w211 E-Klass 02/2002...11/2009

[marek]

Mercedes-Benz E-klass w211







Bensukatest lähemalt:

E200 Kompressor on tegelikult 1,8 liitrise kompressor-ülelaadimisega mootor, kus kasutatakse mootorivalemit R4 16V, 1796cm3, 161hp/120kW 240Nm@3000-4000rpm. Kiirendus 0-100km/h on 9,6sek, mis on suhteliselt muljetavaldav nii raskel(1,6t) autol. Kütusekulu jääb sellel autol 6,1-11,6l/100km vahele. Kuna ma olen raskema jalaga, siis minu mõõtmised näitasid kulu 7,0-11,0. Suvel enamasti linnas sõites saab vabalt alla 10l/100km hakkama, talvel lisandub 1-2l/100km, kuna soojendamisi ja kohapeal käimist rohkem. Suurematel läbisõitudel (200 000 - 250 000km ) ja mitte kõige hoolsamatel omanikel võib juhtuda mootoris keti purunemine. Üldiselt tagajärjed on samad mis rihmaga mootorites, kuid lisaks võivad vahetust vajada ka nukkvõllide otsas olevad hammasrattad mis on päris kallid (ca 10 000kr/tk). Hooletul ja koonril omanikul võib see ka tunduvalt varem juhtuda, eriti siis kui hooldada kuskil ebakompetentses garaažis ja kasutada MB kvaliteedi nõuetele mittevastavaid mootoriõlisid (peaks kasutama Mobil1 0W40 õli). Kindlapeale minek oleks vahetada ketti nii nagu rihmaga mootoritel, see on umbes 120 000 - 125 000km järel. Vahetus on lihtne ja kett ise maksab ca 1800kr.

E240 on töömahuga 2,6L mis on „pooletoobine” 3,2 mootor ja kasutatakse mootorivalemit V6 18V, 2597cm3, 175hp/130kW, 240Nm@4500rpm. Kiirendus 0-100km/h on 9,1sek. Kütusekulu on sellel autol 7,8-15,8. Suhteliselt nutused näitajad kui võrrelda E320 näitajatega ja pikemalt ei tahaks sellest rääkidagi.

E320 on 3,2 liitrise töömahuga V6 18V mootor. Täpsemalt 3199cm3, 221hp/165kW 315Nm@3000-4800rpm. Kiirendus 0-100km/h on 7,7sek. Kütusekulu on 7,5-14,4l/100km. Kuna ma olen raskema jalaga, siis minu mõõtmised näitasid maast-laeni asju täis + 4 inimest autos kulu maanteel 8,2@95km/h. Suvel enamasti linnas sõites saab vabalt 12-13l/100km hakkama, talvel lisandub 1-2l/100km, kuna soojendamisi ja kohapeal rohkem käimist. Selle mootori eripäraks võiks mainida 2 küünalt silindri kohta, kokku siis 12 küünalt! Kes kindlasti bensumootoriga autot soovib, siis see võiks olla kõige optimaalsem sellele kerele.

E500 on 5,0 liitrise töömahuga V8 24V mootor. Täpsemalt 4966cm3, 302hp/225kW 460Nm@2700-4250rpm. Kiirendus 0-100km/h on 6,1sek. Kütusekulu on 8,4-16,9l/100km. Reaalselt peaks selle autoga 14-15l/100km keskmiselt ilusti hakkama saama, aga ega ükski E500 omanik sellele tähelepanu ei pööra, kui auto ütleb, et tuleb paaki täita, siis seda ka tehakse.

E55AMG on 5,5 liitrise töömahuga V8 24V mootor. Täpsemalt 5439cm3, 469hp/350kW 700Nm@2650-4500rpm. Kiirendus 0-100km/h on 4,7sek. Kütusekulu 9,3-19,1l/100km. Käigukastiks AMG Speedshift.


Diislitest lähemalt:

E200CDI(90kW) Reeglina on see kasutusel taksodel. Kõige lahjem R4 16V, 2148cm3, 120hp/90kW, 270Nm@1400rpm. Kiirendus 0-100km/h on 12,1sek. Kütusekulu 5,1-9,2l/100km. Jube nõrk, maanteel möödasõite teha suht võimatu, aga selleks ta mõeldud polegi. Taksod sõidavad enamasti linnas ja istuvad ummikutes.

E200CDI(100kW) Reeglina on see kasutusel taksodel. Mootorivalemiks R4 16V, 2148cm3, 134hp/100kW, 340Nm@2000rpm. Kiirendus 0-100km/h on 10,6sek. Kütusekulu 5,0-9,1l/100km.

E220CDI Jällegi väga levinud taksode seas. Mootorivalemiks R4 16V, 2148cm3, 148hp/110kW, 340Nm@2000rpm. Kiirendus 0-100km/h on 10,1sek. Kütusekulu 5,1-9,6l/100km. Nendel mootoritel (90kW, 100kW, 110kW) on ainult ECU vahe.

E270CDI Väga levinud mudel, samuti ka taksode seas. Mootorivalemiks R5 20V, 2685cm3, 175hp/130kW, 425Nm@2000rpm. Kiirendus 0-100km/h on 9,3sek. Kütusekulu 5,1-9,8l/100km. Raskema jalaga sõites on keskmine kulu linnas 7-8l/100km.

E320CDI jällegi see maagiline numbrikombinatsioon, mida võiks pidada kõige optimaalsemaks mootoriks w211 kerel. Mootorivalemiks R6 24V, 3199cm3, 201hp/150kW, 500Nm@1800-2600rpm. Kiirendus 0-100km/h on 7,7sek mis on sama mis bensukal!! Kütusekulu 5,4-9,4l/100km. Raskema jalaga sõites on keskmine kulu linnas 8-9l/100km. Maanteel ei ole pikemalt testinud aga üldiselt 6l/100km kui ei sõida üle 100km/h ja sõit on ühtlane. 500Nm on ikka krdi mõnus. ))

E400CDI 4,0CDI ja mootorivalemiks V8 32V, 3996cm3, 256hp/191kW, 560Nm@1700-2600rpm. Kiirendus 0-100km/h on 6,9sek. Kütusekulu 7,1-13,5l/100km. See pole kõige õnnestunum lahendus, mõttekam oleks valida E420CDI.


Probleemidest.

* Esimestel diislitel (eriti 270CDI) on väga levinud mootori jahutusradika probleem, mille sees olev vahesein hakkab lekkima ja selle tulemusena satub jahutusvedelik käigukasti (käigukasti jahutus asub mootoriradikaga ühes tükis) ja rikub turbiini ära. Tehas on väljatöötanud spetsiaalse „testri” millega saab kindlaks teha kas on oodata seda remonti või mitte. Uue radika hind ei ole ka midagi kosmilist, käigukasti remont läheb kuskil 15000-25000kr. Esimesed sümptomid peaksid olema 70-90km/h pealt rahulikult kiirendades tuleb siuke eriline vibra kerre. Need radikate probleemid said lahendatud 2003a lõpuks. Dislade vigade alla võiks märkida ka probleemid turboga, aga need ei ole tingitud Mercedes-Benz inseneridest vaid lollist kasutajast.

* KÕIKIDEL CDI mootoritel esineb suurtel (300k+ km, PS. enamasti on disladel spidonäitu muudetud!) läbisõitudel sisselaskekollektoris olevate plastik-klappide probleem! Esimesed märgid vigastest klappidest ilmuvad maanteel sõites 90-100km/h juures kiirendades, jõudu ei ole ja möödasõit võib venida väga pikaks. linnakiirusel ei saa midagi aru. Teine keerulisem viis diagnoosimiseks on turbolõdviku lahtipäästmine ja sealt sisse piiludes, vastu vaatab NÕGI! See võib muidugi viidata ka väsind turbole juba. Kolmas kõige kindlam võimalus diagnoosimiseks on ARVUTI! Auto peaks kurtma, et vaevleb õhupuuduses. Midagi remontida seal ei ole, ainuke võimalus on sisselaskekollektor uus panna. Müügil on terve komplekt või siis jupikaupa, soovitan terve komplekt võtta. Rahakott kergeneb umbes 20k jagu.

* Esisild pole kõige tugevamate killast, seda võrreldes muidugi vanemate mudelitega 124, 210. Tükid on tehtud mingist alumiiniumi segust, suht kerged ja pehmed, seega kuluvad kiiremini, seda eriti meie „headel” teedel. Eks kindlasti paneb oma paugu ka suurema läbimõõduga veljed ja madalad rehvid. Rangelt soovitatav oleks kasutada tehases ettenähtud orig.mõõtu 225/55/16 (suurematel mootoritel suurem mõõt muidugi), sellega on garanteeritud suhteliselt pehme ja mugav sõit. Aga kindlasti on ka neid, kellel „ilu nõuab ohvreid” ja alla lähevad 18'' veljed. Remonditud esisillaga ei tohiks Tallinnas 75000km probleem olla. Enamus kuluvad osad saab vahetatud 10000-20000kr olenevalt töökojast ja tutvustest.

* Väga levinud tüüpviga on tagumine pagassil olev LED pidurituli. Enamus LED’e kustub „tänu” survepesurile ja selle kasutajale, kuna see tihend seal suht nõrguke ja vesi tungib mikroskeemile, mille tulemusena mädanevad väiksed LED’id küljest ära. Vahetus on väga lihtne, kellel „osavad näpud” saab sellega kindlasti hakkama. Uuendatud (ostes tasuks seda igaksjuhuks üleküsida) pidurituli maksab umbes 2000kr.

* Üks levinud viga on ka ukseluku „jukerdamine”, nimelt sureb seal üks vedru ära ja lukk hakkab käima nagu õmblusmasin. Uus lukk maksab 1800kr + vahetus ca 1h. Sama viga esineb ka 203 ja 209 kerel.

* Väga mugav sõita ja kallis remontida on AIRMATIC süsteem. Tegu õhkvedrustusega, mille 1 tagumine amort maksab umbes 8000kr ja esimene 12000kr(saab ka ühekaupa vahetada), lisaks võib ette tulla ka pumba viga. Kogu süsteemi remont võib maksma minna ca 70000-80000kr. Soovitan soojalt valida tavalise vedrustusega mudel.

* Tuleb ette ka KEYLESS-GO tõrkeid, reeglina viga tühjas puldi patakas, aga võib juhtuda, et viga on hoopis ukselingis, nimelt mädaneb seal sees mikrolüliti ära. Kontrollida on väga lihtne, tuleb seista kordamööda kõigi uste juures ja proovida neid avada, kui see uks, mille juures seisad tuleb ilusti lukust lahti ja uks avaneb on kõik korras, sama lugu ka pagassiga.

* Kuna auto päris korralikult elekroonikat täis, siis ei puudu ka nende tõrked. Reeglina aitab vastava mooduli softiuuendus või siis lihtsalt „restart”. Kui näiteks kiirusehoidja lakkab töötamast, siis suretada mootor välja ja mõne sekundi pärast uuesti käivitada, reeglina hakkab tööle. Võib juhtuda, et raadio läheb lolliks, selle vastu aitab mõneks sekundiks kaitsme eemaldamine.

* Kindlasti tasuks veenduda ka alarmi olemasolus, sest sellele autole sobib AINULT CAN alarm, mis maksab 3000-4000kr. Kui keegi on sinna mingi eraldi puldist lolluse peale käkerdanud, siis soovitan selle esimesel võimalusel välja vahetada, sest see võib auto lolliks ajada ja ka valehäireid anda.

* Esimestel mudelitel võisid SBC süsteemid ka jukerdada, aga need tehti garantiikorras korda, on lausa 10a garantiid kui õigesti mäletan. Kuigi tehas võib garantiist keelduda kui pole ametlikku hooldusajalugu või kui läbisõitu on muudetud. Ettevaatust "dislamehed"!


Kuidas eristada TAKSOT?

Taksol on reeglina väike diiselmootor 200CDI, 220CDI või 270CDI. Kindlasti kõige odavam CLASSIC pakett, vahest koos koleda vakstutaolise nahaga. Reeglina on nahk venind ja kortsus, pedaalid ja rool kulund. Järjest rohkem kasutavad igasuguseid katteid ja teipe, millega kriitilisemad kohad kaetud on, siis läheb tuvastamine juba raskemaks. Taksopaketil on katusel paksu alusega ca30cm antenn raadiojaamale. Igsugused augud ja kinnitused võivad taksomeetrile viidata.

Kõige olulisem on ikka konkreetne auto lasta esinduses üle vaadata, veermik + diagnostika. Alati tasub ka hooldusajalugu uurida ja võrrelda spidonäite, sest need pannakse alati hoolduses käies kirja. Ühte asja mainin veel, selle autoga soovitan soojalt esinduses käia, mitte kuskil nurgataguses „odavas” kohas.



Paketid Classic, Elegance, Avantgarde

Classic – kõige odavam, kõige koledam, pole kroomliiste stangedel, ukselinkidel, salongis kole plastik, koledad veljed, reeglina kaltssisu, enamasti taksod. Alati saab paketis asju muuta, kõik oleneb tellijast.

Elegance – kroomliistud stangedel, külgedel, ukselinkidel, salongis puitsisu, kõige luksuslikum ja mugavam, parem standardvarustus ja pehmem vedrustus. Alati saab paketis asju muuta, kõik oleneb tellijast.

Avantgarde – kõige kallim, kõige sportlikum, kõige jäigem vedrustus, kõige madalam, salongis tumedad liistud, kombineeritud kalts-nahksisu, ühesõnaga, kõige kõige kõigem. Alati saab paketis asju muuta, kõik oleneb tellijast.



Tehniline info:
http://www.mercefreaken.com/modellene/211/211.htm

[marek]

Edukas ja elegantne, kuid nõrga tervisega E-klass

Mercedes-Benz E-klass w211

Mercedes-Benz kulutas uue E-klassi loomiseks peaaegu neli aastat ja kaks miljardit eurot ehk 31 miljardit krooni, mis oli 2002. aastal samas suurusjärgus Eesti riigi eelarvega. Kulutused olid õigustatud, autost sai taas oma turusegmendi müüduim sõiduk.

