott avada. Mille alt vaatas vastu mõnusalt ilane pumba piirkond. Ehk võib sealt asjale süüdlase leida. Seda saavad küll härrad tehnikud otsustada, seejärel kui ma olen värskelt värvitud jubinad auto külge kruvinud.
Muide, stange eemaldamiseks kulus vaat et neli tundi. Avarii oli tema poldid kere küljest lahti põrutanud ja mul tuli need puruks lõigata. Enamus sellest ajast kulus 80 km sõidu peale vastava aparatuuri kohale toomiseks.
Lõpetaks seekord ülesvõttega, milline sai peale kapoti paigaldamist jäädvustatud. Tahab veidi reguleerimist, aga sõitmist ei sega. Ei jää see ka tegemata. Kui muidugi laiskus ei sega Smile
[Pilt: 2we0495.jpg]
Vasta
#10
Põhimõtteliselt on ilma kahe autota kohati suhteliselt võimatu toime tulla. Pühendasin kõik oma vabad momendid punase auto koostamisele. Mis kokkuvõtteks just väga meeldivaks meelelahutuseks ei osutunud. Siiski mitte tegevuse enda, vaid piiratud ajaliste ressursside tõttu. Praegusel aastaajal läheb juba suhteliselt vara pimedaks, ja ega ilmad pole ka kõige paremad olnud. Pingutusi kroonis edu, sain auto täna presendi pealt maha ja prooviringi ka tehtud.
[Pilt: fvvdza.jpg]
Tegemist on veel piisavalt. Peale mõne pisiasja paremat korraldamist loodan teda siiski aktiivselt liikluses kasutada. Tehnilise poole pealt õnnestus tuvastada, milline vidin kütuse lekkima laseb. Sai sinna kiire rats tehtud, varuosad probleemi korrektseks likvideerimiseks saavad lähipäevil tellitud.
Talveveljed said ka sobivasti alla, kokkupaneku juures oli põhjust rattaid eemaldada ja mis neid suvekaid sinna enam tagasi panna. Märkasin, et praegune jooks on juba kuus aastat oma tööd teinud ja neil rehvidel on aeg minna pensionile. Järgmise nädala lõpuks peaksid saabuma Hankooki talverehvid, mis TM testis kolmanda koha said ja meeldivalt vähe maksavad teistega võrreldes. Nende kätesaamise järel viin auto targemate meeste kätte, kes asetavad rehvid velgedele. Nende hooleks jääb ka toitesüsteemi värskendamine. Webastole tuleb meistrimeestel uus heitgaaside väljalaske toru paigaldada, eelnev läks krõbinal puruks stanget eemaldades. Enda teha jätan esindusest uute tüüblite tellimise plastmassist küljekarbi katete tarvis. Loomulikult ka nende paigaldamise.
Uste alused liistud võtsin ajutiselt vanadelt ustelt, kuna uuemate uste liistud olid sama väärtusetud kui uksedki. Kavatsen needki esindusest uued tellida, tükkis tüüblitega. Praegune installatsioon ei sobi sinna kuigivõrd. Hädapärast väheke kannatab niimodi liigelda, aga just hädapärast. Kinnitamiseks kasutasin parema puudusel kahepoolset teipi, aga liistude kõverused jms asjaolud lubavad arvata, et saan seda asja veel kibedalt kahetseda ja pole välistatud ka vandesõnade kasutamine. Pluss veel kõik need muud asjad mis ma veel tahaksin selle auto juures tehtud saada. Näiteks vasem nurk istub halvasti kokku ja väärib nina laiali harutamist, ju miskit venitada - õgvendada tuleb. Ajapuuduse tõttu jääb see tegevus kevadeks. Nagu ka muude osade värvimine.
Kui keegi kavatseb oma tsee klassi kompaktmersu puhul mingil põhjusel käia sama teed, ehk osta näotõste järgsele mudelile näotõste eelse mudeli doonoriks, siis siinkohal oskan tagantjärele tark olla ja nentida, et see samm pole just kõige õigem ja tee on piisavalt okkaline. Targem oleks hankida vastava perioodi auto, nii säästab aega ja närve konstrueerimise arvelt. Nii mõnedki osad, mis pealtnäaha on sarnased, on reaalsuses asjasse süüvides erinevad. Pikema tiraadi erinevustest ja sarnasustest kirjutan hiljem. Vabandan halva pildi kvaliteedi pärast, paremad teeme tulevikus.
