Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
ABS ja tema effektiivsus
#41
marek Kirjutas:Ja väga hea näide hents99 poolt, peastarvutaja vs arvutiprose! Thumbsup

Et sul nüüd natuke tiibu kärpida, siis IMHO polnud see väga hea näide, sest prose ei oska antud näite puhul arvestada eriliselt täpseid teeolusid (ta võib küll teada, et on libe või kuiv, ja sellele vastavalt järelduseks ON või OFF), vastutulevaid autosid, all olevaid rehve jne. Lisaks hakkab prose vastu loogikale ja juhi käsklustele - a la palun tee tehe 11258 x 563, kuid tema otsustas kokku joosta ja nõuab 3 sekundit uuesti reageerimiseks. Kui Prose kuuletuks ja teeks täpselt seda, mida mina puldis olles tahan, siis ma ütleks, et see asi on täiuslik, hetkel aga rohkem tunne, et teatud vigadega.

Muidu üldiselt ma ei laida, ka mulle meeldib nende vidinatega rahulikult kruiisida, foori alt minekud on suht head (paremad kui ilma elektroonilse abivahendita), igasugusest lumepudrust sumpab auto peaagu ise välja, pidurdades säilib stabiilsus jne jne jne.

Ma olen antuke vaidlemistujus kah Icon_razz
Vasta
#42
Lugesin siin ,et ABS on tagantotsasõidu põhjustaja jne. Aga kas ikka on?
Miks tekkisid selline sõidu viga?
1.Vale pikkivahe
2.Halvad rehvid (Sügav muster ei tähenda alati head rehvi, segu määrab kah)
3. Kas sa tegid ikka kõik ,et pidama saada?


Mina võin öelda omast kogemusest kus olen tõesti sattunud sellisesse olukorda kus eessõitja on mingied rumalusi teinud. Tõesti mu autol on abilised ABS,BAS ja ASR. Mis mind hädast välja aidanud. Suht halb tunne on küll kui autol pidurid krudisevad pedaal peksab vastu jalga ja lähened eesolevale autole aina lähemale. Aga seda pidurdusmaad annab ju veel efektiivsemaks muuta käsipiduriga mina olen seda korduvalt kasutanud ja olen abi ka saanud.

Kui olete libadasõidu koolitusel käinud siis tuletage meelde mida teile öeldi.

Ohuolukorras lööge nii tugevalt kui saate piduri pedaalipeale siis suunatakse ka tagapiduritele rohkem õlirõhku.


Seletan siis lahti mida miski asi teeb ja mida ta aitab.
ABS-seade mis ei luba ratastel plokeeruda kuid hoiab autot juhitavana.
BAS-pidurdus jõu kontroll. Toimib ainult siis kui tallata piduripedaal TÄIESTI PÕHJA (järsult). Selle käigus antakse ajule informatsioon äkk pidurdusele. Avatakse piduri peasilindris solenoid klapp mis lubab õlil rohkem liikuda torustikus muutes pidurdust efektiivsemaks.
ASR- veojõukontroll mõõdab esimeste ja tagumiste rataste liikumis erinevusi ja vastavalt vajadusele ühtlustab auto vedu hoides masinat stabiilsena.

Tagatippuks sikull oli omaaja auto ja inimene ei osanud paremat tahta kuid tehnika läheb edasi ja elektroonilised abilised on paratamatus.

Veojõukontrollita uuemad võimsamad autod on küll jama. Rehve läheb nagu soojasi saiu. Jõudu palju ratas taob tühja ja tagatippuks on mürasummutust niii palju ,et ega ennem saa arugi kui suitsupilv uleval.

Aga ega need abimehed küll imet tee kuid kompenseerivad juhi vigu.
Kuid igapäeva liikluses on need asendamatud.
Vasta
#43
Martin, kohe näha, et sul on lihtsalt vaidlemistuju:

Tsitaat:Muidu üldiselt ma ei laida, ka mulle meeldib nende vidinatega rahulikult kruiisida, foori alt minekud on suht head (paremad kui ilma elektroonilse abivahendita), igasugusest lumepudrust sumpab auto peaagu ise välja, pidurdades säilib stabiilsus jne jne jne.

