300 CE-24, 1991, C124

[Sm. Västrik]

Mark:  Mercedes-Benz 300 CE-24
Väljalaskeaasta: 1991
Läbisõit: 245 000 km (hooldusraamat)
Võimsus: 162 kW
Käigukast: automaat (5 käiku)(425)
Värv: must metallik (199)
Salong: helehall nahk (268)

Lisavarustus:
ASD (211), Kliimaseade (580), püsikiirusehoidja (440), el. katuseluuk (412), 2x turvapadjad (291), 4x el. aknad, el. peegel, istmesoojendused (873), elektriliselt liigutatav ortopeediline juhiiste (221) (404), nivooreguleeringuga vedrustus (480), pähklipuidust iluliistud, tagapeatoed (430), nahkkattega rool ja käigukanginupp, ees käetugi (570), lävevalgustused ustel, päikesesirmide peeglivalgustused (543), autotelefoniga sobiv antenn (310), alarm (551), Becker Grand Prix 2000 vk RDS raadio (751).

Üldine kirjeldus:
Tegemist on Saksamaalt ostetud autoga, mis on kuni lõpuni väga korralikku hooldust saanud. Kaasas on kogu hooldusdokumentatsioon ning näiteks on esiklaas küll millalgi vahetatud, ent asenduseks on kasutatud samuti tehase originaali. Salong on terve ja päris ilus, kuid vajab korralikku puhastamist. Kere on sile ja sirge, roostet on võrreldes mu enda sedaaniga minimaalselt. Üldjoontes on ta väga heaks korraliku hobiauto toorikuks.

Esialgsed vead:
Vasakul tagatiival üks roostekoht (võimalik, et väike auk läbi), paremal tagatiival ja uksel kriim (vajab värvimist), tagapaneelile paigaldatud helkurid, kärukonks (jälle eemaldada vaja), valuvelje kapslid puudu, iluvõre keskmine liist muljutud ja plastikosast tükk väljas, ette paigaldatud valged suunatuled, stangede musta värvi plastikliistudel nurkades kriimud. Aga mis peamine - auto on teadlikult ostetud sissepritsedefektiga. Saab näha, kas tegemist on ületatava probleemiga või ei pandagi teda enam käima. Igatahes on praegu mõned jupid ka pagasiruumis

Plaanid:
Eelkirjeldatud vead tuleb mõistagi likvideerida ja ennekõike mootor tööle saada. Auto vajab ka põhjalikku puhastamist. Pikki plaane selle autoga mul ei ole. Ennekõike on kupee ostetud lihtsalt selleks, et saaksin ka oma elus kogemuse 124 kerega kupee omamisest, sest kätt südamele pannes meeldib mulle sedaan rohkem. Ta on lihtsalt hea kevad-suveprojekt ja kui isu täis saab, siis võibolla leiab korralikule autole ka mõistliku hinnaga ostja. Muidugi pole majanduse olukorda arvestades hetk kõige soodsam, aga ilmselt ei lähe need autod enam kunagi odavamaks, seega ma väga ei muretse.

Mõned pildid ka eelvaateks, aga kuna ilm oli kole ja auto on kaua seisnud ning räämas, ei soovita nõrganärvilistel neid vaadata - ise usun, et temast tuleb veel väga ilus auto.

















Kevadeks jälle tööpõld olemas.

Tauno

[Martin]

Kuidagi peab oma vaba aega sisustama, eksju! Igatahes edu ja põnevusega ootan jutte ning pilte selle masina edasisest käekäigust.

[Sm.Tihhonov]

Hull mees. Ma ikka arvasin, et see ei ole tõsiselt võetav jutt, et ühes korralikus majapidamises peaksid kõik 124 kereversioonid olemas olema. Ja kõik loomulikult musta värvi. Aga näe...

Kiidan värvivalikut, kiidan mootorivalikut, kiidan libedat polstrit, kiidan hulle inimesi ja nende hulle tegusid. Avan selle tumeda auto auks seekord tumeda õlle.