Vasta
#11
[Pilt: 25yznns.jpg]

[Pilt: 2po1pco.jpg]

[Pilt: 29ekmxe.jpg]

[Pilt: 2ih70uh.jpg]

Alustuseks mõned ülevaatlikumad pildid punasest igapäevasõidukist. Milline eile kenasti puhtaks sai pestud ja järgmiseks kuuks ajaks puhkusele läheb. Juhiukse poriliist on asendatud teibiga ukse alumises servas. Kõver detail ei soovinud sobimatute vahenditega paigal püsida ja leidis endale uue koha pagasiruumis. Tema saatus on jõuda prügikasti.
Uued rehvid said 1000 kilomeetrise sissesõidu, kokku peale viimast teenindusmaja külastust on sõidetud 1600km. Asutus, mis tavaliselt remondib traktoreid ja veoautosid tuleb suurepäraselt toime ka pisemate sõidukitega. Asjatundlikud inimesed käisid kapoti aluse kütusetrassi läbi ja vahetasid seal välja üheksa tihendit. Mis muutis punase Mercedese hoopis paremini käivituvaks sõidukiks kui ta seda kunagi minu valduses olnud on. Lisaks avastati lekkiv pihustialune seib, mis ka kenasti uuega asendati. Salongiõhu filtri vahetusega sai minevikuks auruste akende probleem, uskumatu kui ruttu klaasid nüüd puhtaks saavad. Välistemperatuuri näidik auto armatuurlaual näitas temperatuure vahemikes +49,5 kuni +52,5. Ka sellest võib nüüd rääkida mineviku vormis. Kirjeldamatult suur heameel on taas õige pikkuseni kasvanud Webasto summuti üle. Ahju kasutamine muudab selle auto kasutamise ka kõledal päeval väga meeldivaks kogemuseks.
Vasta
#12
Peaaegu mööda läinud talveperioodil ei olnud punase Mercedese kasutamine üleüldse kavas. Esialgse kuvandi järgi pidanuks ta truult vaid kevadeni parklas seisma. Sellel plaanil polnud määratud kaua kesta, jaanuarikuu lõikavas pakases lõpetas meie teise auto süütesüsteemis miski mugul oma töö. Tuli asuda käivitama sügavkülmunud Mercedest. Ja nügida teine sügavkülmunud, teedsulgev, automaatkastiga auto tema teelt. Käivitamiskatseid kroonis edu peale Mercedeselt lumevaiba eemaldamist ja ööpäeva kestnud aku laadimist. Mitteootuspäraselt ei õnnestunud talvel kasutada ahju. Pikemaajaline seismine ebameeldiva temperatuuriga keskkonnas oli oma töö teinud ja soojamasin andis käivitamiskatsetel järjekindlalt tõrkeid. Erinevatel ajalistel ja muudel imelikel põhjustel ei olnud mahti selle murega ka tarkade jutul käia. Salongis oli enamasti karastavalt külm. Tõsi, et pikematel maantesõitudel oli temperatuur auto sisemisel poolel vähemalt talutav. Mis küll ei lohutanud foori all lubavat tuld oodates. Positiivse poole pealt saab ära märkida sügisel ootamatult toimima hakanud tahavaatepeeglite soojenduse. Auto ostmise hetkel see luksus ei funktsioneerinud, ja peeglid tuli täiendavalt jääst enne sõitu puhtaks kaapida. Ilmselt mõjus positiivselt nende värvimiseks eemaldamine.
Läbisõidumõõdik jõudis märkamatult 463 000km näiduni. Sellel pidulikul hetkel sai mootorisse uus õli, Teboili kirjasid kandvast kannust. Maapinna suhtes halvasti istuv autonina sai lahenduse uute vedrude näol. Rool on nüüd uskumatult raske. Palusin mehhaanikul lahendada ka abiseadmete rihma vilina probleemi, mis juba sügisel vaikselt ilmnema hakkas ja järjest valjenes aja möödudes. Uus rihm sai kapoti alla, aga tundub, et päriselt see seda probleemi ei kaotanud. Päris täpselt ei oska öelda, sest pole viimased nädalad temaga sõitnud. Praegu on võimalus nautida sellist kaunist vaadet:
[Pilt: 23ht4kp.jpg]
Mis avaneb W212 kerega Mercedese salongis. Kasutan seda mõnusat autot veel mõned hetked, kuni saame ka teise auto uuesti liikvele. Punase auto pesin täna enam vähem puhtaks.
[Pilt: 2ef46k9.jpg]
Ülevaatus tuli puhta lehega, vaid parempoolne esituli näitavat kergelt ülespoole. Peale ülevaatuse protseduuri ärkas järgneval päeval ka Webasto. Küllap raputati korralikult. Ehk peaks seda igaks juhuks hooldada-puhastada laskma.
Eks katsun jõudumööda temaga edasi tegeleda.
Vasta
#13
Suvi oli tegevuserohke ja punane Mercedes sai praktiliselt iga päev kilomeetreid koguda. Odomeeter jõudis 472 tuhandeni ja nende numbrite ilmudes sai tehtud tavahooldus. Mootorisse läks Castroli õli, muidugi sai õlifilter uus. Kütusefilter sai ka värske.
Külastasin ka margiesindust ja soetasin ustele uued poriliistud koos tüüblitega. Välimuse parandamise huvides soovisin osta ka uue iluvõre, esitasin vastavasisulise palve pädevale isikule leti taga. Laos olevat täitsa olemas, hinnaks 1345.- eurot. Arvasin seejärel, et ostan ehk mõne soliidsema b osa tootja poolt valmistatud detaili. Neid saab nii umbes soti eest. Tahtsin uut läikivat süütevõtit ka. Selle hinnaks arvati 460.- eurot. Jäin esialgu äraootavale seisukohale. Õnneks polnud kojamehe ja filtrite hind tõusnud, piirdusin nendega lisaks poriliistudele ja jalutasin minema.
Vilinat kapoti all toodab ilmselt generaator. Hääl valjeneb, kui tuled peale keerata, ja kaob sootuks, kui tuled kustutada. Küll see olukord ka oma lahenduse leiab.
Salongi puhuri tujutsemise lõpetas pistikute liigutamine. Mingis pöörete vahemikus kipub siristama, ju peab vähe puhastama. Või vahetama uue vastu.
Mingitel imelikel põhjustel tuleb salongi vett. Eemaldasin puhuri põhjakaane ja see oli märg. Tagasi auto külge pole see jubin veel jõudnud, ennem peaks üritama vee äravoolu kanaleid puhastada.
Ajapuudusel pole jõudnud asja selgitada.
Esiklaasi tekkis pragu. Täiesti omaalgatuslikult. Õnneks kaassõitja pool, rohelise riba peal. Kahju pole kuigi suur, rooste korrektseks eemaldamiseks katuse servast oleks tulnud klaas nagunii ära võtta. Ehk kunagi jõuame selleni ka.
Roostekorbad kerel hakkasid mind koledal kombel häirima. Kraapisin kiiruga ühel kaunil suveõhtul kõik lahtise jama maha ja värvisin punase Hammeritega üle. Paremale viimistlusele ja õigele toonile keskendun siis, kui on aeg ja võimalus kambris või mõnes muus sobivas paigas kogu auto üle värvida. Seni lepin saavutatud tulemusega. Tagaluugilt sai ka rooste kaotatud, auto üldmulje on selle kõige tõttu palju viisakam kui ostes.
Pakiruumi luugi lukk kiilus teadmata põhjusel kinni. Kohe üldse ei keeranud ka, kõigest leotamisest ja vandumisest sõltumata. Miks ta peakski, kui kogu elu on teda puldist avatud. Probleem lahenes seetõttu vägivaldselt. Rohelise auto lukk sai asenduseks installeeritud, kuid lahendus on poolik ja tuleb hankida vastava ajajärgu auto lukk. Need osad on liiga erinevad, et saadud tulemusega leppida. Ei teagi, kas julgen esindusest hinda küsida.
Kuid . . See on see auto, mis sõidab iga päev ja ilmast sõltumata. Mõnikord reisib seal autos ka minu koer, ja tuleb ette et iga kord ei ole mul seljas kõige puhtamad riided.
[Pilt: 25q4vo4.jpg]
[Pilt: 6geh5l.jpg]
[Pilt: 2drgw9g.jpg]
[Pilt: 5yal8l.jpg]
Mobiiltelefon ei anna seda õiget tooni edasi. Vabandan piltide halva kvaliteedi eest.
Tagastange sai ka värskendust.
Ah jaa, uued suverehvid said ka. . .