Mis puutub ABS foori alt kiirendamisse?

Veojõukontroll aitab kiiremini kiirendada, ABS aitab üldjuhul kiiremini pidama saada - see on statistika, mitte persetunne või mingi muu oskuste näitaja. Igal juhul on erandeid, seda ma ei salga.

Ka kähkusõiduautod kasutavad nii ABS`i kui ka veojõukontrolli, kuigi piloodid on oluliselt kõvememad mehed kiiresti sõitma, kui tänaval abistid välja lülitanud "võidusõitjad".


Minu arust see prose võrdlus oli üsna õige.
Kas sa suudaksid võimsa autoga kiirendades kiirendada kiiremini, kui veojõukontrolliga? Kas sa saaksid pidama märjal teel kiiremini ABS`iga või ilma?
Väga suure tõenäosusega mitte, sest inimene ei suuda nii kiiresti toimetada(tunnetus, reageerimine, otsustamine, tegemine, rakendumine, toimumise analüüsimine), kui seda teevad andurid ja muu elektroonika. See on fakt.


Loodetavasti ei teki siia varsti analoogset teemat turvavööde kohta. Sellegi kasutamise kohta on erinevaid arvamusi, paljud ässad sõidavad ilma, sest kasutamine on ebamugav ja takistab jne.
Vasta
#44
hents99 Kirjutas:Martin, kohe näha, et sul on lihtsalt vaidlemistuju:

Tsitaat:Muidu üldiselt ma ei laida, ka mulle meeldib nende vidinatega rahulikult kruiisida, foori alt minekud on suht head (paremad kui ilma elektroonilse abivahendita), igasugusest lumepudrust sumpab auto peaagu ise välja, pidurdades säilib stabiilsus jne jne jne.

Mis puutub ABS foori alt kiirendamisse?

Veojõukontroll aitab kiiremini kiirendada, ABS aitab üldjuhul kiiremini pidama saada - see on statistika, mitte persetunne või mingi muu oskuste näitaja. Igal juhul on erandeid, seda ma ei salga.

Ka kähkusõiduautod kasutavad nii ABS`i kui ka veojõukontrolli, kuigi piloodid on oluliselt kõvememad mehed kiiresti sõitma, kui tänaval abistid välja lülitanud "võidusõitjad".


Minu arust see prose võrdlus oli üsna õige.
Kas sa suudaksid võimsa autoga kiirendades kiirendada kiiremini, kui veojõukontrolliga? Kas sa saaksid pidama märjal teel kiiremini ABS`iga või ilma?
Väga suure tõenäosusega mitte, sest inimene ei suuda nii kiiresti toimetada(tunnetus, reageerimine, otsustamine, tegemine, rakendumine, toimumise analüüsimine), kui seda teevad andurid ja muu elektroonika. See on fakt.


Loodetavasti ei teki siia varsti analoogset teemat turvavööde kohta. Sellegi kasutamise kohta on erinevaid arvamusi, paljud ässad sõidavad ilma, sest kasutamine on ebamugav ja takistab jne.

Ma vastasin otseselt Mareki postitusele. Loe see läbi, siis ei teki sul ka mõningaid imelikke küsimusi.

Ja järjekordselt tood siia sellise kehva näite, seekord siis turvavööde näol, kuna keegi pole nõudnud nende abivahendite keelamist.