Nüüd ma usun, et selle mehe 124 armastus on piiritu ja raamideta. Kuigi tema raamaturiiuli kõige paksem teos on "W124 owner's manual", polnud ma selles veel lõpuni kindel (vahest viskas sekka mingit W126 teemalist sonimist). Tahaksin teha eksperimendi, peites ühte oma paljudest garaazidest mõne tumeda 124 ning siis lasta Taunol lõhna ja "kuuenda meele" abil see boks üles otsida. Preemiaks kingiksin talle 124 ukselingi, mille ta saaks näiteks kodus riidekapi uksele panna. No et kodu oleks kodusem.

Jään siis kannatamatult ootama minu kauaaegset lemmikut - 6 ukselist 250D mudelit. Ja kindlasti pane järjekorda ka:
- W124 kiirabi
- 200D takso

[Pets77]

Hull mees. Ma ikka arvasin, et see ei ole tõsiselt võetav jutt, et ühes korralikus majapidamises peaksid kõik 124 kereversioonid olemas olema. Ja kõik loomulikult musta värvi. Aga näe...

Kiidan värvivalikut, kiidan mootorivalikut, kiidan libedat polstrit, kiidan hulle inimesi ja nende hulle tegusid. Avan selle tumeda auto auks seekord tumeda õlle.  

Nüüd ma usun, et selle mehe 124 armastus on piiritu ja raamideta. Kuigi tema raamaturiiuli kõige paksem teos on "W124 owner's manual", polnud ma selles veel lõpuni kindel (vahest viskas sekka mingit W126 teemalist sonimist). Tahaksin teha eksperimendi, peites ühte oma paljudest garaazidest mõne tumeda 124 ning siis lasta Taunol lõhna ja "kuuenda meele" abil see boks üles otsida. Preemiaks kingiksin talle 124 ukselingi, mille ta saaks näiteks kodus riidekapi uksele panna. No et kodu oleks kodusem.

Jään siis kannatamatult ootama minu kauaaegset lemmikut - 6 ukselist 250D mudelit. Ja kindlasti pane järjekorda ka:
- W124 kiirabi
- 200D takso

..krt naera või raam kõveraks.

[Sm. Västrik]

Hea tekst tõepoolest, aga kuueukselist on raske leida, krt.

Ei tahaks väga laamendada, seega jätaks kiitused ikka selleks ajaks, kui loom jälle eluvaimu sisse võtab. Enne seda on ta ju võrdne talumeestel maja taga seisvate kombainide ja traktoritega, mille kohta nad räägivad sellist juttu: "Ei ta on mul täitsakorras traktor, aint teise pealt pump võtta, peale kruvida ja sidurikettad vahetada ja võib kohe põllule minna."

[Kalev]

Tean kuueukselist, aga kuna endal pisut sama plaan nende kõikide kereversioonidega, siis...

Aga väga tubli, et selline ligi võetud. Sinu pedantsust teades (teist teemat lugenud), siis on loota jälle ühte maasikat. Toonklaasideta, loodan.

Universaal, cabrio, pikk, ambulance, laibakas veel puudu siis, eks?

[Sm. Västrik]

Nonii, uudiseid ka tööpõllult.

Päev möödas ja mootor käib. Mitte küll hästi ja sellega tuleb veel edasi tegelda, kuid peasüüdlane on leitud ning selleks osutus sissepritse peas asuv segu reguleeriv klapp (ei mina tea kas tal mingi pärisnimi ka on). Koos töörahaga senine kulu 5000 kr. Kuid nagu öeldud, tuleb mootori ühtlase ja korraliku töö tagamiseks temaga veel põhjalikult edasi maadelda. Siiski on meeldiv taibata, et see seni surnuna näinud metalli-, puidu- ja nahahunnik liigub juba ilusti omal jõul. Pealegi, mul küll puudub võrdlusmoment, sest sellise mootoriga MB-d pole mul varem olnud, aga selle mootori tööhääl on ikka väga, väga palju kvaliteetsem ja üllataval kombel ka vaiksem kui M102 oma. Aku oli ka läbi ja sai ära vahetatud, kuid see on väike asi.

Mootori töölesaamise juures on kõige parem aga see, et kui seni ei olnud ma näinud sellel autol isegi armatuurlaua näidikuid liikumas, siis nüüd võib juba teha esmaseid järeldusi erinevate asjade töökorra kohta. Näiteks minu suurimaks hirmuks olnud nivooreguleering vist töötab (rõhk sõnal "vist", sest ma teda ikka üldse ei usalda ja eriti kontrollida aega ei olnud) ja mootori töötades hoiab auto ennast ilusti üleval. Samuti töötab vähemalt juhipoolel turvavöökelner (vist kutsuti maakeeli seda niimoodi) ja liiguvad kõik põhilised elektriseadmed nagu iste, aknad, raadio, tagapeatoed, kesklukk - viimased muidugi vaakumi pealt, eksole. Armatuurlauas ei jää ükski lamp põlema, mis on ka nii vana auto puhul hea märk.

