Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Värvimine
#21
Ikka spetsiaalset vibra mõtlesin, sellist laia. Täis tallaga lihvides, saab sile küll. Tuleb lihtsalt ettevaatlikult tegutseda.
Vasta
#22
Pahtli lihvimiseks kasutatakse taldlihvijaid ja ekstsentriklihvijaid.Vibrat kasutatakse ikka muudeks eesmärkideks.
Auto on küürakas,ise kah mitte eriti sirge seljaga ja sõbral nimeks Quasimodo.
Vasta
#23
Lõoke Kirjutas:Pahtli lihvimiseks kasutatakse taldlihvijaid ja ekstsentriklihvijaid.Vibrat kasutatakse ikka muudeks eesmärkideks.

Ehitajal lõi proffesionaalne krenitism välja. :lol:
Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#24
Värvimistööde järjekord
1. Õige värvimismeetodi valik
Automaaler peab enne eeltööde juurde asumist kindlaks määrama vana värvkatte tüübi, et valida igale autole sobiv taastamismeetod. Selleks tuleks niisutada puhas valge rätik nitrolahustis ja hõõruda värvkatet märkamatus kohas. Nitrovärvide ja termoplastiliste värvide puhul omandab rätik värvi lahustumise tõttu vastava tooni. Värvi pundumine ja "üleskeetmine" viitab värskele õhkkuivanud alküüdvärvile. Vanem õhkkuivanud või kuumkuivatatud alküüdvärv on reeglina nitrolahusti suhtes vastupidav.
Samuti on võimalik värvi läbikuivamise astet kindlaks teha lihvimise ajal. Juhul kui värvkate muutub lihvimise ajal kummisarnaseks või koguni kleepuvaks, kaasneb sellega oht pundumiseks või üleskeetmiseks värvimise ajal. Selline läbikuivamata kiht tuleb kas eemaldada või kontrollida reaktsiooni valitud meetodi suhtes väikesel alal. Sel puhul kantakse täitekrunti pinnale õhukeste kihtidena, et lahustid saaksid koheselt lenduda ja ei sulataks üles vana värvkatet.
Et kindlaks määrata, kas värvkate on ühe- või kahekihiline, tuleb pinda õrnalt peenikese liivapaberiga kraapida. Ühekihilise värvkatte puhul jääb liivapaberi pinnale värviline puru, laki puhul värvitu või piimjas puru.
2. Puhastamine
Enne eeltöö alustamist tuleb autokere hoolikalt puhastada. Esmane puhastus toimub puhta, soovitavalt voolava veega. Veega pestakse maha suurem mustus (pori, tolm) ja maanteesool. Pinnale või pragudesse jäänud soolakristallid võivad hiljem olla värvkatte alla tekkivate mullide põhjuseks. Seejärel puhastatakse pind Glasurit silikoonieemaldajaga 541-5, mis eemaldab tõrva, õli ja autovahade silikoonijäägid. Alles seejärel on pind valmis lihvimistööde alustamiseks.
3. Rooste eemaldamine
Rooste eemaldamiseks on kõige efektiivsem kasutada liivapritsi ning sellele järgnevat lihvimist P80 liivapaberiga. Väiksemate alade puhul saab kasutada ka 3M CSD-puhastuskettaid. Üleminekualad vanale värvkattele tuleb lihvida peenemalt lihvimispaberiga P150-P180.
4. Pahteldus
Pahtel 839-70 kantakse pinnale peale rooste eemaldamist otse pleki pinnale. Seejuures kantakse pahtel kõigepealt vigastuse kõige sügavamasse kohta ning seejärel täidetakse pahtlit kiht kihi haaval laiemale pinnale kandes kogu vigastatud ala. Seejärel lihvitakse pind kuivalt P80-P120 lihvimispaberiga ja seejärel asutakse peenpahtelduse juurde. Lihvimise hõlbustamiseks kasutada Glasurit kontrollvärvi 581-40, mis lahjendatakse eelnevalt vedeldiga 352-91 vahekorras 1:9 ja kantakse pinnale pintsliga. Kontrollvärv valgub lihvimiskriimudesse ja tagab tänu oma mustale värvusele visuaalse kontrolli lihvimise kvaliteedi üle. Pahtli lõppviimistluseks kasutatakse lihvimispaberit P240-P280, mis tagab piisava nakkumise täitekrundiga ja võimaldab minimeerida täitekrundi kulu (=kihipaksust) ja lihvimiseks kuluvat aega. See tähendab, et pahteldustööd peavad olema enne täitekrundi pinnalekandmist 100%-liselt lõpuni viidud ning täitekrundi ülesandeks jääb vaid aluspinna isoleerimine ja selle ettevalmistamine kattevärviga katmiseks.
NB! Polüesterpahtleid lihvida ainult kuivmeetodil, kasutades tolmuärastussüsteeme.
5. Täiteainega/ -krundiga katmine
Enne täiteaine pinnalekandmist tuleb taastada korrosioonikaitsekiht plekini läbilihvitud kohtades, kasutades selleks Glasurit reaktiivkrunti 283-150 või Termo-täitekrunti 285-16, eriti just garantiid nõudvate tööde puhul. Vähenõudlike tööde puhul ja/või väikestel läbilihvitud kohtadel, piisab ka ainult täitekrundi kasutamisest. Täitekruntidest soovitavalt: Glasurit HS-täitekrunt 285-50 (kuivlihvimine ekstsentrikmasinaga), HS-universaaltäitekrunt 285-60 (märglihvimine käsitsi, kuivlihvimine käsitsi ja ekstsentrikmasinaga) või HS-toonkrunt 285-95 (märglihvimine, kuivlihvimine ekstsentrikmasinaga, märg-märjale meetod). Täitekruntidele lisada kõvendit 929- ja vedeldit 352- mahuvahekorras 4:1:1, kasutades mõõtetikku. Täitekrunti kanda pinnale 2 kihti, kuivanud kihi paksus 50-70µm.
6. Täitekrundi lihvimine
2K täitekrundid kuivavad 20°C juures 2-3 tundi, 60°C juures 30-40 minutit. Seejärel on neid võimalik lihvida. Enne lihvimise alustamist on soovitav lihvimise hõlbustamiseks pinnale pihustada kontrollvärvi 581-40 (vedeldatud 1:9 vahekorras 352- vedeldiga). Kontrollvärvi jäägid pinnal osutavad kohtadele, mis vajavad veel lihvimist ja seega väheneb läbilihvimise oht. Lihvida võib täitekrunte kuivalt lihvimispaberiga P400-P500 või märjalt lihvimispaberiga P800-P1000. Kuivalt lihvimiseks sobivad tolmuärastusega ekstsentriklihvimismasinad, mille võnkeamplituud ei ületa 5 mm. Läbilihvimise vältimiseks ohtlikel aladel (servad, kandid) lihvida need eraldi käsitsi 3M Superflex SF lihvimiskäsnaga.
Märg-märjale meetodi kasutamisel kantakse kattevärv täitekrundi pinnale kohe peale krundi haihtumisaega ja läbikuivamine toimub koos kattevärviga.
7. Värvitooni kindlaksmääramine
Parima tulemuse saavutamise eelduseks remontvärvimisel on sobivaima värvitooni valik. Suureks abiks siinjuures on olemasolevad värviretseptid. Enne pinnale kandmist tuleb testlipikul kontrollida valitud tooni sobivust vana värvkattega. Testimiseks sobivad ainult pihustatud värvinäidised, mida võrreldakse loomulikus päevavalguses või spetsiaalse päevavalguslambi valguses. Kui tooni sobivus ei mahu vastuvõetavatesse piiridesse, siis võib parema tulemuse saavutamiseks kasutada toonimist, hajutamistehnikat või vana värvkatte poleerimist. Metallikvärvide puhul omab tähtsust ka pihustamisviis: kuivalt udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallikefekt tuleb rohkem esile, märgade kihtidena pihustades muutub värvitoon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende kahe äärmuse vahepeale.
8. Kattevärvi pinnalekandmine
Enne kattevärvi pinnalekandmist tuleb pinnad veelkord hoolikalt puhastada lihvimisjääkidest ja seejärel pesta Glasurit silikoonieemaldajaga 541-5. Seejärel katta kinni värvimisele mittekuuluvad detailid.
Ühekihilise 22-seeria pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle MS-kõvendit 929- ja vedeldit 352- mahuvahekorras 2:1+10%. Saadud pihustusvalmis töösegu kantakse pinnale kahe katva kihina, mille kogupaksus peale kuivamist on 50-70 µm.
Kahekihilise 55-seeria uni/metallikvärvi puhul vedeldatakse baasvärvi 2:1 vahekorras vedeldiga 352-. Seejärel pihustatakse baasvärv pinnale kahe katva kihiga, hoides kihtide vahel haihtumisaega u.10 min. Peale teise kihi haihtumisaega kantakse pinnale veel ka kolmas nn. poolik kiht metallikefekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatakse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvipüstolit kiiremini. Kogu kihi paksus on 15-20 µm.