Niisiis, ma olen nõus sellega, et kuival ja heades oludes on ABS, ESP ja muud kolmetähelised jubinad jube head abilised. Ka tavaliselt kruiisides ja nagu eelnevalt mainiti KESKMISELT sõites hea, mugav ja turvaline ... va. erandjuhud. Ka nobesõiduautod kasutavad ABS-i, kuid ainult sarjades, mis sõidavad peamiselt asfaldil või siis erandjuhul märjal asfaldil. Sarjad, kus liigutakse ikkagi libedatel teepinnastel (kruus, muda, jää ja lumi), ei kasutata ABS-i ja sellel on omad head põhjused olemas. Head näited on tuua WRC-st, kus aktiivdiferentsiaalide ja muude innovaatiliste jubinate kasutuselevõtt võttis kiiruse ära sellistelt legendidelt nagu McRae, Mäkinen ja teatud mööndustel ka Sainz. Tommi Mäkinen on ise möönnud ka, et need uued jubinad võtsid ära selle "vana hea" sõidutunnetuse ning nende uute asjadega ta väga harjuda ei suutnudki. Samamoodi on Märtin lausunud nende aktiivdiferentsiaalide kohta, et gaasipedaali vajutades tekkis väike viivitus sisse ja see häiris. need vanad on muidugi väga tundlikud ka oma sõiduvahendite suhtes aga siiski.

Mis puutub minusse ja sinu küsimustesse, siis ausalt, ma ei tea, kas ma suudaksin veojõukontrollita väga võimsa masinaga (tagavedu) paremini kiirendada - pole proovinud, kuid vaevalt, et suudaksin Smile. Kuigi mingi 400hp Impreza polnud eriline probleem, eriti kruusal (kruusarehviga), kuid siin me räägime juba 4wd ja väga arenenud tehnikast. Sa lihtsalt oled kogu minu mõttest natuke mööda vaadanud, jutt käib ikkagi sõidutunnetusest ja sellest, et mõnikord häirib elektroonika sekkumine, kuna teatud olukordades saaks kogenud juht kindlasti ise paremini hakkama. Eriti siis, kui minul on mõttes üks asi ja auto elektroonika tahab hoopis teistmoodi talitada. Loodan, et said must aru Smile

Ma olen täiesti nõus, et tavaliikluses ja keskmisel juhil on nendest abivahenditest suur kasu. Ja et sul ei tekiks mingit valearusaama, siis ma sõidan igapäevaselt 100kw C 200 universaaliga ning mingeid kaitsmeid ega abivahendeid pole maha võtnud. Ei ole mingi paarutaja Smile
Vasta
#45
Martin Kirjutas:Et sul nüüd natuke tiibu kärpida, siis IMHO polnud see väga hea näide, sest prose ei oska antud näite puhul arvestada eriliselt täpseid teeolusid (ta võib küll teada, et on libe või kuiv, ja sellele vastavalt järelduseks ON või OFF), vastutulevaid autosid, all olevaid rehve jne. Lisaks hakkab prose vastu loogikale ja juhi käsklustele - a la palun tee tehe 11258 x 563, kuid tema otsustas kokku joosta ja nõuab 3 sekundit uuesti reageerimiseks. Kui Prose kuuletuks ja teeks täpselt seda, mida mina puldis olles tahan, siis ma ütleks, et see asi on täiuslik, hetkel aga rohkem tunne, et teatud vigadega.
See oli just väga tabav näide kui nõrk on inimese reaktsioon vs auto elektroonika. Sa ei suuda silmagi pilgutada nii kiiresti kui elektroonika teeb miljon korda arvutust "11258 x 563" ja analüüsib mitmetelt anduritelt kogutud infot. Su arust Boschi seadmetel M$ tarkvara kasutusel, et koguaeg restarti tahab? Sellest, et sa pidurdad kiiremini kui ABS, kontrollid rataste veojõudu paremini kui ASR ja läbid kurve kiiremini Shuumi olen ammu aru saand. Eesti oma Chuck Norris! Thumbsup
Vasta
#46
Minul tahtis alguses hullult harjumist saada just BAS.
Jsut nimelt selle "lolluse" pärast, et tema "pidurdab tõeliselt" siis kui kahe jalaga pedaali otsa hüppad ja siis saab ka stereo vait ja signaali tööle Smile
Lihtsalt vanemate autodega olen harjunud piduripedaali sujuvalt vajutama ja tundma "õiget kohta".
Just puudub see moment, et hoiad kergemalt pidurit (mida automaadiga nagunii teed tihedamalt) ja kui pidurduse ajal intensiivsemalt pidurdada siis BAS arab, et pole hullu midagi - jalg maha ja löögiga uuesti - siis seisab nagu diskobuss Smile
ESP/ASR hakkavad vastu kui vaja "plöga" läbida, eriti tõusul... Aga noh, kui ASR tähendusele mõelda, siis tema eesmärk ka miskit muud.
ABS on küll viimane asi, mis vastu hakkab... Eriti sulalumes autot juhtida (karata pedaali otsas edasi-tagasi...)
Vasta
#47
Rolz Kirjutas:Minul tahtis alguses hullult harjumist saada just BAS.
Jsut nimelt selle "lolluse" pärast, et tema "pidurdab tõeliselt" siis kui kahe jalaga pedaali otsa hüppad ja siis saab ka stereo vait ja signaali tööle Smile
Lihtsalt vanemate autodega olen harjunud piduripedaali sujuvalt vajutama ja tundma "õiget kohta".
Just puudub see moment, et hoiad kergemalt pidurit (mida automaadiga nagunii teed tihedamalt) ja kui pidurduse ajal intensiivsemalt pidurdada siis BAS arab, et pole hullu midagi - jalg maha ja löögiga uuesti - siis seisab nagu diskobuss Smile
ESP/ASR hakkavad vastu kui vaja "plöga" läbida, eriti tõusul... Aga noh, kui ASR tähendusele mõelda, siis tema eesmärk ka miskit muud.
ABS on küll viimane asi, mis vastu hakkab... Eriti sulalumes autot juhtida (karata pedaali otsas edasi-tagasi...)

