21-07-2009, 07:16 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-07-2009, 04:02 PM ja muutjaks oli Sm. Västrik.)
Tere,
Täna oli see õnnelik päev, kus minu alanud puhkus võimaldas mõnda tundi sellegi sõiduki jaoks. Võtsin oma seitsmeaastase poja kaasa, kruvisin numbrid külge ja läksime linna peale laiama. Noh, päriselt mitte. Tegelikult viis esimene sõit meid tanklasse ja sealt edasi maanteele, et mootor enne ülevaatust korralikult töösoojaks sõita. Pärast ~40 km, ühte tanklas vahetatud gabariidipirni ja pealtpesu oligi masin ülevaatuseks valmis ning läbis selle leidudeta. Kuid mis mind kirjutama ajendas, on minu jaoks esmakordne sõidukogemus ja just sellest tulebki pikemalt kirjutada.
C124 puhul on tegemist kahtlemata ühe väga ilusa kupeega ning seda autot vaadates pakub ta mõningast esteetilist naudingut ka neile, kes seda autot veel vanatehnikana hinnata ei oska. Seda eriti juhul, kui auto proportsioonid on paigas (see tähendab, et esimene ja tagumine ots on õigel kõrgusel, küljed sirged, veljed õige mõõduga jne) ning värvikombinatsioon endale meeldib. Sellest hoolimata viitab kupeekere lisaks visuaalsele efektile ka sellele, et tegemist on sõidunaudingut pakkuma loodud autoga. Ma ei ole autoajakirjanik ja mul puudub võrdlusmoment sama ajastu konkurentide kupeedega (olgem ausad, neid ei olegi nii palju, sest BMW-l 5-seeria kupee puudus ja ka Audi kupee oli ehitatud 80 kerele, mitte 100 omale). Seega oskan seda autot puht subjektiivselt võrrelda vaid sedaaniga, milledega kokkupuudetest on minu tagasihoidlikul hinnangul tänaseks piisav "põhi all", mille pinnalt järeldusi teha.
Esmalt ootuspärasest. Kindlasti ei oodanud ma vanalt healt kolmeliitriselt mootorilt röögatut võimsust, mis juhi istmesse lajataks ja hirmuhigi laubale võluks. Ta liigub edasi küll, kuid selles pole midagi muljetavaldavat. Kindlasti on teedel palju kiiremaid autosid ja kindlasti saavutatakse see palju väiksema kubatuuriga (loe efektiivsemalt). 24-klapilise mootori ilmselt üks suuremaid võlusid on tema "muretu olek" ehk see, et tal on piisavalt ja justnimelt piisavalt jõudu selle masina kerega vabalt ümber käia. Midagi ei jää üle, midagi ei tule puudu. Kui aga kõrvale panna tõelised autotööstuse meistriteosed mootorite vallast, siis kahjuks peab see jõuallikas konkurentide kõrval kahvatuma, sest nõuab erksaks muutumiseks rohkem pöördeid kui 750 BMW oma ja samas ei kõla pööretel kaugelt nii kenasti kui sama ajastu BMW reaskuuesed. Mõistagi käitub ja kõlab ta paremini kui M102 või M103, kuid midagi nii erilist, et pükstest välja karata, ta ei paku. Ja seda oligi arvata, mistõttu ma ei ole üldse pettunud vaid pigem rõõmus, sest tegu on kahtlemata kupeekere puhul hea valikuga, sest kupee peaks ju olema mõeldud sõidunaudinguks. Eks?!
Kui jätta kõrvale iga 200 000 km sõitnud auto puhul paratamatud kulumismärgid, siis minu jaoks on üllatavad mitu momenti. Esiteks müra - mul ei ole konkreetseid mõõtmisandmeid selle kohta, kui need autod olid uued ja ma ei tea millest see on tingitud, aga minu hinnangul kostub kupeesse maanteemüra rohkem kui sedaani. Võimalik, et süüdi on erinevad rehvid (kuigi ma seda väga ei usu), võimalik, et süüdi on nahksalong (kuigi see on veel uskumatum) või kerekonstruktsioonide erinevus, aga näib nagu maanteemüra summutamiseks oleks kupeel vähem ressursse eraldatud kui sedaanil. Ma ei räägi veeremist tulenevast mürast, mis võiks olla kuidagi tingitud kulumistest või tuulemürast, mis võiks olla tingitud väsinud tihenditest, aga just ennekõike rehvikohinast, mis sõltuvalt asfaldi siledusest ka olulisel määral muutub. Ja see on teataval määral pettumus, sest arvasin, et kupee peaks pakkuma kultuursemat sõiduelamust kui sedaan. Aga võib-olla on kupee ennekõike sportlikuks sõiduks? Mine tea.
Sportlikkusega on jällegi see lugu, et peaksin olema ringrajaspetsialist, et sõiduki tunnetusest aimu saada ning võrdluseks kasutada kaalujaotust jms võidusõidul olulisi näitajaid. Ise oskan hinnata vaid seda, kuidas auto käitub, kui temaga kiiret sõitu teha, ehk siis kurvides, otse hoides, kiiresti ristmikke võttes jne. Ja minu arust käitub kupee päris sarnaselt sedaanile. Ta on pisut õhulisem ehk "kergema olekuga", aga roolitunnetus, sildade töö, kere vajumine kurvides ja suunastabiilsus maanteel on üsna samasugune nagu sedaanil. Ma ei saa öelda, et minu jaoks oleks see pettumus, sest ise lootsingi kupee puhul leida eest just rahu ja mugavust pakkuvat ülimat sõiduelamust. Aga kui arvesse võtta, et see rahu ja mugavus pole kõrgemal tasemel kui sedaanil, siis peaks olema paremad sõiduomadused. Kahjuks see täielikult nii ei ole. Võib-olla on süüdi minu kõrged ootused. Ilmselt oli W124 kerega auto omas ajas ja selles hinnaklassis üks paremini sõitvaid sõiduautosid maamunal üldse ning seetõttu oleks naiivne loota, et kupee tehti veel oluliselt paremaks. On ju ka 500 E ikkagi sedaankerel, mis näitab, et sportlikkus ei saanud olla kupee loomise peamisi argumete. Seega minu kui väikekodanlase jaoks tekib iseenesest veider küsimus, et milleks ta siis üldse tehti?
Mulle päriselt ka tundub, et kupee loodi peamiselt selleks, et teda vaadata. Sellest tulenevalt siis selleks, et tema ostjat vaadataks. See auto ei paku palju enamat kui sedaan, kuid ta pakub kindlasti ühte asja - tähelepanu. Ta on ikka pagana kaunis auto. Ja selle pärast sa ju ostadki enda naisele sellise, kui oled hetero. Või siis endale, kui oled mitte niiväga hetero, või kui sulle lihtsalt meeldib tähelepanu. Ja olgem ausad, kellele see ei meeldiks. Iseasi, kes oli aastal 1991 valmis selle eest tänases vääringus natuke vähem kui miljon krooni raha välja käima. Pärast 18 aastat, kasutatud ja võrdlemisi odava vanatehnikana on ta aga igat krooni väärt.
Ah jaa, ristmikutel on parem kõrvale vaadata, sest segavat B-piilarit ei ole ja see on väga praktiline.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts
Täna oli see õnnelik päev, kus minu alanud puhkus võimaldas mõnda tundi sellegi sõiduki jaoks. Võtsin oma seitsmeaastase poja kaasa, kruvisin numbrid külge ja läksime linna peale laiama. Noh, päriselt mitte. Tegelikult viis esimene sõit meid tanklasse ja sealt edasi maanteele, et mootor enne ülevaatust korralikult töösoojaks sõita. Pärast ~40 km, ühte tanklas vahetatud gabariidipirni ja pealtpesu oligi masin ülevaatuseks valmis ning läbis selle leidudeta. Kuid mis mind kirjutama ajendas, on minu jaoks esmakordne sõidukogemus ja just sellest tulebki pikemalt kirjutada.
C124 puhul on tegemist kahtlemata ühe väga ilusa kupeega ning seda autot vaadates pakub ta mõningast esteetilist naudingut ka neile, kes seda autot veel vanatehnikana hinnata ei oska. Seda eriti juhul, kui auto proportsioonid on paigas (see tähendab, et esimene ja tagumine ots on õigel kõrgusel, küljed sirged, veljed õige mõõduga jne) ning värvikombinatsioon endale meeldib. Sellest hoolimata viitab kupeekere lisaks visuaalsele efektile ka sellele, et tegemist on sõidunaudingut pakkuma loodud autoga. Ma ei ole autoajakirjanik ja mul puudub võrdlusmoment sama ajastu konkurentide kupeedega (olgem ausad, neid ei olegi nii palju, sest BMW-l 5-seeria kupee puudus ja ka Audi kupee oli ehitatud 80 kerele, mitte 100 omale). Seega oskan seda autot puht subjektiivselt võrrelda vaid sedaaniga, milledega kokkupuudetest on minu tagasihoidlikul hinnangul tänaseks piisav "põhi all", mille pinnalt järeldusi teha.
