põhh Kirjutas:Mina olen igati ABSi poolt. Pole endal kunagi olnud sellist olukorda, kus oleksin eelistanud tavapidureid. Pealegi, milleks vaielda, kui netis on olemas hunnik uuringuid ja näidiseid kahe piduritüübi kohta - iga küsimus saab oma vastuse sealt.

scrat Kirjutas:Tere. Olen siin juba mitme sõbraga vaielnud ABSi ja tema effektiivsuse üle avarii ära hoidmisel. Nende arvamus on, et ABS sekkumiseta oleks neil õnnestunud õnnetust (tagant otsasõit talvetingimustes) vältida (see arvamus ärritab natuke). Et kaitse välja ja asi mutt. Ise olen seisukohal, et mina ei ole targem kui kõik need tehaseinsenerid ja olen jätkuvalt seisukohal, et ABS teeb minu sõidu turvalisemaks. Seda sellega, et minu kiirus tagant otsasõidul on näiteks 10km/h mitte rataste lohades 40 km/h (kasvõi kahjustuste ulatuses). Kuidas on Teie subjektiivne arvamus, sest tehasekatsetele vaevalt kellegil meist tugineda õnnestub. Kui teema on vales kohas, siis moded olge head ja tõstke teisale.

Tervitades Aivar

S300 Kirjutas:

scrat Kirjutas:Tere. Olen siin juba mitme sõbraga vaielnud ABSi ja tema effektiivsuse üle avarii ära hoidmisel. Nende arvamus on, et ABS sekkumiseta oleks neil õnnestunud õnnetust (tagant otsasõit talvetingimustes) vältida (see arvamus ärritab natuke). Et kaitse välja ja asi mutt. Ise olen seisukohal, et mina ei ole targem kui kõik need tehaseinsenerid ja olen jätkuvalt seisukohal, et ABS teeb minu sõidu turvalisemaks. Seda sellega, et minu kiirus tagant otsasõidul on näiteks 10km/h mitte rataste lohades 40 km/h (kasvõi kahjustuste ulatuses). Kuidas on Teie subjektiivne arvamus, sest tehasekatsetele vaevalt kellegil meist tugineda õnnestub. Kui teema on vales kohas, siis moded olge head ja tõstke teisale.

Tervitades Aivar

tagant sissesõit on puhtalt puuduliku pikivahe põhjus. kui oma autot tunned piisavalt kui hästi pidama saad, oma kummide seisundit tead  ja teeoludega ikka alati arvestad siis tuleb arvestada ka oma pidamasaamisega igakell, peab alati arvestama, et eessõitja võib igakell pidurdada, misiganes metsloom tuleb teele või linnas mingi takistus, peab arvestama pikivahega pigem rohkem kui vähem, ei tasu perses sõita. aga abs igaljuhul pooldan ja veel parem kui on veojõukontroll, külglibisemisevastane seade ja pidurdusjõukontroll ka!

scrat Kirjutas:Jah, siin eelmine talv laenasin sõbra Mondeot aasta 93 ABS netu, sain väga halva kogemuse kui ABS ei ole ja loha jookseb eelneva auto stange poole. Vist jäi mingi 20 senti puudu. Mersuga oleks saanud puhtalt pidama, korralik rehv+ABS. Siis oleks osanud pidurdusmaad hinnata. Aga küsimus-paljud meist sooritavad sõidu puhtalt ilma abielektroonikata TCS jne.

taadu Kirjutas:Arutleda, et kas ABS-ga või ilma on üsma mõttetu kui sinna juurde ai arvesta rehvide seisukorda ja mõõtusid, tee seisundit jne jne. Igal kümnel juhul määrab kasutatav rehv kordades rohkem kui ABS kaitse sisse/välja lülitamine.
Ideaaljuhul suudab hea juht olla edukam elektroonikast aga kes meist on HEA?

Martin Kirjutas:Kuiva ilmaga on ABS mõnus, kuid nii kui teeolud lähevad libedaks, siis ABS pidurdusteekond pikeneb (ja kõvasti). Ja sellega on mul ikka peavalu olnud küll ja küll. Õnneks oma C 200-ga ainult paaril korral. Siin on lihtsalt harjumise küsimus, kuid nt. mina olen harjunud ja ka alustasin sõitmist autoga, millel polnud ei pidurivõimu ega ABS-i. Sellega tekkis libedaga sõites nn. "piduritunnetus" ja ABS puhul libedaga on ikka nats loogikavastane. Ta küll laseb rahulikult pidurdada pedaal põhjas ja hoiab suunda, kuid pidurdusteekond on pikem. Oli siin alles nädal tagasi juhus, kui Tallinna ringteel Luige ristmikul kiirusega 50-60 km/h ei saanud seisma, katsu pidurit kuidas tahes (pidurdamist alustasin ca. 70-80m enne ristmikku). Polnud midagi teha ja pöörasin otsasõidu vältimiseks hange. Rekkad olid selle ristmiku nii libedaks sõitnud, et autost välja tulles olin ise käpuli ning mind välja tõmmanud Läti rekkamees sai ka alles 5 min pusimise peale liikuma.

Ühekorra oli juhus, mil pidin parklast väljumisel eesolevale autole ca. 10 km/h veeredes tagant otsa sõitma. Oli kevad ja sulaaeg ning veeloigu all oli jää. Tee mis tahad aga auto seisma ei taha jääda. Õnneks oli ruumi mööda manööverdada, nii et midagi ei juhtunud. Ja pikivahet oli ka küll ja küll, lihtsalt auto ei tahtnud seisma jääda.

Selle tõestuseks ka nt. see, et ralliautodel pole ABS peal (mitte, et reeglid keelaksid nagu F1-s), kuna sõidetakse enamus ajast ikka libedates teeoludes.


Minu jaoks suvel kõik elektroonilised vidinad on OK, talvel ja libedaga täiesti out. Nagu eespool öeldi, pole head ilma halvata.

ABS plussid ja miinused minu jaoks:

+ suunakindlus pidurdamisel
- libedaga pikem pidurdusteekond

taaviw126 Kirjutas:Mind on ABS korduvalt päästnud. Talvel kui ehmud lööd ikka piduri põhja ja ilma ABSita mööda põige ei õnnestu. Pidurdus teekond on tal ka minuteada pikem, kuid pikivahe aitab alati.

Martin Kirjutas:

taaviw126 Kirjutas:Mind on ABS korduvalt päästnud. Talvel kui ehmud lööd ikka piduri põhja ja ilma ABSita mööda põige ei õnnestu. Pidurdus teekond on tal ka minuteada pikem, kuid pikivahe aitab alati.

Saab ka ABS'ta kõike väga edukalt teha, kuigi pidurdamise ajal põiked ja suunamuutused on ikka jube lihtsad küll selle abivahendiga. Kindlasti on ABS enamus ajast ohutul liiklemisel abiks. Samas, kui peaks kuskil jäärajal või katsel aja peale sõitma, siis on ABS ja need muud elektroonilised vidinad ikka paras okse küll .

Palju loeb ka veel konkreetne ABS valmistaja ning mudel. Oma kogemusest võin öelda, et MB oma tundub päris hää olevat.

taaviw126 Kirjutas:Ma räägin sellest, et kui näiteks koer hüppab ette. Ma arvan, et see peaks olema üliinimene, kes sellise ehmatuse korral piduritega mängima hakkab.