Just just Rolz, vot midagi sellist ma mõtlesingi Smile
Vasta
#48
marek Kirjutas:
Martin Kirjutas:Et sul nüüd natuke tiibu kärpida, siis IMHO polnud see väga hea näide, sest prose ei oska antud näite puhul arvestada eriliselt täpseid teeolusid (ta võib küll teada, et on libe või kuiv, ja sellele vastavalt järelduseks ON või OFF), vastutulevaid autosid, all olevaid rehve jne. Lisaks hakkab prose vastu loogikale ja juhi käsklustele - a la palun tee tehe 11258 x 563, kuid tema otsustas kokku joosta ja nõuab 3 sekundit uuesti reageerimiseks. Kui Prose kuuletuks ja teeks täpselt seda, mida mina puldis olles tahan, siis ma ütleks, et see asi on täiuslik, hetkel aga rohkem tunne, et teatud vigadega.
See oli just väga tabav näide kui nõrk on inimese reaktsioon vs auto elektroonika. Sa ei suuda silmagi pilgutada nii kiiresti kui elektroonika teeb miljon korda arvutust "11258 x 563" ja analüüsib mitmetelt anduritelt kogutud infot. Su arust Boschi seadmetel M$ tarkvara kasutusel, et koguaeg restarti tahab? Sellest, et sa pidurdad kiiremini kui ABS, kontrollid rataste veojõudu paremini kui ASR ja läbid kurve kiiremini Shuumi olen ammu aru saand. Eesti oma Chuck Norris! Thumbsup

Tabav oli see, et arvasin tõepoolest ära, et sa ei suuda oma ülisuurt ego ohjeldada ja lähed isiklikuks. Mul ei ole sulle rohkem midagi öelda. Tubli oled Smile
Vasta
#49
Läheb läbuks ära aga võtame siis teema kokku-et enamvähem kõik siinolijatest on ABSi poolt ja alles ralliradadel eemaldatakse kaitsmed/või vajutatakse OFF nuppu neil kõigil kolme tähega abimeestel. Tänud sain toetust vaidlemiseks omajagu palju (ja kohati muutsin ka enda arvamust).