Vasta
#14
Kena lugeda, et mõnda autot ka lihtsalt kasutatakse.

Kui see pakiruumi lukk ei pea vileuus olema, siis auto numbrite maal peaks täiesti toimivaid lukke liikuma. Tudeeri sealset margifoorumit.
Vasta
#15
Peale korduvat liiklusummikutes osalemist tundus otstarbekas vahetada mootoriõli. 479 154 kilomeetrit näitasid kollased numbrid rooli taga. Purgi peale oli Castrol kirjutatud.
Häiris teatud kiirusel ilmnev vibratsioon roolis, mis päris ära ei kadunud ka uute suverehvidega. Talveratastega kahanes rooli võnkumine väiksemaks, kuid päris ära ei kadunud. Küllaltki tüütu vea elimineerimiseks palusin õlivahetusega üheskoos ka pidurid värskendada. Panin selleks puhuks autoga kaasa Zimmermanni pidurikettad, et mehaanikud end tellimisega vaevama ei peaks. Klotsid said mingit tundmatut imelist marki. Kohalikus kaubandusvõrgus polnud nimekate tootjate klotse. Ise tellida ka ei julgenud, oli üllatavalt palju erinevaid variante.
Häiriv on ka pirin, mis kusagilt rihmaga veetavalt pöörlevalt kehalt alguse saab. Lootsin sellest generaatori vahetamisega vabaneda. Panin sellegi lisaks õlivahetusele kirja. Punasel autol on 115A tootev seade. Ostsin taastatud variandi. Hinnavahe vileuue asjaga on ligi viiekordne. Sai ehk vaiksem, aga mitte päris vaikne. Järgmise hoolduse käigus loodetavasti õnnestub välja selgitada, mis vidin sirinat teeb.
Mäletatavasti vaakus viimaseid hetki ka salongi puhur. Ta küll ärkas mõneks ajaks alati, kui tema pistikuid liigutati, kuid muutus järjest pahuramaks ja aeglasemaks. Soetasin kaubandusvõrgust Behri kirja kandva toote ja tegin plaane. Mõtlesin, et vahetan nädalavahetusel maal ära. Ehk joon õlutki. Plaanide esimene osa läks muidugi nässu. Vana puhur suri peale uue ostu järgneval hommikul sootuks maha. Ei jäänud muud üle, kui töö juures parklas ära vahetada. Õnneks polnud ma veel alumist kaant tagasi pannud ja töö oli selle võrra kiirem. Viies kiirus puhub nüüd tutimütsi peast. Ehk on veidi valjem urin, kui eelmisel oli. Ehk.
Peale hooldust pesin auto ilusti puhtaks. Lukud said relvaõliga määritud, tihendid miski pulgaga üle käidud. Need said küll juba sügisel läbi käidud, koos rataste vahetusega, kuid midagi üleliigset selles liigutuses ilmaolusid vaadates ei ole.
Talverehvide alla asetamisega koos vahetasin ka lähitulede pirnid värskeks. Üks läks just sobivasti läbi sel hetkel. Nüüd viimasel hoolduskorral said ka tuled taaskord reguleeritud. Meeldivam pimedas liigelda.
Külmale talvele mõeldes uurisin tookord ka kriitilise pilguga pagasiruumis leiduvat voolukonservi. Ma ei leidnud tema korpuselt viiteid tootmisaastale. Ostsin igaks juhuks uue, Varta toodetud konservi.
Vihmases sügises nii hubaselt toiminud ahi täna enam ei käivitunud. Tuleb ilmselt hakata uurima, kes ja kus teda aidata võiks. Mina oma naiivsuses lootsin sellest tegevusest pääseda. Usun, et seda on mõistlikum teha Eestis. Võib jagada pädevate meeste kontakte, kui keegi on sarnases olukorras olnud. Või teab kedagi, kes teab kedagi.
[Pilt: 29kz31l.jpg]
Vasta
#16
Jõulupuhkusele sõitsin seekord punase autoga. Tavaliselt see sõiduk paraadile ei pääse, erand sündis pigem tänu tõrkuvale Webastole. Soovitusi, kelle poole pöörduda ei tulnud kusagilt poolt. Osad teadsid rääkida isegi, et ahi ei peagi talvel töötama, kuna küttetorud on õhukesed ja kütus hangub sinna sisse ära. No tere tare küll. Ei ühtinud sellised variandid minu nägemusega asjast. Ega ka remondimeeste omaga mitte. Hoopistükkis põleti oli ära surnud ja kõveraks tõmmanud. Lahendusena paigaldati uus tükk, uued tihendid, ja ju puhastati ka kogu puhastamist vajav majandus selle loo ümbert. Remondimeesteni pääsesin google abil. Elagu internet.
Vana aasta viimasel päeval pesin Mercedese ilusti ära ja puha. Ligi kolm nädalat aktiivseid puhkusesõite olid tema külge kogunud märkimisväärse osa Eesti ja Lätimaad. Ikka põhja alt ka, niipalju kui paks kõht ja muu tenika seda võimaldas. Õnnestus isegi mingisugune vahakiht suuremale osale autost tekitada.
Pettumuseks peab märkima uue salongipuhuri peatse elust lahkumise. Viiendal kiirusel tekkiv urin ei viita just seadme heale tervisele. Kahe ja kolme vahelt on talutav heli. Kui on aega ja võimalust tegeleda, annan kruvikeerajale valu ja lähen katsun ümber vahetada. Garantii peaks veel kehtima.
Vasta
#17
Muutlike ilmastikuolude tõttu ei ole veel pääsenud rehvijooksu suviseks vahetama ja korralikult vahatama. Pesnud olen kallist igapäevaliikurit küll igal võimalusel, nii pealt kui altpoolt.
Salongipuhuri hääled läksid iga päevaga järjest õudsemaks. Nagu ei olekski uue osaga tegu. Mingil nädalavahetusel maal käies võtsin rohelise auto pealt puhuri koos rupskitega ära ja asetasin kruvide abil punasele autole. Pettumust toonud osa panin kaubandusvõrgus letile, ja raha tema eest anti ilusti tagasi. Roheliselt tulnud osa ehk küll nii suurt tuulepöörist ei tekita, aga tema töö ei põhjusta ka ragisevat häält. Vaatame, kaua see ilu kestab.
Pagasiruumi luuk peaks ühel soliidsel tähemärgiga autol kenasti lahti hüppama, kui lukk vabastada. Minu autol takistas seda rõõmu tundmast katkine vinnastus vedru polstri taga. Kribinal krabinal tuli seegi rohelise auto küljest ja sai paigale. Nüüd tõuseb luuk peale nupuvajutust ise lahti. Peaaegu ühel pool sellega, nüüd pole muud kui väheke viitsimist leida ja õige lukk luugile otsida. Siis saab suisa puldist avada. Kui ma nii laisk poleks . . .
Salongis, käetoe ees, asub sellisel tsee Mersul väike laegas. Eelnev osa oli läinud kellegi osavate näppude nahka ja tema kaas ei püsinud suletud asendis. Kukkus inetu tolksu saatel lahti. Korduvalt. Tekkinud avasse oli hea talvemüts täiteks toppida. Mingil energiasööstu hetkel võtsin roheliselt autolt sellegi tüki maha ja keerasin punasele külge. Sai hea. Kaaneke täidab oma eesmärki. Müts hakkas peale seda tagaistmel lesima.
Kui kilomeetreid oli kogunenud 489 tuhat ja vähe pealegi, suundusin tuttavasse veoautode ja traktorite remondipaika. Värske Castroli mootoriõli ja seekord õlifilter Boschi karbist. Millalgi vähe peale seda hanksin esindusest ka uue kojamehe ja panin kahe saju vahepealt paika.
Rihmaliini vilin jäi kiire elutempo tõttu oma lahendust ootama.
Seejärel oli kohustusliku tehnokontrolli hetk. Vigu ja vingumist ei olnud. Paluti aasta pärast uuesti tulla. Hingasin kergendatult.

[Pilt: m9cb9u.jpg]

Tähelepanu. Tegu pole Biltema reklaamfotoga. Vanema lapse jalgrattale oli lihtsalt ketiõli tarvis. Puhtast autost on aga alati tore pilti teha. Kvaliteedi pärast vabandan, telefoni pilt ikkagi.
Vasta
#18
Mingid päevad peale eelnevat postitust vajus ühtäkki foori all piduripedaal põhja. Mingi random error, mõtlesin mina. Järgmise foori all kordus sama. Küünitasin kindalaekast tabletikarpi otsima - ehk on rohud liiga kanged autoga liiklemiseks? Tabletikarp ei andnud selles osas vihjeid. Sõitsin parklasse ja palusin abikaasal pedaali vajutada. Võtsin sobiva asendi kevadporisel pinnal ja jälgisin põhjaalust. Tagasilla juurest lirtsatas õli asfaldile. Imelihtne. Lihtsalt toru puruks. Soetasin piduriõli ja kapoti all reservuaaris aeg ajalt vedeliku taset jälgides sõidutasin auto töökoja juurde. Palusin kõik teada olevad vead ära likvideerida, ja kogu majandus kriitilise pilguga üle käia. Et äkki tuleb veel midagi. Hirmsat moodi oli autot vaja ka muidugi. Ostsin kihku kähku ühe lõbusama iseloomuga liiklusvahendi Mercedesele asenduseks. Ikka paraja rondi muidugi, et ka temaga igav ei hakkaks.
Soome elustuva majanduse tingimustes lõpetas aastate jooksul tuttavaks saanud remondikoht ühtäkki kõik õli ja filtrite vahetusest tõsisemad tegevused. Üks projekti vedajatest sai uue väljakutse, teisel oli niigi kiire elu. Punase Mercedese tervisele see muidugi kasuks ei tulnud. Auto seisis kuu aega töökoja kõrval. Mul polnud aega teda ka kusagile mujale viia. Pika kaalumise järel otsustasin oma tehnika remondi tuua üleüldse kodumaa poolele. Selleks sai punane auto piduritorule lapi peale. Tõin ta pealinna, kus uuendati piduritorud eest taha, kaotati ära rihmaliini vilin, reguleeriti ja määriti esimesi rattalaagreid, puhastati pidurisadulaid, vahetati tagumised pidurite tolmukaitse plekid, ja vast tehti veel midagi. Remondikoht detailset loetelu vahetatud osadest vastupidiselt oma lubadusele meilile ei saatnud. Ka ei olnud mitmetel erinevatel põhjustel antud tegelastega suhtlemine just kõige meeldivam. Närvide parema säilivuse huvides sai edasise tegevuse jaoks leitud parem võimalus, mis oma eesmärgi auga täitis. Veermik sai uuenduse uute esimeste amortide näol, ka mõned puksid esisillas said uueks.
Esiklaasi vahetades jõuti selgusele, miks aeg ajalt salongi vihmavesi pääses. Äravoolud olid suuremas osas umbes. Klaasivahetaja puhastas need ilusti ära. Seejärel ei läinud just kaua, kui ühtäkki hakkas vastliimitud klaas mõnuga ülevaltpoolt vett sisse laskma. Kaalusin erinevaid võimalusi asjaga tegelemiseks. Meeles mõlkus ka bensiini kasutamine - see oleks ühes tikkudega nii mõnegi vea igaveseks likvideerinud. Lõpuks soetasin ehituspoest aurutõkke teipi. Sellel on nii vihane liim, et võib isegi riideid parandada, kartmata järgmised kolmsada aastat nende edasist lagunemist. Vedasin selle imelise toote klaasi ülemise serva ja auto kere liitepunkti. Töö viimistlemiseks kasutasin musta mäkaiveri teipi. Liimisin selle eelneva peale - muidu oleks superteibi roheline värv kaugele näha olnud. Mida inimesed veel niimodi arvata võiks. Järgmise hoolduse käigus liimitakse klaas uuesti.
Kogu see saaga kestis kauem, kui temast kokkuvõtte kirjutamine. Nii umbkaudu kaks ja pool kuud nautisin asendusauto võlusid.
Mercedes nägi selle perioodi lõpuks pleekinud ja must välja. Viisin ta maale, eesmärk oli auto pesta ja vahatada, salongi puhastus oli ka päevakorras. Maal auto kõrval seistes kadus pesemise ja vahatamise isu ära, kui avastasin auto tagumise parema ratta juurest piduriõli aktiivse lekkimise. Tuli taas mõte võtta appi bensiin. Abikaasa aga tegi auto seest kenasti puhtaks, misjärel jõudsin rahuneda ning ostsin poest taastatud pidurisadula ja vahetasin kribinal krabinal kohe ära ka. Vanal olid silindrite ümber olevad tihendid lihtsalt otsa saanud. Pesemine ja vahatamine said hoopis hiljem tehtud.

[Pilt: Mercedes_peale_vahatamist_sittari_juures.jpg]
Vasta
#19
Vahepeal jõudis kätte sissesõidu lõpp. Pisikesed kollased numbrid rooli taga saavutasid suuruse 500 000. Pühast hetkest sai isegi pilti tehtud, ja ka üks vahuveini pudel pokaalidesse ümber valatud.
Seoses talve saabumisega said okastega rehvid alla pandud. Viimane turismireis sõbralikku naabervabariiki endiste piirivalve hoonete sisuga tutvumiseks sai küll veel suverehvidega tehtud. Kiidan siinkohal Michelin CrossClimete pidamist ka sellistes jäistes oludes. Rohkem ei eksperimenteerinud, vahetasin esimesel võimalusel talvejooksu alla. Enne suurt talve sai veel esiklaas uuesti ette liimitud. Katuse ülemist serva peab tõele au andes küll metalli lisamisega järele aitama, praegu sai lihtsalt klaasiliimi rohkem pandud. Mõistlik tundus ühes sellega ka mootori õli ära vahetada. Välp polnud küll veel täis, aga mis siis sellest.
Mille kõige järel puges taas pähe mõte, et Webasto ilma kaugkäivituseta on ikka maru poolik lahendus. Mõte veeres järjest hoogsamalt ja asi sai ka abikaasaga läbi arutatud. Sellest kõigest tulenevalt sai asi vormistatud tööks, ja spetsialist paigaldas rõõmsa naeratusega ahju distantsilt käivitamiseks vajalikud organid. Nüüd on seda autot veel tükk maad mõnusam kasutada.
Ometi segas selle kauni, nelja eri värvi punase auto kasutamist tõik, et kojamehe süsteemis käis miski pahur raks, ja see jäi keset klaasi seisma. Ja ei hakanud ühegi nipige enam tööle ka. Ainult ragises. Tuli kiirteelt maha pöörata, ja sõita mööda kõrvalteid garaazi asendusauto järele. Nagu arvata võite, siis sadas sel hetkel suisa kolinal. Eks sellele raksule eelnes ka vähemalt nelja nädala pikkune periood, millal kojemehe tööd saatis kolksuv heli. Omad vitsad on ikka kõige valusamad. Asi lahenes paari päeva pärast lammutusest toodud kasutatud hoovastikuga. Tõstsin kapoti ja vedasin selle peale presendi. Nii moodustus telk, kus otsalambiga valgust luues sai vana hoovastik maha, ja uus külge. Pistikud on näotõste järgsel ja näotõste eelsel autol erinevad, seetõttu ei sobinud sinna üks ühele ka rohelise varuosa auto detail. Lammutuse onu teadis, et neid hoovastikke on kolme eri versiooni. Äkki ongi.
Vanad suunatuled ees olid täitsa inetud ja elutud. Hetke emotsiooni ajel said sinna TYCi poolt toodetud tükid asemele pandud. Veidi teiste mõõtmetega kui orginaalid, kuid erinevad ka hinna poolest. Mercedese leti tagant küsiti uue suunatule eest 75.- eurot tükist. TYCi hind oli 11.- eurot ühe poole eest. Lähemalt uurides leiab valvas silm erinevused üles, kahe meetri pealt väga vahet enam pole. Ju natuke aega ikka käib. Aeg näitab, kas on ka teistsuguseid lahendusi. Esilaternate reflektorid on ka kaunis tuhmunud. Pole veel uurinud, kas neid õnnestuks uusi ja ilusaid kusagilt eraldi saada. Kogu uus esituli, Boschi toodetuna on mälu järgi 280.- eurot. Samas said neil ju klaasid kunagi eeva ja aadami ajal juba vahetatud.
Mingil jaanuari õhtul, täiesti lambist, keerasin sisse tehnoülevaatuse õuele. Ja mõnevõrra hiljem keerasin sealt välja teadmisega, et ees on üks vedru katki, ja pidurivoolikud ees on ka hapud. Pluss mittevilkuv suunatuli vasakul tiival. Pluss mingi esisilla puks oma väärtust minetamas. See olukord sai loomulikult lahendatud värskete osade abil. Lisaks taas uus mootori õli(läbisõdul 508400). Ja igaks juhuks sai paigaldatud ka taastatud starter. Olgu veel mainitud, et erinevatel, oma suvast lähtunud põhjustel, on mootoris õli vahetatud viimase 10 000 kilomeetri läbimise juures kolm korda. Sellest ei maksa mingit loogikat otsida. Lihtsalt läks kuidagi nii.
Täna hommikul keerasin jälle ülevaataja õuele. Täiesti sihilikult. Viimane päev oli esitada sõiduk kordus ülevaatusele. Seekord jäid paberid puhtaks.
[Pilt: 2lt6po7.jpg]
Vasta
#20
Umbkaudu aasta tagasi külge monteeritud rohelise auto salongipuhuri puhumised said puhutud. Ühel hetkel saabus lihtsalt vaikus - isegi kopsimise peale ei suvatsenud kõnealune organ enam elu sisse võtta. Ei jäänud muud üle, kui varustada end ristpeaga kruvikeeraja ning kahekümnendat numbrit kandva tähikvõtmega ja minna poodi uue puhuri järele. Vahetasin kohe sealsamas poe õuel ära ka - teenindusfirma tahtis selle vahetuse eest suisa sada käibelolevat raha saada. Pidasin seda üheksa kruvi keeramise eest poole tunni jooksul liiga kulukaks. Väänasin end tagurpidi kaassõitja istmele ja pisikese kirumise järel võisin nentida - puhub. Ikka Behri osa, kuid parema häälega kui eelmine liigikaaslane.
Mille järel tekkis kange isu ära vahetada ka väsimuse märke näitav kojamees. See isu kustus Mercedese varuosa leti taga seistes vähe hiljem ära. Neiu arvas, et tähemärgiga toote eest tuleb hinnakirja alusel tasuda suisa nelikümmend eurot. Sel hetkel jäi kaup katki, kuid tuli mõned päevad hiljem siiski tehtud. Määravaks sai asjaolu, et Silberautos Tallinnas vajalikku pulka riiulis ei olnud. Oleks tulnud tellida, aga mul polnud aega kaks päeva oodata. Mis siis, et oleks poole odavamalt saanud. Teinekord tean. Kaubandusvõrgu kojamees on küll odavam, kahjuks pole sellist trehvanud, mis oleks selle auto küljes ilusti toiminud. Kipuvad maru ruttu sakiliseks jne. Puhtama väljavaate huvides võib ka rohkem kulutada ja hoida hunniku roppe sõnu sõidu ajal kokku.
Kiirest elutempost tulenevalt pole väga jõudnud vahepeal maal karastusjooke nautimas ja autoga mängimas käia. Nii tuli määrdunud sõiduk, riiete esindusliku väljanägemise säilitamiseks viia autopesulasse. Kuhu ta pole minu valduses olles varem sattunud, vaid alati on saanud nautida käsipesu. Tulemus oli muidugi ootuspärane.
[Pilt: 2lxb2ty.jpg]
[Pilt: k9yl2w.jpg]
Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Lapse mobiiltelefonist selle valgusega rohkem välja ei pigistanud.
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mercedes-Benz 200D, 1988, w124 - kodutu kodutu 78 90,891 23-09-2024, 09:56 AM
Viimane postitus: kodutu
  Mercedes-Benz 300CE-24, 1991, kodutu kodutu 94 101,434 21-09-2024, 12:07 PM
Viimane postitus: kodutu
  Mercedes-Benz W124 230E 1987 - Bumer323 Bumer323 17 8,222 18-09-2024, 09:35 AM
Viimane postitus: Veskioja
  Mercedes Benz 450 sel-73 inc13 inc13 33 29,868 22-07-2024, 07:26 PM
Viimane postitus: inc13
  Mercedes-Benz SLK350, 2005, R171 - Kalla Kalla 4 634 21-05-2024, 12:50 PM
Viimane postitus: Kalla
  Mercedes-Benz 230CE 1990a Ramiak8 37 4,844 13-11-2023, 07:09 PM
Viimane postitus: Ramiak8
Photo Mercedes-Benz E270CDi, 2000, w210 - W202 W202 2 493 05-11-2023, 11:04 PM
Viimane postitus: Laur
  Mercedes-Benz E270 CDI, 2001, s210 - kodutu kodutu 6 1,295 27-03-2023, 11:32 AM
Viimane postitus: kodutu
  Mercedes-Benz E280 4MATIC, 2007, W211 - JanisL JanisL 103 114,590 24-03-2023, 05:52 PM
Viimane postitus: JanisL
  Mercedes-Benz, Vito, 2017, W447 - BoxBox.com BoxBox.com 17 2,948 20-01-2023, 03:47 PM
Viimane postitus: Alr77



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne