w203 C-Klass 02/2000...04/2007

[marek]

Mercedes-Benz C-klass w203 – keskklassi väärikas esindaja

Mercedes-Benzil püsivad mudelid pikalt tootmises. Nii valmistati mudelit 190 aastatel 1982–1993, esimese põlve C-klassi 1993–2000 ning vaatluse all olevat C-klassi 2000–2007.

Tänavu esitletud kolmanda põlvkonna C-klassi sedaan vahetas välja 2000. aastast tootmises püsinud mudeli, mida oli jõutud valmistada 1,4 miljonit. Kui siia juurde arvata ka universaal (T) ja kupee (Sportcoupe), ulatuvad müüginumbrid peaaegu kahe miljonini. Esimestel aastatel oli müük väga edukas, siis hakkas see põhikonkurentidele Audi A4-le ja BMW 3. seeriale alla jääma. Oma osa oli ka ilmselt selles, et kui teiste Saksa tootjate mudelid läbisid selle aja jooksul korra ka selgelt tajutava iluravi, siis Mercedes-Benz piirdus ainult mõningate väheste muudatustega, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda.

Indrek Allik

Tähelepanu elektroonikal

Teise põlvkonna C-klass sai variatsiooni teemal “kurvad silmad”, seda küll kokkusulatatud kujul. Nii esi- kui ka tagaklaas olid eelkäijaga võrreldes laugemad, mis parandasid aerodünaamikat. Suurepärasele näitajale 0,26 aitasid veel kaasa voolujoonelised peeglid ja sile autopõhi. Elektriliselt kokku­klapitavates peeglites asuvad ka lisasuunatuled, mis tollal ei olnud veel väga levinud võte.

Mudelivärskenduse läbis C-klass kahel korral, 2002. ja 2004. aastal, viimane neist oli põhjalikum. Auto sai muudetud põrkerauad ja iluvõre, uued esi- ja tagatuled, laiemad 16tollised veljed. Veidi muudeti interjööri ja istmeid. Varustustasemeid on kolm: Classic (baasmudel), Avantgarde (sportlik) ja Elegance (luksulik), millel leidub väikseid erinevusi nii sise- (keskkonsool, rool, materjalid) kui ka välisdisainis (iluvõre, uksekäepidemed, iluliistud, veljed). Standardvarustuses oli kaheksa turvapatja. C-klass oli teine auto EuroNCAPi ajaloos, mis teenis kokkupõrketestidel maksimaalsed viis tähte.
Alguses esines väiksel Mercedesel lastehaigusi, millest paljud olid seotud just elektroonikaga (erinevate elektroonikaplokkide ja nende omavahelise koostööga). Nii võisid tuled ära kaduda ning kui juht vasakut suunatuld näitas, hakkasid põlema parema poole tuled. Lääne-Euroopas on ette tulnud, et armatuuris väsib LCD-ekraan, mis näitab kilometraaži, välistemperatuuri ja muud infot, vahetus on üsna kulukas. Ettevaatlik tasuks olla aku vahetamisel, autol võivad mõned funktsioonid kaduda.
Galvaniseeritud kerele andis Mercedes-Benz 30aastase Mobilo garantii. Roostet võib siiski leida küljepeeglite, uksekäepidemete juurest ja põhja alt, mootorikatte esiservalt, tagatiibade ülanurkadelt ning tagaluugilt. Probleeme esineb ka uksetihenditega.

Ökonoomsed diiselmootorid

Valikus olid mudelid C180 (2,0, 129 hj), C200 Kompressor (2,0 l, kompressoriga, 163 hj), C240 (2,6 l, 170 hj), C320 (3,2 l, 218 hj) ja C32 AMG (3,2 l, kompressoriga, 354 hj). 2002. aastal võeti kompressormootoriga mudelitel (C180K, C200K ja C230K) kasutusele Twinpulse-tehnoloogia, mis kombineeris omavahel ülelaadekompressorit, vahejahutit, muutuvaid klapifaase ja tasakaalustusvõlli. 2004. aastal sai tippmudeliks C32 asemel C55 (5,4liitrine vabalthingav mootor). Bensiinimootorid on töökindlad, probleeme on esinenud õhukulumõõturite ja juhtelektroonikaga. Tehase poolt oli tagasikutsumine kuue- ja kaheksasilindrilistele autodele, milles võisid pingeregulaatorid kuumades oludes üle kuumeneda. Kontrollida tasub generaatori korrasolekut, selle hind on ligi 20 000 krooni.

