"Mürts ja Eddie" ehk E500 Limited ja E36 AMG

[Sm.Tihhonov]

Laematerjali otsisin igalt poolt, kuid niisugust õige mustriga ja õhukese vakstu moodi materjali pole võimalik enam leida. Lasin teha lihtsalt sarnases toonis kangast lae. Pole originaal, kuid otseselt silma ka ei riiva.

Mürtsuga oleme nüüd ikka veel natuke mänginud. Hetkel jäin jälle toppama paari nõmeda pisiasja taha. Kuid üldiselt hakkab ta juba täitsa looma.


Ma ei tea, mida täpsemalt Tauno oma postitusega mõtles, kuid paar inimest on mind juba närviliste küsimärkidega pommitanud ja nõudnud pilte minu enda 500E-st. Seda siiski ei ole veel. Ma miskipärast eeldan, et ta võis mõelda ühte teist marki autot, mille kohta on eraldi teema ka asjakohases foorumis. Jätame siia maha lihtsalt ühe vihje. Midagi väga näidata nagunii pole praegu, sest minule omaselt on kõik ajalehe peal jälle.

---

Tegelikult võiks paari sõnaga peatuda ka Eddie personaalküsimusel. Erinevalt koduarestis istunud Mürtsust on Eddie saanud tänavu täitsa mitmel korral sõita. Seda nii igapäevases olmekasutuses kui ka erinevatel sõprade ringis korraldatud autovahetustega vanatehnika kruiisidel.


Paratamatult ei pääse vana kombe kohaselt ka Lasnagorski kiirtoidu sööklate ees rehvitoksimisest. See tuleb alati sportautodega paremini välja kui luksusautodega. Jube äge oli eemalt vaadata, kuidas kohalikud noored arutlesid ümber AMG, et muidu igati äge pill, normaalsed istmed ja kruutad veljed, kahju ainult et bensukas...


Isegi suurele youngtimerite kogunemisele jõudsin. Aga tegelikult on ta ainus auto, kuhu mahub mugavalt sisse mu lapse jalgratas. Seega tema nappidest sportlikest omadustest hoopis enam hindan ma tema praktilist külge.


Üldiselt on tõde see, et Eddie vajab abi. Ta on justkui igati laitmatus sõidukorras, kuid tema vedrustus on pehmelt öeldes pekkis. Ma olen nõus, et madalana mõjub see auto justkui natuke ägedana. Aga samas on ka hea meel konstateerida, et mu juurdunud tõekspidamised pole mind petnud - kodusel teel robustselt madaldatud auto on p...se keeratud auto.

Selle auto vedrustus lihtsalt ei tööta. Amordid taovad läbi ja töötavad ainult ühtepidi. Ta ei ole mitte jäik, vaid kuidagi sültjalt ebakindel. Eriti pekkis on tagavedrustus, mis tambib ja põrkab. Igast sillusest ülesõit tähendab, et pepu noogutab veel kolm korda järele. Midagi peab ette võtma.

Tõstsin ta tõstukiga üles ja pidin kreepsu saama kui palju rattad koopast alla vajusid.


Kui ma oma Alpina BMW üles tõstan, vajuvad ta rattad maksimaalselt paar cm allapoole. Ja vedrustus on ka märkimisväärselt kõva ja mõjub teel kindlana. Mitte nagu meie AMG-l. Tegime kindlaks, et vedrud on prostalt lühemaks lõigatud, nii et tõstuki peal saab vedrusid vabalt käega keerata. Amortide läbilöögi puksid on puruks ja amordid üldiselt ära lõhutud seetõttu.

Eriti põnevalt on asi lahendatud taga, kus vedrude lühemaks lõikamine ju automaatselt autot madalamaks ei tee. Amordid jäävad teda ju ikkagi kandma. Ning siis on tarkurid lasknud nivooregulaatorist auto lihtsalt allapoole. Aga see paraku tähendab, et amordid lähevad ka pehmemaks. Ja kui teda väga palju allapoole lasta, lõpetavad amordid sisuliselt oma töö. Ja seda oli sõidus ka tunda kuidas vaeseke oma lühikeste vedrude otsas põrkas.

Nüüd pean kuidagi lahendama olukorra, et millised vedrud talle alla osta. Ma olen nõus, et see auto võiks olla natuke madalam kui tavaline E. Kas ma peaksin ostma talle Sportline vedrud? Või saab kusagilt tellida mingid spets sportvedrud näiteks -2 cm madaldusega? Ja kust ma saan siis sobivad amordid? Tagaamorte nagunii vahetada ei saa, seega peaks auto kõrgus jääma ikka enam vähem originaali kõrgusele.

See suurepärane kodukootud madaldus on mõnuga hävitanud ka esilogareid.


Summuti pütt on ka mingi suvaline isetehtud tuutu ja tuleks vahetada. Esimene mõte oli, et ostan talle alla tavalise 320TE summuti. Saaks vähemalt vaikse ja normaalselt sõidetava auto.