Juba esimese kuue kuuga leidis ostja 100 000 autot. 2007. aasta lõpu seisuga oli uut E-klassi Mercedest, koodnimetusega W211, müüdud juba 1,6 miljonit.
Suur osa investeeringutest kulutati nii turvalisuse parandamisele kui ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Samas on just uued tehnoloogiad E-klassil mitmetel juhtudel probleemseteks osutunud ning kasutatud autodel on need ka kulukas remontida. Rohkem probleeme esineb just kahe esimese tootmisaasta autodel, alates 2004. aastast on probleeme oluliselt vähem.

Soliidne välisdisain

Kuigi väliselt oli selgelt tegemist senise E-klassi järeltulijaga, sai kere sai voolujoonelisem, õhutakistustegur 0,26 oli väiksem kui eelkäijal W210 (0,27). Auto kerekandmik oli senisest kaks korda tugevam, kuigi tänu alumiiniumi kasutamisele nii keredetailides kui ka vedrustuses auto mass oluliselt ei muutunud. Sedaani pakiruum kasvas 520 liitrilt 540 liitrini.
Varustustasemeid on kolm: Classic (kõige lihtsam), Elegance (kõige mugavam) ja Avantgarde (kõige sportlikum), mis erinevad nii sise- kui ka väliskujunduse poolest. Euro-NCAP turvatestis pälvis W211 maksimaalsed viis tähte. 2006. aasta mudeliuuendusega võeti E-klassil kasutusele turvasüsteem Pre-Safe, mis seab auto valmis avariiks, kui ESP-lt on selle juhtarvutisse jõudnud info (äkkpidurdus, libisemine) põhjal on selge, et õnnetus on äärmiselt tõenäoline. Süsteem pingutab turvavööd, alustab akende ja katuseluugi sulgemist jne. Kuigi väliselt on uuendatud mudelit originaalist raske eristada (uue kujuga esimene põrkeraud, iluvõre, esi- ja udutuled) tehti kokku 2000 muudatust.
Roostekindlus on tänu alumiiniumi kasutamisele võrreldes näiteks eelkäija või C-klassiga oluliselt paranenud, üksikjuhtudel on esinenud laki lahti koorumist värvkattelt. Tagaluugil asuvasse LED-piduritulesse võib niiskus sisse pääseda (näiteks survepesuga) ja LED-id võivad kustuda.
Vanematel autodel on esinenud mitmeid erinevaid elektroonikaprobleeme, enamikel juhtudel aitab auto seisma jätmine, kaitsmete kontroll või tarkvara uuendus.

Õnnetu automaatkäigukast

Esialgu oli valikus viis ning peagi kümme mootorit: viis bensiini (E200K, E240, E320, E500, E55 AMG, 163–469 hj) – ja viis diiselmootoriga mudelit (E200 CDI, E220 CDI, E270CDI, E320 CDI ja E400 CDI, 120–256 hj), enamik mootoreid olid tuttavad vanalt E-klassilt ja C-klassilt. 2005. aastal kutsuti kontrolli kuue- ja kaheksasilindrilise bensiinimootoriga varustatud autod, millel kontrolliti pingeregulaatorit ning vajadusel asendati. Samaaegselt kontrolliti ja seadistati ka energiatarbijate koormust jälgiva süsteemi tarkvara. E-klassi puhul olid paljud elektroonikaga seotud probleemid just alapingega seotud. Ostes tasuks näiteks kontrollida vesijahutusega (!) generaatori korrasolekut, kuna selle maksumus on u 36 000 krooni.
Diiselmootoritega on probleeme olnud rohkem kui bensiinimootoritega. Nii võib näiteks E320 CDI kõrgsurvepump hakata lekkima jahutussüsteemi voolikutele, mis vajavad seejärel vahetust, kehvast kütusest tingituna on tulnud ka pihusteid vahetada ning esinenud ka turborikkeid. Väga suure läbisõiduga autodel räägitakse ka sisselaskekollektori plastmasssiibrite probleemidest, mille vastu aitab üldjuhul ainult kollektori vahetus (u 20 000.–).
2006. aasta mudeliuuendusega said kuus mootorit kümnest, kas täiesti uued või täiustatud, võimsust lisandus 14–82 hj. Uudis oli mudel E63AMG, millel 514hobujõuline V-8 mootor.
Käigukaste oli valikus kolm: kuuekäiguline manuaalkäigukast Sequentronis, viie- ja seitsmekäiguline automaat. Automaatkäigukasti õlijahuti asub auto mootori jahutussüsteemis ja mõningatel juhtudel võib jahutusvedelik sattuda käigukasti ning selle rikkuda, seda just vanemate mudelite puhul (kuni nov. 2003) ning remont on kulukas, suurusjärk 15 000 – 25 000 krooni. Harvem on probleemi esinenud ka värskematel autodel. Rapsiv automaatkäigukast võib märku anda väsinud hüdromuhvist, mille hind orienteeruvalt 15 000 krooni. Hüdromuhvi võib rikkuda ka eelpool mainitud jahutusvedeliku leke. Õlilekkeid võib esineda tagasillast.

Esisild võib tähelepanu nõuda

Esisillas kasutatakse nelja hoovaga ja tagasillas mitmikhoobadega vedrustust. Meie oludes on alumiiniumdetaile ja mitmeid pukse sisaldav esivedrustus remondialdis, kindlasti on soovitatav kasutada tehases ette nähtud suuruses velgi ja rehve. Esisilla remondile võib kuluda vähemalt 10 000 krooni. B-varuosa silladetaile on veel vähe saada.
E-klassile sai tellida (E500 standardvarustuses) S-klassilt tuttava õhkvedrustuse Airmatic DC (Dual Control – kahekordne kontroll), mis elektrooniliselt kontrollib samaaegselt iga ratta vedrustust ja amortisaatoreid. Süsteemil on kolm seadet: mugav, sportlik-mugav ja sportlik ning vajadusel on võimalik autot kõrgemale tõsta. Süsteem on mugav, kuid kasutatul autodel probleemide ilmnemisel väga kulukas (vt allpool hind ja kulud). Universaalkerega autodel oli standardvarustuses ka nivooreguleerimine, mis hoiab auto kere kõrguse maapinnast stabiilsena. Kui selline auto pikemaks seisma jääb, võib see akule hukutavalt mõjuda, kuna auto üritab pidevalt ennast näiteks tugeva tuule käes sättida.
Uudis oli Mercedese elektrohüdrauliline pidurisüsteem (SBC, Sensotronic Brake Control). SBC-piduritega on esinenud mitmeid, peamiselt elektrilise kõrgsurvepumba (kolvi liigne kulumine) ja selle juhtimise (liiga vähe survet piduritele) seotud probleeme ning süsteem võib ohuolukorras lakata toimimast. Varuvariandina toimivad siis tavalised pidurid, kuid juhtidele on üsna ehmatav, kui pidurid pole enam äkki nii võimekad. Seetõttu kutsus Mercedes-Benz nii 2004 kui ka 2005. aastal kokku kontrolli ligi 2 miljonit autot (enamik neist E-klass).

Võimalikud remondid kulukad
Kulude ja remondi suhtes selgelt säästuautoga tegemist ei ole, kuigi autod alates 2004. aastast on oluliselt töökindlamad. Kui E-klass on varustatud Airmatic-vedrustusega ja juhtub mõni amortisaator väsima, siis tuleb arvestada kuni 10 000 – 20 000kroonise väljaminekuga, kogu amortisaatorite vahetamine läheb maksma orienteeruvalt 40 000 krooni. Kui üritada raha säästa ja neid õigeaegselt mitte vahetada, siis võib otsad anda ka kompressor, mis vedrustust reguleerib ja see maksab teist samapalju.
Kindel õlivahetusintervall puudub, seda arvestab programm Assyst, tavatingimustel jääb see 20 000 – 30 000 km vahele. Õlitaset kontrollib ainult arvuti, traditsiooniline õlivarras puudub.
N-ö taksoleiba maitsnud Mercedes-Benz E-klassi võib kätte saada ka tunduvalt alla 200 000 krooni, viisakamate autode hinnad sealtmaalt enam-vähem hakkavad. Valik on lai nii eri kere- kui ka mootoritüüpide osas.

Indrek Allik


Omanik Gerli, Mercedes-Benz E 320 CDI
Eelmine auto oli mul automaatkäigukastiga Volvo S80 ning uut autot vaadates väga palju väiksemat sõidukit ei tahtnud. Esialgu sai vaadatud ka 5. seeria BMW-d, kuid siis pakuti mulle hea hinna ja varustusega E-klassi Mercedes-Benzi ning valik langes selle kasuks.
Minu käsutuses on auto olnud kaks kuud ja selle aja jooksul midagi remonti pole vajanud. Üks lähitule pirn on küll läbi läinud, kuid see on pisiasi. Muidugi sai auto ka enne ostu põhjalikult riskide maandamiseks esinduses üle vaadatud.
Auto on Avantgarde varustuses ning olemas on peaaegu kõik lisad, mida tahta oskaks. Üldse peaks sellise varustusega autosid Eestis väga olema. Väga mugavad on ventileeritavad esiistmed, tänu Airmatic-vedrustusele on hea sõita ka kehvemal teel.
3,2liitrise diiselmootoriga varustatuna on E-klass on väga hea minekuga ja ka suhteliselt ökonoomne. Keskmine kütusekulu jääb üheksa liitri kanti, ainult linnas sõites kulub kaks liitrit rohkem.

Omanik Raivo, Mercedes-Benz E 220 CDI, 2004
Ostsin auto pruugituna Silberauto vahendusel Saksamaalt (ametliku MB esindaja müügiplatsilt) selle aasta veebruaris ning olen sellega sõitnud tänaseks üle 15 000 km. Läbisõit on tänaseks kerinud 96 210 km-ni. Auto hind oli ostes 420 000 kr, lisaks ostsin talverehvid ja alarmi.
Soov oli osta diiselmootori ja automaatkäigukastiga keskklassi auto, kuna sõidan päevas ligi 70–80 km. Mind rahuldava varustusega (näiteks ksenoontulede jms) uute keskklassiautode hind oli üle 500 000 krooni. Kolm aastat pruugitud Mercedese sai aga odavamalt, ning teadsin, et aasta pärast maksab see rohkem kui Ford või VW. BMW 5. seeria ja Audi A6 mulle ei meeldinud, seega valisingi Mercedese E-klassi.
Ostuga olen väga rahul. Mugav, ruumikas, vaikne, ökonoomne, jõuline ja hästi varustatud. Ühesõnaga kõik vajalik, mida auto puhul hindan.
Kuigi räägitakse, et E-klass laguneb, siis minul pole probleeme ilmnenud. Autod, mis toodeti enne 2004. aastat, pidid olema tõesti mõningate tõrgetega. Aukudest läbisõidul kostuvad esisillalt mõned kolksud, kuid see tuleb kirjutada Tallinna tänavate kehva olukorra arvele. Ees seisab küll korraline hooldus, eks siis selgub reaalne olukord.

Spetsialist Innar Kaldoja, Silberauto Järve vanemtöödejuhataja:
Mercedes-Benz E-klassi (W211) puhul on üldiselt tegemist töökindla autoga. Probleeme on rohkem esinenud esimeste tootmisaaastate autodega, mitmetest probleemsetest süsteemidest on seetõttu ka loobutud.

Käigukasti jahutuse ja hüdromuhvi probleemid kattuvad ehk üks põhjustab teist ja mootori jahutusradiaatori muudatustega peaks need olema lahendatud. Remondikulu, kui remonti peaks vajama ka käigukast, on suurusjärgus kuni 60 00 krooni. Vesijahutusega generaatoritega on tõesti varasemal ajal probleeme esinenud ja seetõttu neid enam ka ei kasutata. Diislitel turbodega pole muresid olnud. Küll on kaua platsil seisnud autodel on esinenud turboregulaatori hoova kinni jäämist, abi saab õlitamisest.
Elektroonikahädad on peamiselt tarkvaralised ja veateated rohkem informatiivset laadi. Süütelukkudega on probleeme esinenud eriti külmemate ilmadega, aga pidevalt on varuosanumbrit muudetud ja loodetavasti saadakse ka sellest probleemist jagu. Süüteluku vahetuse maksumus jääb 14 000 krooni kanti. Probleeme on olnud just juhiukse lukumehhanismiga, kus ukse sisenupp jääb plõgisema. Aitab luku vahetus (u 2500 kr). Pidurite SBC hüdraulikaploki vahetus on tänaseni toimunud tehase kulul (sõltumata läbisõidust või esmaregistreerimise kuupäevast). Alates mudeliuuendusest ei kasutata ka enam SBC-pidurisüsteemi.
Liikuvaid-kuluvaid silladetaile oleme küll vahetanud, aga mitte ebanormaalselt palju. Airmatic õhkvedrustusega pole massiliselt probleeme olnud ja alati pole vigased just amortisaatorid või kompressor. Pigem on olnud tegemist õhuleketega (torud läbi hõõrdunud jne). Kompressor väsib tavaliselt siis, kui süsteem on ebatihe ja seetõttu töötab kompressor kogu aeg. Amortisaatorite hinnad on u 20 000 kr/tükk ja kompressor 6000 kr.

Plussid:
Soliidneturvalinekõrgtehnoloogiline, soliidne, turvaline
Miinused:
Elektroonikaprobleemid, probleemid veermiku ja automaatkastiga, kulukas remontida

Kokkuvõte:
E-klass on konkurentidest soliidsema tegumoega, kuid esimeste aastate autosid vaevavad tõsised töökindlusprobleemid. Eelistada tasuks autosid alates 2004. aastast.

[laisad]

Oskab keegi öelda mis vahet on 2003-2004a mudelil? Mis seal muudetud on vms?

[marek]

Oskab keegi öelda mis vahet on 2003-2004a mudelil? Mis seal muudetud on vms?

Nipet näpet on, aga enamasti softipõhised muudatused. Esimese hooga tuli meelde jahutusradikas, helisüsteem, istmete regullimine (kui pole mäludega).

[laisad]

Kas antud 2003a bensiini mootoriga isendil olid/on samad probleemid mis diislil? Näiteks jahutusradikas,käigukast jms? Või see ainult diisli teema?

[marek]

Kas antud 2003a bensiini mootoriga isendil olid/on samad probleemid mis diislil? Näiteks jahutusradikas,käigukast jms? Või see ainult diisli teema?

Kõigil esimestel mudelitel on see probleem, kuigi alla 5L bensukatel ei tea ühtegi juhust.

[laisad]

Saan aru siis,et 2002-2003 mudelitel ei toimunud mingit muudatust? Alates 2004a siis uuendati?...

[marek]

Saan aru siis,et 2002-2003 mudelitel ei toimunud mingit muudatust? Alates 2004a siis uuendati?...

Suuri muudatusi vist mitte aga eks mingid muudatused ikka toimusid, sest varuosakoodid ju uuenevad pidevalt.

[laisad]

Üks viimastest küsimustest,kas E500 olid/on kõik õhkvedrustusega või on ka ilma? Sellise koodi alt nagu E500 211.070 pole märgitud õhkvedrustust.

[marek]

Üks viimastest küsimustest,kas E500 olid/on kõik õhkvedrustusega või on ka ilma? Sellise koodi alt nagu E500 211.070 pole märgitud õhkvedrustust.

Hea küsimus, pole ühtegi ilma kohand...

[marex]

Mida oskate rääkida E320 3.2 v6 165 kw mootorist?

[marek]

Mida oskate rääkida E320 3.2 v6 165 kw mootorist?

Esimeses postis juba kirjas, väga hea ja töökindel mootor. Võiks isegi öelda, et parim.

[marex]

Mida oskate rääkida E320 3.2 v6 165 kw mootorist?

Esimeses postis juba kirjas, väga hea ja töökindel mootor. Võiks isegi öelda, et parim.

Ma mõtlen diisel mootorit. Niipalju kui ma http://www.benzworld.org/forums sellelt lehelt aru sain siis peaks tegemist olema suht töökindla mootoriga.

[voodoo]

Kõik see jutt, et 2,4 v6 on mõtttetu mootor 3,2'ga võrreldes on teada aga küsime siis pigem nii:

Silmapiiril on e240 4matic - 2005a. Mida sellest arvata? Oodata pigem ning võtta siiski e320? Ma olen kahevahel kuna 3,2 v6 on minu, nagu ka paljude teiste arust mõttekam. Olen e320'ga kunagi mõned aastad tagasi sõitnud ja minek tundus juba sõiduauto kohta täpselt selline, millest edasi oleks mõtet kiigata ainult 5sek pillide poole, 6-9sek vahel mis toimub, pole eriti oluline. airmatic on välistatud ning avantgarde on must-have.

Mis mind nagu sinna poole tõmbab kergelt on teadmine, et ta ei ole kindlasti aeglasem 2.0 kompressor mootorist (millest mulle nagu w203 isegi piisab..no natuke võiks etem olla, aga see selleks) + 4x4 vedu mis on selliste talvede puhul, nagu 2009/10 ning 2010/11 suureks abiks. Aastakäik on samuti ok, sest kõik suuremad vead peaks 2005 aasta lõpuks likvideeritud olema. Autol on Silberis hooldusajalugu. Samas jällegi milleks sõita mingi mootoriga, mille kütusekulu ja hoolduskulud on samad ning mida peab palju rohkem piinama, et ta liiguks kiiremini võrreldes 320ga. 4maticu sillajupid on ka muidugi kallimad aga olgem ausad - ma olen praeguseks selleks valmis, sest need summad mida ma oma õnnetu w203 alla olen tagunud, ei talu kriitikat (2aasta ja mõne kuuga ca 60 000+ EEK, minule tundub see liig).

[Priitamg]

Üks viimastest küsimustest,kas E500 olid/on kõik õhkvedrustusega või on ka ilma? Sellise koodi alt nagu E500 211.070 pole märgitud õhkvedrustust.

Hea küsimus, pole ühtegi ilma kohand...

E500 sellel on kohe standardvarustuses airmatic,tavalise vedrustusega neid polegi jep

---

Kõik see jutt, et 2,4 v6 on mõtttetu mootor 3,2'ga võrreldes on teada aga küsime siis pigem nii:

Silmapiiril on e240 4matic - 2005a. Mida sellest arvata? Oodata pigem ning võtta siiski e320? Ma olen kahevahel kuna 3,2 v6 on minu, nagu ka paljude teiste arust mõttekam. Olen e320'ga kunagi mõned aastad tagasi sõitnud ja minek tundus juba sõiduauto kohta täpselt selline, millest edasi oleks mõtet kiigata ainult 5sek pillide poole, 6-9sek vahel mis toimub, pole eriti oluline. airmatic on välistatud ning avantgarde on must-have.