Tervitades Aivar
Vasta
#50
Martin Kirjutas:Tabav oli see, et arvasin tõepoolest ära, et sa ei suuda oma ülisuurt ego ohjeldada ja lähed isiklikuks.
Heh, sina oled ju see kes pea igas teemas oma rallioskusi kirjeldab ja liiklust wrc'ga seostab. See näitab ainult seda kui ebakindel sa oma oskustes oled.


Mõned su "tarkuseterad":

Martin Kirjutas:Niisiis, ma olen nõus sellega, et kuival ja heades oludes on ABS, ESP ja muud kolmetähelised jubinad jube head abilised.
ABS ja ESP on tehtud kuival asfaldil turvaliselt sõitmiseks? Icon_lol
Martin Kirjutas:Vaata, elektroonikal on mõtteviivitused sees ja selle ajaga, kui auto peaks liikuma hakkama, on tema veel talveunes. Kaapimine liigutab autot oluliselt kiiremini, kui üldse vedu mitte omav ratas.
Mõtteviivitused? Ühe ratta tühjakäimine liigutab autot paremini kui mõlema ratta vedu (ASR)? Icon_lol
Martin Kirjutas:Talvel ei tohi pidurit peale tallata, vaid tippida ja ABS-ga oleksid tagant sisse sõitnud. Kui pidurit peal hoiad, siis ongi loha.
Ja seda räägib ABS'i vastane. Icon_lol

Sellist jura lihtsalt masendav lugeda.
Vasta
#51
Ega need 3 tähelised abimehed (SÜSTEEMID) ei toimigi kenasti kummiga. Rehv peab ikka all olema.
Vasta
#52
marek Kirjutas:
Martin Kirjutas:Tabav oli see, et arvasin tõepoolest ära, et sa ei suuda oma ülisuurt ego ohjeldada ja lähed isiklikuks.
Heh, sina oled ju see kes pea igas teemas oma rallioskusi kirjeldab ja liiklust wrc'ga seostab. See näitab ainult seda kui ebakindel sa oma oskustes oled.


Mõned su "tarkuseterad":

Martin Kirjutas:Niisiis, ma olen nõus sellega, et kuival ja heades oludes on ABS, ESP ja muud kolmetähelised jubinad jube head abilised.
ABS ja ESP on tehtud kuival asfaldil turvaliselt sõitmiseks? Icon_lol
Martin Kirjutas:Vaata, elektroonikal on mõtteviivitused sees ja selle ajaga, kui auto peaks liikuma hakkama, on tema veel talveunes. Kaapimine liigutab autot oluliselt kiiremini, kui üldse vedu mitte omav ratas.
Mõtteviivitused? Ühe ratta tühjakäimine liigutab autot paremini kui mõlema ratta vedu (ASR)? Icon_lol
Martin Kirjutas:Talvel ei tohi pidurit peale tallata, vaid tippida ja ABS-ga oleksid tagant sisse sõitnud. Kui pidurit peal hoiad, siis ongi loha.
Ja seda räägib ABS'i vastane. Icon_lol

Sellist jura lihtsalt masendav lugeda.

Sellist jama on raske kommenteerida. Ma ei lasku sinu tasemele, see oleks liiga suur kukkumine minu jaoks. Pealegi, kui sul on midagi isklikku, siis saada PS või kontakteeru muul viisil. Ma ei hakka siin foorumis sinu kombel väiklaselt isiklikuks minema.


Ja kordan veel kord neile (marekile), kel emakeel pole korralikult koolis selgeks saadud. Ma pole siin kuskil väitnud, et ma ABS vastane olen.
Vasta
#53
Martin Kirjutas:Sellist jama on raske kommenteerida.
Justnimelt, tore et lõpuks ise ka aru said mis jura kirjutasid. Thumbsup
Vasta
#54
marek Kirjutas:
Martin Kirjutas:Sellist jama on raske kommenteerida.
Justnimelt, tore et lõpuks ise ka aru said mis jura kirjutasid. Thumbsup

Sinu jama on raske kommenteerida. Sa kahjuks ei saa ise aru, millist väiklast jura sa oma klaviatuurist välja imed.
Vasta
#55
Tooge näiteid ametlikest testidest ja juttudest, mis saunas räägiti:

Minu autoõpetaja rääkis koguaeg, et ta sai kuival asfaldil kiiremini pidama ilma ABSita ja libedal jääl ja kruusal on ABS samuti ülearune- ilma saad auto kiiremini pidama, juhitavus ka jääb, kui õigesti talitada.

ABS pikendab libedal pidama jäämise teepikkust, kuid säilib juhitavus, saad rooli keerata ja täitsa tore asi, kui näed, et pidama ei jää, keerad äärekivisse või valli Wink
Kuival asfaldil, ilma oskusteta, teeb ABS enamus tööd ära, ei lase rattaid blokki ebaühtlaselt, nii liigub auto juhitavalt.

ABS on miinuseks, kui on vaja kõik neli ratast blokki lüüa, aga näiteks minu mersul (190E) selline võimalus puudub.

Mitmed juba maininud, et varem, ilma ABSita oskasin pidurdada, enam ei oska, nüüd läheb jalg julgelt pedaalile ja ootad kuni seisma jääd, samas jala all midagi tiksub.

Kokkuvõtvalt: ABS on mugav, saab enamjaolt oma tööga hakkama siin Eesti teedel- kuid oskustega pole seda vaja ja saaks veel paremini hakkama.
Vasta
#56
Vaatame, kas meil on demagoogitsemises uus täht foorumisse sündinud...Eusa_whistle

Üldiselt tekib mul Martini tekste lugedes kahtlus, et kodanik pole asju päris selgeks teinud. Kord väidab ühte, seejärel kirjutab vastupidist... Äkki siis selgitad, mille poolest erineb Sinu seisukoht siin teemas enamlevinust, kui sa pole juhiabistite, iseäranis ABSi vastu?

Ning kaapeväldiku kohta käiv tekst on ikka muhe näide enesele vastu rääkimisest. Niimoodi end tanki panna...

Hm, ma hakkan vist vanaks jääma - jälle pean Marekiga nõustuma...Icon_eek
Vasta
#57
Morheatus Kirjutas:Tooge näiteid ametlikest testidest ja juttudest, mis saunas räägiti:

Minu autoõpetaja rääkis koguaeg, et ta sai kuival asfaldil kiiremini pidama ilma ABSita ja libedal jääl ja kruusal on ABS samuti ülearune- ilma saad auto kiiremini pidama, juhitavus ka jääb, kui õigesti talitada.

....

Mina suudan välja mõelda vaid ühe situatsiooni, kus ratta lohisemisest on reaalne kasu veeremise ees: kui ratas lohisedes kaevub teepinda (on see siis muld, muda, kruus või sügav lumi) ja tekkinud kuhja/vao teisaldamisele kuluv energia on oluline lisa rehvi- ja teepinna vahel toimuva hõõrdumise energiale.

Oskab keegi veel leida mõne situatsiooni, kus sellest lohisemisest on reaalset kasu?

Tegelikult on veel üks: mingil eluetapil on oluline oma juhioskustega vastassugupoolelele mõju avaldada. Ja üks suitsupilves efektselt lohisedes lähenev sõiduk seda ilmselt ka on. Enamus meist on selle aja läbi elanud ilma oluliste ekstsessideta. Ka minul pole peale mõlkidasaanud eneseuhkuse ja poritiiva muid kurbi mälestusi sellest ajast. Õnneks...

Läbivusteooria väidab, et sõltuvalt rehvimustrist ja pinna iseloomust on veovõime suurim nühamisel/lohisemisel 5-15%.
Vasta
#58
Morheatus Kirjutas:Tooge näiteid ametlikest testidest ja juttudest, mis saunas räägiti:

Minu autoõpetaja rääkis koguaeg, et ta sai kuival asfaldil kiiremini pidama ilma ABSita ja libedal jääl ja kruusal on ABS samuti ülearune- ilma saad auto kiiremini pidama, juhitavus ka jääb, kui õigesti talitada.

ABS pikendab libedal pidama jäämise teepikkust, kuid säilib juhitavus, saad rooli keerata ja täitsa tore asi, kui näed, et pidama ei jää, keerad äärekivisse või valli Wink
Kuival asfaldil, ilma oskusteta, teeb ABS enamus tööd ära, ei lase rattaid blokki ebaühtlaselt, nii liigub auto juhitavalt.

ABS on miinuseks, kui on vaja kõik neli ratast blokki lüüa, aga näiteks minu mersul (190E) selline võimalus puudub.

Mitmed juba maininud, et varem, ilma ABSita oskasin pidurdada, enam ei oska, nüüd läheb jalg julgelt pedaalile ja ootad kuni seisma jääd, samas jala all midagi tiksub.

Kokkuvõtvalt: ABS on mugav, saab enamjaolt oma tööga hakkama siin Eesti teedel- kuid oskustega pole seda vaja ja saaks veel paremini hakkama.

Tänan Morheatus, ma olen siin mitmeid lehekülgi jahunud, kuid sa võtsid väga tabavalt selle kokku. Thumbsup
Vasta
#59
v6sa Kirjutas:Vaatame, kas meil on demagoogitsemises uus täht foorumisse sündinud...Eusa_whistle

Üldiselt tekib mul Martini tekste lugedes kahtlus, et kodanik pole asju päris selgeks teinud. Kord väidab ühte, seejärel kirjutab vastupidist... Äkki siis selgitad, mille poolest erineb Sinu seisukoht siin teemas enamlevinust, kui sa pole juhiabistite, iseäranis ABSi vastu?

Ning kaapeväldiku kohta käiv tekst on ikka muhe näide enesele vastu rääkimisest. Niimoodi end tanki panna...

Hm, ma hakkan vist vanaks jääma - jälle pean Marekiga nõustuma...Icon_eek

V6sa, võimalik, et olen oma sõnastusega nats puusse pannud. Kuid kes tahtis, sai mu mõttest ka aru - minu jaoks on tähtis samuti sõidutunnetus.
Guugeldasin nats, peaks päris adekvaatne tekst olema ja kinnitab minu esimesi poste:

Stopping distances

In general, ABS equipped cars will have similar or slightly shorter braking distances to non-ABS cars. However this distance will vary according to several factors, including the type of road surface. On some roads, especially those covered in snow or loose gravel, stopping distances may actually be longer than with a non-ABS car. In these conditions, wheel lock-up on the non-ABS car may result in the tyres biting through the loose surface to a road surface that offers more grip. The wedge of loose material pushed up in front of the locked wheels also helps slow the car. The primary function of ABS is to ensure the car’s directional stability under adverse braking conditions. ABS can’t prevent an accident caused by following too closely or “tailgating”.


Pikem tekst SIIN

Täiendan:

Is the stopping distance shorter with ABS?

No! From early commercials, it may have looked like you could stop on a dime. That instantaneous stop is not realistic. When braking on dry or wet roads your stopping distance will be about the same as with conventional brakes.

You should allow for a longer stopping distance with ABS than for conventional brakes when driving on gravel, slush, and snow. This is because the rotating tire will stay on top of this low traction road surface covering, and effectively "float" on this boundary layer.

A non ABS braked vehicle can lock its tires and create a snow plow effect in front of the tires which helps slow the vehicle. These locked tires can often find more traction below this boundary layer.


Pikemalt SIIN
Vasta
#60
Ning mismoodi see tekst erineb minu seisukohast?
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  K: Kas kellelgi oleks pakkuda katsetamiseks ABS-i kontrollerit? Muhulane 1 2,169 17-09-2013, 06:19 PM
Viimane postitus: Muhulane
  Õnne papa ZE_KAle ja tema kaasale Viktoriale... Ester 14 8,160 17-03-2010, 03:35 PM
Viimane postitus: Annakas
  Mis tüüpi andurid on ABS süsteemis ? Heinar 8 6,342 23-06-2009, 04:18 PM
Viimane postitus: R129



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne