16-04-2009, 01:01 PM
Nonii, nüüdsest siis jälle ootamatult kuue omanik ja Rolz andis ka kõik mu vahepealsed patud andeks
Eellugu autoni on pikk, alustame siis:
Seoses elu-olu muutustega said siis küürakas müüki pandud koos vahetuse võimalusega, see saigi siis Kaleviga tehtud ehk siis sai minust kaubalifti + raha omanik:
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=8617
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=2842
Kuna V8 ikka vaatamata majandussurutisele hingelähedane, siis tekkis kohe patune mõte vahetada auto enda vennaga ära, tegemist siis E 420 mudeliga mille ma talle täpselt 2 aastat tagasi müüsin, talle see diil sobis ja vahetus sai tehtud.
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=2864
Olin juba arvestanud, et selle autoga kulgen pikemat aega, kuid esmaspäeva õhtul helistas mulle Nossov alias Kuldar ja ütles, et tunni pärast Rootsi minek, müüs oma E 500 maha ja raha sügeles taskus. Kribinal - krabinal pakkisin asjad kokku ja laeva peale, seltsis segasem ja kaks pead on ikka kaks pead autot valides. Tal oli välja valitud üks põkast kaubalift ja kindel plaan see ära osta. Vahtisime siis kajutis filme (Borat ja Tokyo Drift) ning hommikul korjasime kompsud kokku ja laeva pealt maha. Ukse ees seisis selline limu, mõtlesime et WTF, kas müüja saatis meile selle vastu Õnneks see nii siiski polnud, ega me poleks sellesse kärakasse ka väevõimul istunud.
Helistasime siis müüjale, lubas 20 minutiga kohal olla, Tegelikult osutus müüja täielikuks %¤#&peaks, tuli tunni pärast ja oli kohale kutsunud ka mingid sommid, need affid ostsidki meie nina alt kaubalifti ära. Eriti me ei põdenud, eks ta oli roostes ka omajagu. Lonkisime siis sadama kohvikusse, nett lahti, kohvitass ette ja autosi otsima. Siis ilmuski ekraanile 560 SEL, ilus hõbedane sile asi ja vägagi meeldiva hinnaga. Mina läksin kohe muidugi põlema ja Nossovile närvidele käima, et ära enam otsi, läheme vaatame ja ostame selle kuue ära mulle, annan sulle oma E420 vastu ja võid selle siis maha müüa. Nossov muigutas suud ja surfas edasi, lootuses siiski leida mingi 124 Mercedes-Benz sobivas konditsioonis ja hinnaga. Leidiski siis ühe hõbedase, suht normaalse hinnaga 250 TD, pilte oli küll vähe.
Kappasime siis välja taksopeatusesse ja loomulikult valisime taksoks Mercedes-Benz, 211 kerega. Tegemist oli väga huvitava isendiga, E200 NGT, Eestis pole sellist märganud. Juht väitis, et tehasest tulnud otse gaasiseadmega, ei oska kommenteerida.
Sõitsime siis seda 250 TD vaatama. lootuses leida eest korralik auto.
Teel sõitsime mööda huvitavast igivanast Land Roverist, parempoolse rooliga ja hundikoer istus kõrval, keel pikalt aknast välja lehvimas, kohe tuli kultusfilm "Mad Max" meelde.
Vahemärkus: esmakordselt Rootsis taksoteenust kasutanuna oli väga meeldiv teenindus, taksojuht tuli välja ja avas - sulges meile uksed ning tõstis kompsud pagasiruumi. Eestis või sellest unistada, vähemalt enamuste taksofirmadega.
Jõudsime siis selle kaubaliftini, õudus kuubis. Taganivoo kutu, 7 kohaline, sisu helehall kalts, istmed olid ainult vahetatud mustade nahkistmete vastu. Ühesõnaga, vana takso ja müüja tahtis ka suht ulmehinda selle eest saada. Uuesti taksosse ja minema, nüüd siis 560 SEL-i vaatama.
Kaugelt oli näha seda juba parklas seismas, puhas ja sile auto, mõned pildid esmakohtumisest.