Mis mind nagu sinna poole tõmbab kergelt on teadmine, et ta ei ole kindlasti aeglasem 2.0 kompressor mootorist (millest mulle nagu w203 isegi piisab..no natuke võiks etem olla, aga see selleks) + 4x4 vedu mis on selliste talvede puhul, nagu 2009/10 ning 2010/11 suureks abiks. Aastakäik on samuti ok, sest kõik suuremad vead peaks 2005 aasta lõpuks likvideeritud olema. Autol on Silberis hooldusajalugu. Samas jällegi milleks sõita mingi mootoriga, mille kütusekulu ja hoolduskulud on samad ning mida peab palju rohkem piinama, et ta liiguks kiiremini võrreldes 320ga. 4maticu sillajupid on ka muidugi kallimad aga olgem ausad - ma olen praeguseks selleks valmis, sest need summad mida ma oma õnnetu w203 alla olen tagunud, ei talu kriitikat (2aasta ja mõne kuuga ca 60 000+ EEK, minule tundub see liig).

Nüüd viimasel ajal eestis olles sõidan kas E240 4-maticuga või siis E320 4-matic aasta on mõlemal 2004a. (pole minu autod) Omalt poolt oskan soovitada kütusekulu suhtes E320 kasuks. Tõesti see võtab vähem kui E240 Ei mäleta täpseid numbreid, kuna ei pööra väga tähelepanu sellele, aga E240-l kukub esimene kütusepügal (tallinn-narva mnt) kusagil enne viitnat, samas E320-l alles natuke enne sõmerut. Ja nagu sa mainisid, milleks piinata 2,6l kui 3,2l teeb parema töö ütleme siis sama kütusekuluga ära. Mõlemad autod airmatic ning E240 viskab pidevalt ette ''visit workshop'' Kui auto välja suretada ja uuesti käivitada siis teade kadunud,aga mingi aeg tuleb ette tagasi. Üks hommik isegi oli auto madalaks vajanud. Ütlesin küll omanikule ja ta lubas vaadata kuid siiamaani vaatab ... Varsti vaatab kuidas raha silberisse lendab

[Mersuvend]

Kas peale facelifti ehk siis al.2007 võiks öelda et kõik lastehaigused on juba läbitud (silmas pean E200 kompressor mootorit)? mis võiks olla sellise mootori ressurss, ehk on kellelgi rääkida omast kogemusest?
Millele võiks erilist tähelepanu pöörata W211 ostmisel (al. 2007a)?

[voodoo]

2007 aastaks kindöasti. Mis mõttes ressurss? Isiklikult vaataks mina w211 puhul bensukatest vaid 280/350...

[Mersuvend]

ressurss sellesmõttes, et kui suur kilometraaz on veel Ok enne kui hakkab vajama juba suuremat tähelepanu ja remonti? kindlasti palju oleneb eelmisest omanikust aga no mis võiks olla selline keskmine läbisõit mis veel kannatab, eeldusel et on korraliku ajalooga auto?

[v6sa]

ressurss sellesmõttes, et kui suur kilometraaz on veel Ok enne kui hakkab vajama juba suuremat tähelepanu ja remonti?
...

Nii 2-30 kkm kannatab sõita enne, kui tuleb hakata raha matma. Tõsi, õli peab ilmselt juba enne mootorisse juurde valama. Seda muidugi eeldusel, et auto on alguses korras.

Mis aga puutub auto võimalikku läbisõitu enne tõsisemat remonti, siis siin sõltub kõik omanikust. Poolemiljonise läbisõiduga taksosid on mitmeid. Samas on mõni hädas olnud juba 200 kkm järel. 211 näikse olevat üks nendest autodest, mis ei armasta pidevaid lühikesi otsi. Aga milline auto neid ikka armastaks.
Muu maiilma foorumeid lugedes on peamiseks tõrkujaks ikka särts, millele sekundeerib "peenem" mehaanika. Tõsisem raudvara reeglina kestab. Ning roosteprobleemist on pea lahti saadud (tõsi, eks auto on veel liialt uus hõiskamaks).

211 on niikuinii auto, mille tegelikku seisukorda silma järgi ei hinda. Ainsaks tõsiseltvõetavaks tõendiks on diagnostikaarvuti näit (ja tegelik hooldusajalugu). Mis meie kontekstis (Silber ja korralik hooldus - muhhahhaaaa) on samuti veidi küsitav.

[TmR]

Tervist!

Plaanis endale soetada uus auto, üheks valikute hulgas jäi 11/03' E270 disla. Sooviks teada, mis tal keskmiselt remondikulu 100 000 km peale võiks olla, korraliku hooldamise puhul.