Esmalt ootuspärasest. Kindlasti ei oodanud ma vanalt healt kolmeliitriselt mootorilt röögatut võimsust, mis juhi istmesse lajataks ja hirmuhigi laubale võluks. Ta liigub edasi küll, kuid selles pole midagi muljetavaldavat. Kindlasti on teedel palju kiiremaid autosid ja kindlasti saavutatakse see palju väiksema kubatuuriga (loe efektiivsemalt). 24-klapilise mootori ilmselt üks suuremaid võlusid on tema "muretu olek" ehk see, et tal on piisavalt ja justnimelt piisavalt jõudu selle masina kerega vabalt ümber käia. Midagi ei jää üle, midagi ei tule puudu. Kui aga kõrvale panna tõelised autotööstuse meistriteosed mootorite vallast, siis kahjuks peab see jõuallikas konkurentide kõrval kahvatuma, sest nõuab erksaks muutumiseks rohkem pöördeid kui 750 BMW oma ja samas ei kõla pööretel kaugelt nii kenasti kui sama ajastu BMW reaskuuesed. Mõistagi käitub ja kõlab ta paremini kui M102 või M103, kuid midagi nii erilist, et pükstest välja karata, ta ei paku. Ja seda oligi arvata, mistõttu ma ei ole üldse pettunud vaid pigem rõõmus, sest tegu on kahtlemata kupeekere puhul hea valikuga, sest kupee peaks ju olema mõeldud sõidunaudinguks. Eks?!
Kui jätta kõrvale iga 200 000 km sõitnud auto puhul paratamatud kulumismärgid, siis minu jaoks on üllatavad mitu momenti. Esiteks müra - mul ei ole konkreetseid mõõtmisandmeid selle kohta, kui need autod olid uued ja ma ei tea millest see on tingitud, aga minu hinnangul kostub kupeesse maanteemüra rohkem kui sedaani. Võimalik, et süüdi on erinevad rehvid (kuigi ma seda väga ei usu), võimalik, et süüdi on nahksalong (kuigi see on veel uskumatum) või kerekonstruktsioonide erinevus, aga näib nagu maanteemüra summutamiseks oleks kupeel vähem ressursse eraldatud kui sedaanil. Ma ei räägi veeremist tulenevast mürast, mis võiks olla kuidagi tingitud kulumistest või tuulemürast, mis võiks olla tingitud väsinud tihenditest, aga just ennekõike rehvikohinast, mis sõltuvalt asfaldi siledusest ka olulisel määral muutub. Ja see on teataval määral pettumus, sest arvasin, et kupee peaks pakkuma kultuursemat sõiduelamust kui sedaan. Aga võib-olla on kupee ennekõike sportlikuks sõiduks? Mine tea.
Sportlikkusega on jällegi see lugu, et peaksin olema ringrajaspetsialist, et sõiduki tunnetusest aimu saada ning võrdluseks kasutada kaalujaotust jms võidusõidul olulisi näitajaid. Ise oskan hinnata vaid seda, kuidas auto käitub, kui temaga kiiret sõitu teha, ehk siis kurvides, otse hoides, kiiresti ristmikke võttes jne. Ja minu arust käitub kupee päris sarnaselt sedaanile. Ta on pisut õhulisem ehk "kergema olekuga", aga roolitunnetus, sildade töö, kere vajumine kurvides ja suunastabiilsus maanteel on üsna samasugune nagu sedaanil. Ma ei saa öelda, et minu jaoks oleks see pettumus, sest ise lootsingi kupee puhul leida eest just rahu ja mugavust pakkuvat ülimat sõiduelamust. Aga kui arvesse võtta, et see rahu ja mugavus pole kõrgemal tasemel kui sedaanil, siis peaks olema paremad sõiduomadused. Kahjuks see täielikult nii ei ole. Võib-olla on süüdi minu kõrged ootused. Ilmselt oli W124 kerega auto omas ajas ja selles hinnaklassis üks paremini sõitvaid sõiduautosid maamunal üldse ning seetõttu oleks naiivne loota, et kupee tehti veel oluliselt paremaks. On ju ka 500 E ikkagi sedaankerel, mis näitab, et sportlikkus ei saanud olla kupee loomise peamisi argumete. Seega minu kui väikekodanlase jaoks tekib iseenesest veider küsimus, et milleks ta siis üldse tehti?
Mulle päriselt ka tundub, et kupee loodi peamiselt selleks, et teda vaadata. Sellest tulenevalt siis selleks, et tema ostjat vaadataks. See auto ei paku palju enamat kui sedaan, kuid ta pakub kindlasti ühte asja - tähelepanu. Ta on ikka pagana kaunis auto. Ja selle pärast sa ju ostadki enda naisele sellise, kui oled hetero. Või siis endale, kui oled mitte niiväga hetero, või kui sulle lihtsalt meeldib tähelepanu. Ja olgem ausad, kellele see ei meeldiks. Iseasi, kes oli aastal 1991 valmis selle eest tänases vääringus natuke vähem kui miljon krooni raha välja käima. Pärast 18 aastat, kasutatud ja võrdlemisi odava vanatehnikana on ta aga igat krooni väärt.
Ah jaa, ristmikutel on parem kõrvale vaadata, sest segavat B-piilarit ei ole ja see on väga praktiline.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts
