Nali vol.4

[kadjakas]

Soomlane ja neeger vaidlevad, kumb talub kõvemat kuumust. Panevad soti vahele ja otsustavad tõe saunalaval välja selgitada. Istuvadki õhtul koos laval, libistavad õlut ja viskavad kordamööda leili. Temperatuur tõuseb. Kumbki alla anda ei taha. Ühel hetkel tunneb neeger koletut sitahäda peale tükkivat. Niheleb, mis ta niheleb, paremaks asi ei lähe. Saunast välja minna ei saa, sott ripub vahel. Mõtleb hetke, sätib siis vaikselt pära-ava lavalaudade vahekohta ning "vabastab pidurid". Hetkel, mil esimesed pätsid maad puudutavad, karjatab soomlane: "mies, sa sulaat!".

---

Ja eelmisega meenub kohe:
Narkomaan kohtab saunas diilerit. Too hakkab kohe "kliendile" uut ja imetabast hallutsinogeeni pähe määrima. Kaubad koos, leiab tablett kiirelt tee narkomaani keele alla. Istuvad laval. Sittagi ei juhtu. Narkomaan muutub närviliseks. Palub veel ühe tablaka. Möödub pooltund. Mitte midagi. Diiler vupsab vaikselt leiliruumist välja ja asutab end minekule. Narkomaan otsustab petist pisut nuhelda ja siirdub riietusruumi. Jõuab just hetkeks, mil diiler spordikott käes tänavale astub. Narkar haarab saunalina ja tormab järgi. Jälitatav istub null-üheksasse ja kaugeneb. Narkar hääletab, vehib meeleheitlikult käega mööduvatele autodele... Vaja ju tüüp kätte saada, raha tagasi nõuda. Lõpuks peatubki üks veok, narkomaan valetab juhile midagi kokku oma imeliku kehakatte kohta ja palub rekkamehel 09-t jälitada. Sõidavad vaikides. Hommik koidab. Pärnu-Tln maantee. Jõuavad Tallinna piirile. Narkomaanile tuleb äkk-sitahäda peale. Palub veoki peatada, viskab saunalina tagantselja autosse ja jookseb selle suure sinise "Tallinn" sildi taha. Kükitab. Kevad, linnud laulavad, päike tõuseb... Rahu poeb hinge. Pohhui se diiler, käigu kõik... Sooled tühjenevad, narkomaan naeratab õndsalt.
Idülli lõhestab diileri röögatus: "Ei situ lavale, värdjas!"