Tutvusin vahepeal ka pisut kaasasolnud dokumentatsiooniga. Kärukonks, va risu on näiteks paigaldatud 1999. aasta juunis läbisõidu 127 000 km pealt. Monteerimisjuhend kõik kaasas ja puha - eks tuleb siis selle järgi ka demonteerida. Rist ja viletsus. Ülevaatustel on autole tehtud ühtekokku kahel korral märkusi. Esimesel korral selle kohta, et haakekonksupaigaldajad on teinud poolikut tööd ehk käru tulede indikaatorlamp ei olnud roheline nagu peab ja teisel korral oli probleemiks tõik, et autole olid alla kruvitud liiga väikese kiirusindeksiga rehvid. Olen 100% kindel, et kumbagi nendest asjadest Eestis ülevaatusel ei kontrollita, aga peaks kindlasti.

Nagu ülaltoodud puuduste kirjelduski reeta võib (valged suunatuled, mingid tuninguhelkurid), ei ole ma tõepoolest ka toonklaasisõber - pigem veendunud vastane. Kiletooni olemasolul oleks ka see saanud puuduste nimekirja, mis kõrvaldamist vajanuks, seega sm. Kalev ei pea kindlasti kartma sääraseid maitsevääratusi. Mõnikord ma tõesti ei jaksa autot korrastada ainult esinduse juppidega ja kasutan "innovatiivseid", et mitte öelda odavaid lahendusi, kuid sääraste tuninguvidinate puudumine on minu jaoks ainult sääst ja ka puhkus silmadele.

Kokkuvõtteks julgen öelda, et ise olen tänase päevaga ikka väga rahul. Homme läheb plekki.

[sm. pelle]

Sm Tauno... ridakuus ju, peabki olema esmaklassilise käiguga.
Kuidas muidu tagaklaas on vastupidanud, kondentsi ei ole vahele tekkinud?

Aga jah, ilus auto ja edu taastamisega!

[ralak]

Õnnitlen uue projekti alustamisel
R6 + 5k atm + ASD oleks nagu ideaalis komplekt, viimane Sul vist ainult puudu. Loodame, et pääsed heitgaaside piirnormidega kemplemisest TÜV-l, 24v mootorid selle vanema pritsega kipuvad tihti normaalset bensukulu ning loodussõbralikkust eirama.

[Kalev]

Ülevaatustel on autole tehtud ühtekokku kahel korral märkusi. Esimesel korral selle kohta, et haakekonksupaigaldajad on teinud poolikut tööd ehk käru tulede indikaatorlamp ei olnud roheline nagu peab ja teisel korral oli probleemiks tõik, et autole olid alla kruvitud liiga väikese kiirusindeksiga rehvid. Olen 100% kindel, et kumbagi nendest asjadest Eestis ülevaatusel ei kontrollita, aga peaks kindlasti.

Indikaatorlamp ehk veel, aga kiirusindeksist maarjamaal puudust ei tule vast, ilmselt seetõttu ei kontrollita ka.

Reisibussidel muideks vaadatakse koormusindekseid küll ja samuti ka rehvide vanust, ei tohi olla üle 10 a.

[v6sa]

Gut, Waldemar, gut...

Kena kuulda, et mootor juba elu sisse võttis. Siis on loota, et ka muud asjad sama elusad on.

Muide, seda kärukonksu ilmsel ihkab nii mõnigi. Seega on varsti oodata turuplatsile veel ühe kärukonksu müügikuulutust. Tormake, seltsimehed unetud...

Ahjaa, kui konksu eemaldad vanade eestlaste kombel juhtmeid läbi raiudes, siis sellest paigaldusjuhendist oleksin huvitet... Et paluks seda mitte jäätmejaama makulatuurikonteinerisse taaskasutada. Kelle konks on? Bosal, Walker; NoName, ...?

[RivoA]

Väga kena teine. Hea kuulda, et igasuguseid tuuningjullasid peale ei lenda. Mul oli algul armatuurlaual näidikutega sama probleem, üksi tuli ei põlenud, samuti tundub, et Trip ja SN lugeja vahepeal lõpetab töö, teinekord töötab ilusti. Kas suunatuled vahetad originaaliks tagasi? See konks on küll natuke masendav - milleks kupeele selline asi? Vähemalt on ta seal ilusti all. Kuidas katuseluuk töötab? Ka minu poolt jõudu ja ehk teepeal kohtume?

[Sm. Västrik]

Tere taas üle hulga aja.

Kõigepealt vastuseid härraste küsimustele:

sm. pelle:
Tagaklaasile vasakusse alumisse nurka vähekse on tekkinud hägu, aga üldmuljes tunda ei anna ja midagi hullu pole. Parem nurk täiesti ok.

ralak:
ASD - on täiesti olemas ja tundub, et töökorras.

v6sa:
Konks on Westfalia toode ja juba müügirubriiki lisatud.

RivoA:
1) Armatuuri näidikutega kõik korras. Pidasin tulede all silmas seda, et peale auto käivitamist ei jää ükski tuli põlema, mis tähendab, et kõik need ASD-d, SRS-d, ABS-d jms on ilmselt töökorras.
2) Uued kollased suunatuled on juba olemas ja kahtlemata Hella originaaldetailid. Külge lähevad muidugi alles pärast värvitöid.
3) Katuseluuk ei tee kippu ega kõppu. Isegi mootori juurest ei kosta klõpsu lülitit näppides. Tuleb sellega tegelda.


Nüüd tagasi projektiteema juurde. Erinevalt eelmises peatükis lubatud "homme plekki" minemisest läks asi hoopis "homme klapiremonti". Nimelt vähkresin peale välja lubatud "homset" pool ööd unetult kujutades ette, kuidas plekitöömehed liiste kõveraks kangutavad ja värvijad kroomdetailidele liivapaberijäljed sisse lihvivad. Seega otsustasin, et selle auto pean ma otsast lõpuni ise demonteerima ja peale vajalikke töid uuesti koostama. Kuna aga midagi oleks võinud ju teha ja nädalavahetuseni aega küll, sai masin lohistatud seltsimeeste juurde, kes tunnevad täpsemalt mootori mehaanilist hingeelu.

Nagu DIA-st lubatud, oligi mootori ühe silindri viletsa või puuduva töö põhjustajaks üks klapp, mis tuksis ja seega viga iseenesest väike. Küll aga muutus viga suuremaks, kui sain pärast esimesena soetatud uue klapi tagastamist Automaailma teada, et leidub veel teine ja ka kolmas versioon nendest klappidest. Kui teinegi ei sobinud, jäi üle ainult kolmas, aga selle tellimisaeg oli vähemalt 1 kuu. Kusjuures klapi hind sõltuvalt versioonist oli vahemikus 450-800 kr tk, mis 24 klapi vajadusel oleks üsna muljetavaldav summa, kuid õnneks vajasin ühtainsat. Kuid minimaalselt 1-kuune tellimisaeg on ju liig ja välistatud variant ning tuli asuda kasutatud klapi jahtimist. See õnnestus üle ootuste lihtsalt, kuna mootoriremontijatel endil vedeles sobiv detail sisuliselt sahtlis - arvatavasti mõnest varasemast remondist üle jäänud. Ilmselt saigi kogu see värk niimoodi parem, sest ma pole küll kindel, kui kvaliteetne see Automaailma mootorikraam olla võib ja kas kasutatud originaal sellest kehvem on. Igatahes sai auto käima, käib väga hästi ja mootoriremont on kulude poolest kokku (~11 000 kr) tänaseks umbestäpselt prognoosile vastav või jääb sellele isegi natuke alla. Mõistagi võib kulusid lisanduda kellegi poolt eelpool mainitud heitgaasikriteeriumite täitmiseks, kuid seni olen ise väga rahul.

Mootoriga sai seega ühele poole, kuid endiselt ootas järge pleki- ja värvimistöö ettevalmistus. Pika nädalavahetuse veetsin garaažis autot demonteerides ning täna veeti ta lõpuks ka plekksepa juurde ning sealt viib tee edasi värvijate õuele. Kuna fotokas ununes garaaži, kirjutan järgmises postituses täpsemalt lahkamistöödest ja pioneeride või niisama huviliste jaoks selgitan mõnevõrra ka kupee ja sedaani ehituse erisusi - on ju minu jaoks see projekt ennekõike just kupee eripärade õppimiseks nö koolitus, et ennast 124 auto kui vanatehnika hingeeluga võimalikult hästi kurssi viia.

Seniks aga "kuulmiseni homme õhtul", nagu vanasti Vikerraadiost öeldi.


Parimate soovidega,

Tauno Mõts

[Sm. Västrik]

Nagu lubatud, nüüd ka mõned pildid ja kirjeldusi lammutustöödest.

Kuna teatavasti oli roostest kahjustatud üks tagatiib (täitsa lambi kohast kuskilt stange servast oli värvi alla hulk roostet roninud) ja teisel tagatiival oli uksele ulatuv kriim ning lisaks sellele oli vajalik korrastada vasakul küljekarbil esimese tungraua-augu ümbrust, siis tuli esmajärjekorras küljest võtta päris mitu plastikdetaili.

Võimalik, et see on kuskilt siin ka läbi käinud, aga on päris oluline info, et kupee ukseliistud ei tule küljest alumisest servast lahti kangutatuna neid ettepoole lükates nagu sedaanil, vaid kinnituvad ka ülalt otse välja tõmmatavate tüüblitega, mis tuleb lihtsalt lahti tirida. Mõistagi eemaldub liist teda võimalikult vähe painutades ja peaaegu kõiki tüübleid korraga tirides päris järsku, nii et sain temaga korralikult vastu vahtimist. Aga see oli pehme koht ja seega liist ise jäi sirgeks. Väga hea.

Samuti on mõningasi erisusi kupee karbikatete eemaldamisel võrreldes sedaaniga.

Sedaanauto küljekarpide plastikkate kinnitub 10 kruviga ülaservast (kummitihendi alt – tihend tuleb enda poole tõmmates lihtsasti küljest) ja 10 kruviga alt servast. Selleks, et kõige esimene osa karbikattest lahti saada, on võimalik esitiivale kinnitatud küljeliistu alumist serva sõrmedega eemale tõmmata ning sobiva kujuga kaheksase leht- või silmusvõtmega karbikatte kinnituskruvi välja keerata. Nii ei pea esitiival olevat liistu küljest ära võtma. Samuti saab osavate näppude olemasolul karbikatte tagasi külge ilma liistu muljumata või ära võtmata. Tagatiivale kinnituva küljeliistu jupi alt tuleb karbikate väga lihtsalt välja katet allasuunas tõmmates (kinnitub selle küljeliistujupi külge ainult väikse plastikust kidaga). Seega saab sedaan auto karbikatted küljest võtta ja tagasi külge panna nii, et küljeliiste ei eemaldata, mis on selles mõttes hea, et iga liistu küljest kiskumine on võimalik kadu tüüblite näol ning võib mõjutada ebasoovitavalt liistu geomeetriat ja sellel jooksva kroomriba sirgjoonelisust.

Kupeel on aga lugu pisut keerulisem - või lihtsam. Kuidas võtta.

Nimelt ei pea kupee karbikatete eemaldamiseks ära võtma ukse alumise serva jaoks mõeldud kummitihendit. See võib vabalt jääda karbikatte külge ja selle all pole ühtegi kruvi. Karbikatete ülemistest kruvidest 3 on peidus läveliistu serva all. Seega tuleb ettevaatlikult ülessuunas küljest kiskuda läveliist ja selle all olevad kruvid lahti keerata. Seejärel on hädavajalik küljest võtta tagatiiva külge kinnituv küljeliist, sest selle all on 1 kruvi. Kui sedaanil on need kruvid kõik 8-se võtmega keeratavad, siis kupeel on karbikatte ülemise serva puhul tegu ristpeaga kruvidega (vt pilte).



Seega ei ole võimalik mingi kruvide serva vahelt õngitsemine ja tagatiival olev küljeliist tuleb ettevaatlikult enda poole tõmmates küljest tirida. Selle all ongi ainult 1 kruvi ja see näib kuidagi eriti mõttetu. Kuna ülevalt on tagatiiva küljeliist kinnitatud päris heade tüüblitega, siis on väga suur oht valesid töövõtteid kasutades painutada liistul olevat kroomriba – kui see ära paindub, siis sirgeks ei saa teda enam kunagi. Seega tuleb liistu alumine serv ennem lahti võtta ja kogu liistu ülaserv võimalikult korraga kõigist tüüblitest lahti saada. Ettevaatlikult tehes õnnestub see hästi. Küll aga ei kujuta ma ette, kas seda „ettevaatlikkust“ on mõtet üldse eeldada kelleltki teiselt (nagu pleksepad või värvijad) peale iseenda. Seega tehkem selliseid asju alati ise.

Esitiivale kinnituv küljeliist võib jääda paigale – selle all pole midagi, mis karbikatet kinni hoiaks. Karbikatte alumine serv on kinnitatud kruvidega sarnaselt sedaanile. Lisaks kruvidele on aga kasutusel ka tüüblid! Minu arust oli neid 3 ja need on sellised nagu pildil näha võib.


Need eemalduvad karpi enda poole tõmmates ja ilmselt jäävad terveks ka, sest on päris hea ehitusega. Novot, ja nii lihtne oligi kupee karbikatte eemaldamine. Kuid minu arust pole see väga geniaalne, et küljest peab võtma läveliistu ja tagatiivale kinnitatud küljeliistu, sest see on liigne oht auto välimusele, kui sellist tööd juhtub tegema „normajast“ kinni pidada üritav töömees. Aga võib-olla ma eksin.

Kuna minu autol oli vaja ära võtta ka esistange, siis õppisin veel mõnesid kvaliteetauto iseärasusi. Erinevalt väikse mootoriga ja ilma kliimata w124 autost tuleb sellel masinal esistange küljest võtmiseks tänu mingile ettejäävale õliradikale ära võtta sedasama stange õhurestide ette kinnitatud radikat kattev plastikust logarijupp ning ka vasak esituli, et stange mutritele ligi pääseda. See kõik on lihtne, aga kui seda ei tea, siis võib kogemata üritada tükk aega neile stangemutritele harjumusest alt poolt ligi pääseda. See on mõttetu ajakulu.

Nojah. Kogu selle pikamoelise mula kokkuvõtteks võib öelda, et paari väikse defekti pärast nägi auto lõpuks ikkagi välja nagu tõsine projekt oma algusfaasis.



Kuid sellele vaatamata võib tähelepanelik lugeja märgata, et velgede keskosadesse on juba ilmunud uued kapslid ning tagapaneelilt on eemaldatud helkurid, mis ei jätnud mingit jälge. Märkasin, et pagasnikuluugil oli märgi kõrval imekerge mõlk. Kuna nagunii masin värvimisse läheb, siis lasen selle ka ikka ära teha – vast saab parem.

Kollased suunatuled on ka juba olemas ja ootavad autot värvitöökojast tagasi.


Selliseid asju on juba palju ilusam teha kui mingite karpide ja liistudega maadelda. Ootan põnevusega, sest tänaseks on plekksepp oma töö teinud ja homme peaks auto värvimisse minema.


Progressist raporteeris,

Tauno

[ralak]

Kõige uue ja huvitava lugemise juures on hämmastav see kuidas hr.Tauno Mõts suudab mitu lehekülge ilma kirjavigadeta ette vuristada, sama põhjalikult ja pühendunult nagu oma projektidega tegelemine.
Muide Tauno, Tartu klubi sooviks kindlasti need tööd pärast oma silmaga üle kaeda, st kohustuslik on mõnele kevadisele grillõhtule ilmuda, varsti varsti tuleb midagi korraldada nii või naa.
Omalt poolt soovitan ka esitiiva liistu alla piiluda, on see üks põhilisemaid roosteussi pesakohti. Kui tiib veel ok, võib ehk jälile saada soovitamatutele protsessidele. Üldiselt näeb pind ebatraditsiooniliselt kobe välja katete alt. Olen ise mõningaid sedaane legoks puistanud ja nii mõnigi kord... kangemat lohutuseks pidand võtma

[Sm. Västrik]

Tere,

Vahepeal on olnud kiired ajad ja seega pole väga palju uut toimunud. Eelmisel nädalavahetusel tähistasime Lenini sünnipäeva ja nädala sees läheb töö tõttu ikkagi liiga vara pimedaks. Roostega on selle auto puhul tõesti väga hästi ning selle vastaseks kaitseks olen nüüd omalt poolt ohtralt kangeid lögasid kasutanud, mis võiksid järgnevatel aastatel mõnevõrra hr ralaki poolt mainitud "protsesse" peatada. Kuid auto on värvimisest tagasi ja vaikselt olen seda ikka komplekteerinud ka.

Näiteks karbikatted. Eelmises postituses kirjutasin mälu järgi täiesti ekslikult, et neil on 3 tüüblit. See oli küll viga, sest tüübleid oli kokku 10 tk ning kuna need on hästi pikad, siis nendega koos karbi plastikkatte auto külge tagasi paigaldamine nii, et esimese küljeliistu alumist serva lahti ei tõmba, minul küll ei õnnestunud. Kuid paika ta läks ja minu arust sai väga hästi.



Peale seda jätkasin eemaldatud küljeliistude tagasi monteerimist. On täiesti märkimisväärne, et kui loed kokku, et sul on puudu näiteks 8 tüüblit, ostad igaks juhuks 10, siis mingi matemaatilise paradoksi tõttu jääb ikkagi üks puudu. Selle viimase tüübli tõttu ei ole tänaseks ukseliist ikka veel küljes. Väga ebameeldiv on esindusse nüüd ühte tüüblit ostma minna.


Kusjuures, kui küljekarpide roostekaitseks kasutasin mingit kangemat möga, siis visuaalsemate paikade roostekaitseks olen iga tüübli- ja kruviava ümbrusesse pihustanud sellist poelettidel saadaolevat kaitsevaha. Vast parem ikka saab kui üldse ilma millegita kokku tagasi panna.


Pakiruumi serval, nagu vanadel autodel ikka, oli puudu rehvirõhu korrigeerimist nõudev kleeps. Need on nii odavad, et on mõttetu jätta uus ostmata, sest korrektsed märgistused annavad auto üldmuljele palju juurde. Plastik ise oli ka muidugi kergelt räsitud olemisega, aga puhastasin ta ilusti ära ja panin tagasi külge, sest plastik ei ole katki vaid kriimuline ning uus maksab üle kahe korra rohkem kui sedaani oma.


Kuna ühe ukse alumine klaasitihend oli katki ära roostetanud, siis olin tükk aega nõutu, sest uue hind on kaugelt üle tuhande krooni ning kroomliist, mis selle tihendi peale käib on ise näiteks odavam. Seega nii väikse kummist ja metallist detaili eest näib see päris uskumatu röövimine. Käisin pealinnas ka lammutuses ning seal maksis detail vaid 100 kr, kuid nägi väga kõver välja ja kuna ma seda kohe ei vajanud, jäi ta minust lammutusse edasi. Ja võibolla ootab ta seal tänagi uut omanikku, sest vahepeal helistas äreva häälega sm.Tihhonov, kes teatas, et üks täpselt samasugune auto läheb lammutamisele ning kui mul miskit tarvis, andku ma kohe teada. Palusin siis tihendit küsida ja kuna juhipoolne läveliist oli ka väsinud olemisega - alumiiniumribad peal kohati lahti, ütlesin et kui maru odavalt saab ja kui on korralik, siis võiks ka läveliistu osta. Veel samal õhtul tuli Tihhonovilt teade, et cargobussiga on pealinnast saabumas humanitaarabi pakk tööde jätkamiseks.

Sellest tuli esimese hooga välja mõistagi klaasitihend, mis nagu pildilt näha võib on kasutatud, kuid puhastasin selle hiljem ära ja ta sai väga hea - vähemalt sirge ja üldse mitte roostes.


Läveliist tuli ka välja. Väga korralik võrreldes vanaga, ma ütleks.


Kusjuures läveliist on taas ilmekas näide sellest, et väiksema seeriana valmivad autod on sageli kerge "käsitöömaiguga". Suurseeriatootmise puhul näiteks ei freesiks keegi käsitsi liistude sisse avasid karbikatte kruvikohtade peale sobitamiseks, aga kupee puhul oli see ilmselt tänu väiksematele mahtudele vastuvõetav. Minu kui kvaliteeditaustaga inimese jaoks tekib küll küsimus, et kuidas on tagatud, et kõik kolm ava alati liistus olemas on kui see tarnija juurest tuleb. Kas on kasutusel veavälistusmeetodid, mis seda tagavad? Inimene seda seeriatootmise puhul 100% visuaalse kontrolli abil tagada kindlasti ei suuda ja sellised lahendused on tänaseks päevaks autotööstuses põhimõtteliselt vastuvõetamatud.


Kuid paki lahkamisel avastasin, et lisaks tihendile sisaldas see täiesti ootamatult nii mõndagi põnevat. Nimelt on nüüd mul üle üks tihendit kattev kroomliist ja siis läveliistu alt kukkus välja veel selline asi. Abiks ikka ja minu siirad tänud sm.Tihhonovile.


Kollased suunatuled on ka juba küljes ja kui aega leian, jätkan järjejuttu komplekteerimisest.

Parimate soovidega,

Tauno Mõts

[Sm.Tihhonov]

Võta heaks sõber. Minu jaoks on lammutame-kupeed-vanatehnikaüritused alati toredad hetked hallis argipäevas. Ja loomulikult ei lubanud ma müüjal neid tükke eemaldada, vaid küsisin tööriistad ja lammutasin ise. No siis saab tükid vähemasti tervelt kätte.

Ma loodan, et sa ei visanud minema paki külge teibitud aadressiümbrikku, sest see sisaldas paberit tagumise embleemi paigaldusjuhisega.

[Sm. Västrik]

Päevad lähevad ja kogu aeg on väga kiire. Nädala sees jõudsin ära vahetada vaid iluvõre plastiku ja keskmise kroomliistu (teisi ei saa jälle vahetada, sest need on ju teist moodi iluvõre külge kinnitatud kui varuosana ostetavad liistud seda võimaldaks). Igal juhul sai tulemus vana auto kohta täitsa kena.

Kuid nädalavahetusel sai kiiretest aegadest hoolimata korraks aeg maha võetud ning kuna sm.Tihhonov siin kirjeldas autode pesupäeva mille järel Riigikantselei autobaasi sõiduk kuradima hea välja näeb, hakkas mullegi tunduma, et töid ei tohi sama moodi jätkata. Auto tolmukiht oli juba nii paksuks kujunenud, et oli väga keeruline säilitada masinasse lugupidavat suhtumist ning see on minu arust remonditöö teostamise peamine oht. Seega sai voolik välja otsitud ja auto kergelt üle loputatud (sest korralik puhastamine jäägu ikka kõigi tööde lõppu). Päris hea tunne oli pärast seda ja lubasin endale ühe 0,3-se õlle enne Volgat pesema asumist.

Pildid siis jälle "enne"...




... ja "pärast". Lubagem rõhutada, et kuigi pildid seda väga hästi edasi ei anna, pole auto veel üldse puhas ega korras ning tööd jätkuvad lähipäevil, kui aega antakse. Vahelduseks aga on seis juba päris motiveerivaks kujunemas.








Tegudele.

Tauno

[Sm.Tihhonov]

Aga millal selle väikeautoga siis ikkagi sõita saab?

[Sm. Västrik]

Mnjah, väikeautoga sõitmine on lükkunud tänu isikliku aja puudumisele.
Olukorda võiks isegi kokku võtta Õuna Endli sõnadega Rehepapi raamatust, aga see oleks liiga ropp.

Vahepeal on auto parkinud ühes autoaias. Peamiselt selle pärast, et autot aias hoida on odavam kui parklas - masu möllab. Et peale mootoriremonte ei töötanud tal kliima, siis orgunnis mu vend ühe tegelase asja uurima. Selgus, et kliima on tühi. Peale täitmist hakkas jälle ilusti tööle ja töötab siiani. Põhjuseks, miks kliima tühi on, sain vastuseks väite, et nii vanades seadmetes kasutatakse gaasi, mis on Saksamaal keelatud. Meil ei ole see mõistagi probleemiks ja seesama gaas läks sinna kohinal sisse. Peaasi kui prügi sorteeritaks.

Eks kunagi kui numbrite jaoks aega leian, saab sõita ka, aga praegu on erinevalt paljudest endal töö juures ikka erakordselt kiired ajad. Vast ikka jõuab veel see suvi.

Tervitades,

Tauno