Diiselmootoreid oli valikus kolm: 2,2- (C200, 115 hj ja C220, 143 hj) ja 2,7liitrine CDI (C270, 170 hj). Neid täiendati ja uuendati jooksvalt, paranesid võimsus- ja saastenäitajad. Diislid on väga ökonoomsed. Neil võib jahedamate ilmadega võtta aega normaalse töötemperatuuri saavutamine, seni võib mootor olla pisut närviline ja pöördedki võivad kõikuda. hõõgküünlad väsivad kiiremini, kui võiks arvata. Kui küünal läbi läheb, tuleb see ruttu vahetada, soovitatavalt kõik korraga. Vahetusega tasuks aga olla ettevaatlik, kuna need võivad murduda ja plokki sisse jääda.
Käigukaste oli kolm: 6käiguline manuaalkäigukast, 5käiguline automaat ja 5käiguline poolautomaat Sequentronic. Automaatkäigukasti õlijahuti asub mootori jahutussüsteemis. Vahel võib jahutusvedelik sattuda käigukasti ja selle rikkuda, seda just vanematel mudelitel (kuni nov 2003). Nii automaatkäigukastist kui ka tagasillast võib esineda õlilekkeid.

Vanematel nõrgem veermik

Osal autodel võivad esimesed rehvid kiiresti kuluda, seega tasuks enne ostu korra ka sillastendi külastada. Põhjuseks alumiste õõtshoobade hüdraulilised puksid, mis on täidetud vibratsiooni neelava geeliga (mitte täiskummist). Seega on nad nõrgemad just meie teedel eriti levinud löökaukudes. Õõts­hoova hinnaks on esinduses 2456 krooni, pukse saab vahetada ka eraldi. Stabilisaatori liigendid maksavad 447 ja esimesed amortisaatorid 2573 krooni.
Esimest korda oli C-klassi Mercedes Autolehe testiplatsil 2002. aasta suvel ja sai kirja igati korralikud tulemused. 2004. aasta alguses läbitud uuenduskuuris kohendati ka vedrustust, rööbe sai suurem ning standardvarustusse kuulusid nüüd 16tollised rattad. Uuendatud vedrustus ja roolisüsteem tähendasid Autolehe testis märgatavat edasiminekut juhitavuskatsetel.
Enne ostu tasuks veenduda roolisüsteemi korrasolekus. Roolilati nn pealekeeramise on tehas raudselt vastu näidustanud ja see võib lõppeda liiklusõnnetusega. Uue roolilati hinnaks on ligi 43 000 krooni. Esimesed piduriklotsid maksvad esinduses 970, tagumised 680 krooni, esimene piduriketas 852 ja tagumine 1105 krooni.

Hooldust arvestab auto ise

Kindlat õlivahetusintervalli C-klassil enam ei ole, hooldust arvestab ka teistelt Mercedese mudelitelt tuntud hooldusarvesti Assyst. Tavatingimustel jääb see 20 000 – 30 000 km vahele, tootja sõnul tuleks autol keskmiselt õli vahetada iga 24 000 km läbimise järel. Siinkohal peab mainima, et 2,6liitrine bensiinimootor (C240) mahutab kaheksa liitrit õli!
Hinnatasemelt on Mercedes-Benz C-klass kallim kui põhikonkurent 3. seeria BMW, sarnase jõuallika, varustuse ja aastakäiguga võib hind erineda paarikümne tuhande krooni võrra. Odavamate C-klassi autode hinnad aastast 200-2001 jäävad 150 000 krooni kanti, diislite eest küsitakse 20 000 krooni enam. Sel juhul aga tuleb eeldatavasti investeerida ka veermiku- ja kereremonti. Valik laieneb 180 000 kroonist alates.

Omanik Reet, Mercedes-Benz C220 CDI Avantgarde, 2001
Auto on minu käsutuses olnud üle poole aasta ning midagi halba küll ei oska öelda, paremat ei oskakski tahta. Olemas on kõik vajalik lisavarustus ning rool ja iste on väga hästi sätitavad. Mugav on kasutada käsipidurit, mis läheb pedaalist peale. Puudust tunnen ainult automaatkäigukastist, ummikutes on kuuekäigulise manuaalkäigukastiga palju tegemist. Autos on piisavalt panipaiku ning ka pakiruum on mahukas.
Mootoril on piisavalt võimsust ja nii naljalt kellelegi jalgu ei jää, ka on väga ökonoomne. Maanteel kiirusega 90 km/h ja autopiloodiga sõites jääb kütusekulu kompuutri järgi koguni alla 4 liitri 100 km kohta. Muidu maanteel sõites jääb kütusekulu 5-6 liitri vahele.
Minu käes on Mercedes ennast hästi üleval pidanud, nüüd tuli küll raha veermikudetailidele kulutada. Vahetamist vajavad vedrud maksid orienteeruvalt 1500 krooni, õõtshoobade hind jäi 5000 ja 6000 krooni vahele.

Spetsialist Veikko Pahkla, vanemkliendinõustaja, AS Silberauto
C-klassi Mercedes- Benz on üks väheseid autosid, mis nii hästi hinda hoiab. Eriti hinnatud on uuenduskuuri läbinud mudelid. Autot tuleb nõuetekohaselt hooldada, see ei tähenda ainult õlivahetust. Vähem levinud on nelikveolised ja AMG erimudelid, mille varuosade hinnad võivad kordades kallimad olla.
Tehnika on vastupidav, lastehaigusi pole väga olnud. Esimestel mudelitel oli talvel probleeme süütelukuga, mis ei tundnud võtit ära. Ka esines diislitel külmaga kõrgsurvepumba väliseid lekkeid.
Hooldamata sillad võivad kaasa tuua kopsaka remondiarve. Reguleerimist soovitame vähemalt kord aastas. Eelistada tasuks automaatkäigukasti, millega palju muresid ei ole, probleeme on esinenud kasti elektroonikaga. Õli võib lekkida käigukasti elektripistikust, viga on odav kõrvaldada, pistik koos uute tihenditega maksab u 150 krooni. Pistikust võib õli lekkida mitte välja, vaid juhtmepunti sisse, põhjustades häireid käigukasti töö juhtimises. Tagasilla õlileket põhjustab tavaliselt ummistunud diferentsiaali tuulutusava.
Osal diislitel (ehitatud kuni nov 2003) võib jahutusradiaatori vahesein lekkima hakata ja jahutusvedelik satub käigukasti, rikkudes nii käigukasti kui ka hüdromuhvi. Tehas on ka välja töötanud keemiakomplekti, avastamaks glükooli käigukastiõlis. Eelsüüteküünlaid soovitame vahetada korraga. Muidu põlevad nad väikeste vahedega ikkagi läbi, jättes omanikule mulje, et nendega on pidev mure. Vahetusega viivitades korjub küünlale silindris tekkivaid põlemisjääke, mis ei lase pärast küünalt tervelt välja keerata ja tihti tuleb see välja puurida. Meil on selleks olemas tehase eritööriist.

Ülevaataja:
Andrus Sahk, Infast Oil AS
Auto on üldiselt heas korras, vahetada tuleks nii esimesed kui ka tagumised alumised õõtshoovad ning esimesed keerdvedrud. Roolilatis on ka kerge loks.

Plussid:
elegantne, mugav, turvaline

Miinused:
kallis, tagaistme ruumikus, probleemid elektroonikaga

Tehniline info:
http://www.mercefreaken.com/modellene/203/203.htm

[laisad]

Minu meelest kõigil c-klassi mudelitel on üks tüüpviga - esisild üleüldse

[Helkur]

Minujaoks liialt ilus jutt autost.Sellepärast uuriksin milline oleks mõistlik mootorivalem kui alustada asstast 2004.Kindlasti diisel ja universaalkerega.Mõtlen igapäevasõidukiks ja käruga sõitmiseks.Kõigi arvamused oleks teretulnud kes vastava mudeliga kokku puutunud.Et mida vaadata kuhu tähelepanu pöörata enne ostu? (peale selle mis artiklis välja toodud)