Kuna müüja oli täiesti umbkeelne ( hüüdis ainult korduvalt, et mafia car, mafia car ), siis oli taksojuht meelsasti nõus tõlgiks olema. Proovisõit oli meeldiv, taga mingi klobin on, kuid muidu igati vaikne ja ok masin. Tingisime ja kauplesime ja lõpuks sai diil tehtud, GPS lahti ja sadama poole teele. Vahepeal sai törts "odavat" Rootsi bensiini võetud, muidu poleks kohale vedanud ja polekski enam Vaba Eestit näinud.
Nossov tankimas:
Sadamas saime mingi valemiga laevani välja sõita, pealelaadijatest eesti kutid imestasid, et kes teid siia tsooni nii vara laskis, laev väljub alles 2 tunni pärast. Me polnud kadedad, ütlesime, et mafia car ju, seepärast lasti
Passisime siis seal kuni peale lasti, uurisime autot niikaua rahulikult ligemalt, üks pilt ka:
Laevas mugisime siis kõhud täis ja meelt lahutama. Meelelahutusega oli nii, et kobisime siva esimesse ritta ja Nossovil läksid lausa prilliklaasid uduseks vaatepildist. Miks? Vaadake ise, pilt küll vilets ja lives oli asi kordades kenam.
Kaua mina kui vaba ja vallaline (suguelu ammu ajalugu) seda vaatepilti taluda ei suutnud ja kobisin magama, Nossov jäi edasi vahtima ja higistama. Tegelikult ma tahtsin truu olla, nimelt leidsin endale Rootsist uue naise. Ilus väike punapäine plika, mulle lühemat sorti naised alati meeldinud.
Hommikul kobisime siis koikudest välja, autosse ja Nossovi juurde. Seal andsin oma E 420 talle pidulikult üle ja vurasin kuuega oma Muuga kodu poole, enne käisin veel Stati pesulast läbi.
Auto kodus:
Auto hetkel poleerimises ja vahatamises (Nanovaha), õhtul läheme teeme korraliku fotokaga "reidilaksud" Muuga muuli peal, hetkel pildid kõik kehva moblaga tehtud.
Lähen söön nüüd miskit ja väike suits, siis autost ka pikemalt jutt.
Eellugu autoni on pikk, alustame siis:
Seoses elu-olu muutustega said siis küürakas müüki pandud koos vahetuse võimalusega, see saigi siis Kaleviga tehtud ehk siis sai minust kaubalifti + raha omanik:
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=8617
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=2842
Kuna V8 ikka vaatamata majandussurutisele hingelähedane, siis tekkis kohe patune mõte vahetada auto enda vennaga ära, tegemist siis E 420 mudeliga mille ma talle täpselt 2 aastat tagasi müüsin, talle see diil sobis ja vahetus sai tehtud.
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=2864
Olin juba arvestanud, et selle autoga kulgen pikemat aega, kuid esmaspäeva õhtul helistas mulle Nossov alias Kuldar ja ütles, et tunni pärast Rootsi minek, müüs oma E 500 maha ja raha sügeles taskus. Kribinal - krabinal pakkisin asjad kokku ja laeva peale, seltsis segasem ja kaks pead on ikka kaks pead autot valides. Tal oli välja valitud üks põkast kaubalift ja kindel plaan see ära osta. Vahtisime siis kajutis filme (Borat ja Tokyo Drift) ning hommikul korjasime kompsud kokku ja laeva pealt maha. Ukse ees seisis selline limu, mõtlesime et WTF, kas müüja saatis meile selle vastu Õnneks see nii siiski polnud, ega me poleks sellesse kärakasse ka väevõimul istunud.
Helistasime siis müüjale, lubas 20 minutiga kohal olla, Tegelikult osutus müüja täielikuks %¤#&peaks, tuli tunni pärast ja oli kohale kutsunud ka mingid sommid, need affid ostsidki meie nina alt kaubalifti ära. Eriti me ei põdenud, eks ta oli roostes ka omajagu. Lonkisime siis sadama kohvikusse, nett lahti, kohvitass ette ja autosi otsima. Siis ilmuski ekraanile 560 SEL, ilus hõbedane sile asi ja vägagi meeldiva hinnaga. Mina läksin kohe muidugi põlema ja Nossovile närvidele käima, et ära enam otsi, läheme vaatame ja ostame selle kuue ära mulle, annan sulle oma E420 vastu ja võid selle siis maha müüa. Nossov muigutas suud ja surfas edasi, lootuses siiski leida mingi 124 Mercedes-Benz sobivas konditsioonis ja hinnaga. Leidiski siis ühe hõbedase, suht normaalse hinnaga 250 TD, pilte oli küll vähe.
Kappasime siis välja taksopeatusesse ja loomulikult valisime taksoks Mercedes-Benz, 211 kerega. Tegemist oli väga huvitava isendiga, E200 NGT, Eestis pole sellist märganud. Juht väitis, et tehasest tulnud otse gaasiseadmega, ei oska kommenteerida.
Sõitsime siis seda 250 TD vaatama. lootuses leida eest korralik auto.
Teel sõitsime mööda huvitavast igivanast Land Roverist, parempoolse rooliga ja hundikoer istus kõrval, keel pikalt aknast välja lehvimas, kohe tuli kultusfilm "Mad Max" meelde.
Vahemärkus: esmakordselt Rootsis taksoteenust kasutanuna oli väga meeldiv teenindus, taksojuht tuli välja ja avas - sulges meile uksed ning tõstis kompsud pagasiruumi. Eestis või sellest unistada, vähemalt enamuste taksofirmadega.
Jõudsime siis selle kaubaliftini, õudus kuubis. Taganivoo kutu, 7 kohaline, sisu helehall kalts, istmed olid ainult vahetatud mustade nahkistmete vastu. Ühesõnaga, vana takso ja müüja tahtis ka suht ulmehinda selle eest saada. Uuesti taksosse ja minema, nüüd siis 560 SEL-i vaatama.
Kaugelt oli näha seda juba parklas seismas, puhas ja sile auto, mõned pildid esmakohtumisest.
Kuna müüja oli täiesti umbkeelne ( hüüdis ainult korduvalt, et mafia car, mafia car ), siis oli taksojuht meelsasti nõus tõlgiks olema. Proovisõit oli meeldiv, taga mingi klobin on, kuid muidu igati vaikne ja ok masin. Tingisime ja kauplesime ja lõpuks sai diil tehtud, GPS lahti ja sadama poole teele. Vahepeal sai törts "odavat" Rootsi bensiini võetud, muidu poleks kohale vedanud ja polekski enam Vaba Eestit näinud.
Nossov tankimas:
Sadamas saime mingi valemiga laevani välja sõita, pealelaadijatest eesti kutid imestasid, et kes teid siia tsooni nii vara laskis, laev väljub alles 2 tunni pärast. Me polnud kadedad, ütlesime, et mafia car ju, seepärast lasti
Passisime siis seal kuni peale lasti, uurisime autot niikaua rahulikult ligemalt, üks pilt ka:
Laevas mugisime siis kõhud täis ja meelt lahutama. Meelelahutusega oli nii, et kobisime siva esimesse ritta ja Nossovil läksid lausa prilliklaasid uduseks vaatepildist. Miks? Vaadake ise, pilt küll vilets ja lives oli asi kordades kenam.
Kaua mina kui vaba ja vallaline (suguelu ammu ajalugu) seda vaatepilti taluda ei suutnud ja kobisin magama, Nossov jäi edasi vahtima ja higistama. Tegelikult ma tahtsin truu olla, nimelt leidsin endale Rootsist uue naise. Ilus väike punapäine plika, mulle lühemat sorti naised alati meeldinud.
Hommikul kobisime siis koikudest välja, autosse ja Nossovi juurde. Seal andsin oma E 420 talle pidulikult üle ja vurasin kuuega oma Muuga kodu poole, enne käisin veel Stati pesulast läbi.
Auto kodus:
Auto hetkel poleerimises ja vahatamises (Nanovaha), õhtul läheme teeme korraliku fotokaga "reidilaksud" Muuga muuli peal, hetkel pildid kõik kehva moblaga tehtud.
Lähen söön nüüd miskit ja väike suits, siis autost ka pikemalt jutt.