17-07-2017, 01:59 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-07-2017, 02:30 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Nii õrnapõrnaline ei saa olla, et kohe solvuda. Sa ju küsisid mõtteid...
Kutsika ABS on 3 kanaliga: kumbki esisadul eraldi ja tagasild ühiselt.
W201ABSSystem.pdf (Suurus: 187.45 KB / Tõmbamised: 1)
Pump vähendab rõhku kolbidel vaid sedapalju, kui on vaja ratta pöörlemise tagamiseks. Mitte ei lülita pidureid täielikult välja, kuniks pöörlemine on taastunud.
Edaspidi või tagurpidi - vahet ei ole. Ainus vahe tuleb sisse sellest, et tagapidurid (mis nüüd on esimesed ja millele langev koormus suureneb) ei ole ette nähtud sääraseks tööks ning labaselt ei ole võimelised rattaid blokeerima ka siis, kui ABS ei tööta. Esipidurid, millel võimekust on piisavalt, kuid ratastelt viiakse tagurpidi liikumisel pidurdamisel koormust ära, mistõttu ei saa oma potentsiaali rakendada, kuna pidamist ei jätku. Ei ole vahet, kas krõbiseb ABS või lohiseb rehv - tolku on täpselt ühe palju (või vähe).
Tunne on muidugi parem - vajutasin ikkagi plokki juu.
Et keskmine juht seda ei taju ja tunnetab "pidurite kadumist" on lihtne enesepettus. Psühholoogiline efekt, mis tuleneb kontrolli kaotusega kaasnevast paanikast. Väga tuttav tunne, mida olen korduvalt tundnud. Iga kord, kui sõidan kiiremini, kui mu kaitseingel lennata jaksab...
Või tehniline rike, mis tuleb lihtsalt korda teha.
Lohiseva rattaga pidurdamine on efektiivsem vaid kahel juhul:
A: ratas kaevub pinnasesse ja kineetiline energia kasutatakse soojuseks ning pinnase ümberpaigutamiseks. Esineb peamiselt maastikul, aga ka kruusateel, samuti naastrehvidega jääl;
B: kõval pinnal olev materjal kogutakse ratta ette valliks, selmet viia pöörleva ratta alla. Esineb lume/liivaga kaetud teedel. Kaasneb alati A puhul.
Praeguste rehvisegude juures olla parim haakumine libisemise 4-7% juures. Seega tõesti - täpselt nii palju on ABS Väga Heast juhist parem. Sellisest juhist, kel on kutsikale installeeritud 3 piduripedaali vastavalt vasaku ja parema esiratta ning tagasilla tarbeks. Ning kes on piisavalt Mees, et neid ka asünkroonis kontrollida, nii 5 korda sekundis.
Võistlusrehvid taluvad õigel töötemperatuuril suuremat libisemist, kuid seda vastupidavuse hinnaga ning puhtal teekattel. Vähesed on teeliikluses lubatud. Võib-olla ongi Norras ainult puhtaksharjatud asfalt, aga meil siin kipub teedel olema igasugust sodi ja ABS-i puudumisel teoreetiliselt säästetav xx cm pidurdusteekonnast on palju hõlpsamalt leitav lisameetrist pikivahes või paarikilomeetrisest sõidukiiruse vähendamisest.
ABS-i eemaldamine on lihtne mehhaanikutöö ja ainus küsimärk on võimalik seotus mootori juhtimisega. Kas nii varastel autodel mootori võimsust pidurdamise hetkel piirati või mitte ning kuivõrd ABS-i rakendumine seda mõjutab.
Pidurüsteemi hooldus on hoopis eraldi teema ja seda ei saa siin argumendiks võtta. Aga jah, ma püüan oma autode pidurivedelikud hiljemalt 5 aasta tagant uute vastu vahetada. Õnneks kaasneb see paratamatult kolvimansettide vahetusega.
Nöökivaid andureid ei ole veel ette tulnud - tõenäoliselt seetõttu ma lotoga ei võidagi.
Suletud alal paugutamise jutt on veidi erinev, eksole.
Kutsika ABS on 3 kanaliga: kumbki esisadul eraldi ja tagasild ühiselt.
W201ABSSystem.pdf (Suurus: 187.45 KB / Tõmbamised: 1)
Pump vähendab rõhku kolbidel vaid sedapalju, kui on vaja ratta pöörlemise tagamiseks. Mitte ei lülita pidureid täielikult välja, kuniks pöörlemine on taastunud.
Edaspidi või tagurpidi - vahet ei ole. Ainus vahe tuleb sisse sellest, et tagapidurid (mis nüüd on esimesed ja millele langev koormus suureneb) ei ole ette nähtud sääraseks tööks ning labaselt ei ole võimelised rattaid blokeerima ka siis, kui ABS ei tööta. Esipidurid, millel võimekust on piisavalt, kuid ratastelt viiakse tagurpidi liikumisel pidurdamisel koormust ära, mistõttu ei saa oma potentsiaali rakendada, kuna pidamist ei jätku. Ei ole vahet, kas krõbiseb ABS või lohiseb rehv - tolku on täpselt ühe palju (või vähe).Tunne on muidugi parem - vajutasin ikkagi plokki juu.
Et keskmine juht seda ei taju ja tunnetab "pidurite kadumist" on lihtne enesepettus. Psühholoogiline efekt, mis tuleneb kontrolli kaotusega kaasnevast paanikast. Väga tuttav tunne, mida olen korduvalt tundnud. Iga kord, kui sõidan kiiremini, kui mu kaitseingel lennata jaksab...
Või tehniline rike, mis tuleb lihtsalt korda teha.
Lohiseva rattaga pidurdamine on efektiivsem vaid kahel juhul:
A: ratas kaevub pinnasesse ja kineetiline energia kasutatakse soojuseks ning pinnase ümberpaigutamiseks. Esineb peamiselt maastikul, aga ka kruusateel, samuti naastrehvidega jääl;
B: kõval pinnal olev materjal kogutakse ratta ette valliks, selmet viia pöörleva ratta alla. Esineb lume/liivaga kaetud teedel. Kaasneb alati A puhul.
Praeguste rehvisegude juures olla parim haakumine libisemise 4-7% juures. Seega tõesti - täpselt nii palju on ABS Väga Heast juhist parem. Sellisest juhist, kel on kutsikale installeeritud 3 piduripedaali vastavalt vasaku ja parema esiratta ning tagasilla tarbeks. Ning kes on piisavalt Mees, et neid ka asünkroonis kontrollida, nii 5 korda sekundis.
Võistlusrehvid taluvad õigel töötemperatuuril suuremat libisemist, kuid seda vastupidavuse hinnaga ning puhtal teekattel. Vähesed on teeliikluses lubatud. Võib-olla ongi Norras ainult puhtaksharjatud asfalt, aga meil siin kipub teedel olema igasugust sodi ja ABS-i puudumisel teoreetiliselt säästetav xx cm pidurdusteekonnast on palju hõlpsamalt leitav lisameetrist pikivahes või paarikilomeetrisest sõidukiiruse vähendamisest.
ABS-i eemaldamine on lihtne mehhaanikutöö ja ainus küsimärk on võimalik seotus mootori juhtimisega. Kas nii varastel autodel mootori võimsust pidurdamise hetkel piirati või mitte ning kuivõrd ABS-i rakendumine seda mõjutab.
Pidurüsteemi hooldus on hoopis eraldi teema ja seda ei saa siin argumendiks võtta. Aga jah, ma püüan oma autode pidurivedelikud hiljemalt 5 aasta tagant uute vastu vahetada. Õnneks kaasneb see paratamatult kolvimansettide vahetusega.
Nöökivaid andureid ei ole veel ette tulnud - tõenäoliselt seetõttu ma lotoga ei võidagi.
Suletud alal paugutamise jutt on veidi erinev, eksole.