Läbipaistev lakk 923-155 kantakse baasvärvile peale haihtumisaega, kui pind on muutunud matiks. Segu vahekord ja pihustamistehnika on analoogne 22-seeria pinnavärvile.
9. Hajutamine
Vastavalt ilmastikumõjudele, kulumisele ja hooldusele muudavad kõik värvkatted oma välimust ja tooni, seetõttu ei pruugi originaaltooni järgi valmistatud värviretsept anda remontvärvimisel piisavalt head tulemust. Samas erinevad standardist kohati ka uued värvkatted. Seda tänu autotehaste poolt kasutatavate tehnoloogiate erinevuse või erinevate värvitootjate tõttu. Võttes aluseks originaaltooni värviretsepti, võib toonimise ja proovivärvimiste abil jõuda autol olevale toonile küllalt lähedale, kuid see eeldab suurt töömahtu ja lisakulutusi. Seetõttu on palju ratsionaalsem ja kiirem kasutada värvitooni sobitamiseks hajutustehnoloogiat, s.t. silmale märkamatut üleminekut vanalt värvitoonilt uuele.
Vasta
#25
Materjalide kasutusalad
Puhastusained
Puhastusaineid kasutatakse aluspinna puhastamiseks õli-, tõrva-, silikooni- ja rasvajääkidest enne eeltöö alustamist ja tööetappide vahel, et tagada materjalide omavaheline nakkumine ning ära hoida kraatrite teket värvimisel.
Pahtlid
(ingl. keeles body filler, putty)
Polüesterpahtleid kasutatakse autokerel pinna ebatasasuste täitmiseks. Kõvendina kasutatakse peroksiid-kõvendeid, millele on lisatud värvainet,et kontrollida doseerimist (tavaliselt punane või sinine). Pahtleid kantakse pinnale spaatliga, erandiks on pritspahtel, mille pinnalekandmiseks kasutatakse suure avaga spetsiaalpüstolit (nt SATA KLP-S), kuna tegemist on väga viskoosse ja kiirestikuivava materjaliga.
Tsingitud ja alumiiniumplekil kasutatakse nakkumise tagamiseks spetsiaalseid pahtleid.
Reaktiivkrundid
(ingl.keeles washprimer)
Fosfaatkrundid, mida kasutatakse korrosioonikaitsekihi loomiseks raudplekil ja nakkekrundina alumiiniumil. Aktivaatori lisamisel toimub keemiline reaktsioon alusplekiga.
NB! Reaktiivkrundile ei tohi kanda polüesterpahtlit, sest reaktiivkrunt käitub nagu 1K materjal.
Aluskrunt
(ingl.keeles primer)
Kasutatakse sarnaselt reaktiivkrundile aluskrundina korrosioonikaitsekihi loomiseks/taastamiseks või nakkumise tagamiseks aluskihi ja järgnevate kihtide vahel. Reeglina isoleeritakse aluskrunt täiteainega.
Täiteaine
(ingl.keeles filler, surfacer)
Lihvitav või märg-märjale meetodil tarvitatav 2K täiteaine, mida kasutatakse aluskihtide isoleerimiseks, tagamaks ilmastikukindlust. Samas on see materjal ka puhvriks kattevärvi ja aluskihtide vahel, et kaitsta alusplekki kattevärvi vigastuste korral (nt.kivilöögid). Tehase värvkattes kasutatakse tihti toonitud täiteainet, et vältida kivitäkete silmatorkamist vigastatud kohas.
Täitekrunt
(ingl.keeles primer filler)
Lihvitav või märg-märjale meetodil kasutatav 2K täiteaine, millel on ka aluskrundi omadusi. Seetõttu on teda võimalik sõltuvalt töö iseloomust kasutada nii aluskrundi kui ka täiteaine funktsioonis.
Kattevärvid
(ingl.keeles top coat, finish)
Kattevärvi ülesandeks on anda autokerele ilmastikukindlus ja loomulikult ka väline ilu.
Kasutatavad kattevärvi põhitüübid on järgnevad:
• Ühekihiline: unitoonis "tavaline" või vanematel autodel ka metallikvärv; sel puhul on värvipigmendile lisatud spetsiaalset alumiiniumpastat. Kuna värvi kulumisel puutuvad alumiiniumiosakesed kokku õhuniiskusega ja oksüdeeruvad, siis kaotab selline värvkate oma sära suhteliselt kiiresti, mistõttu autotehased on selle kasutamisest loobunud.
• Kahekihiline: unitoonis või efektbaasvärv, mis on kaetud läbipaistva lakiga. Lakiga katmine annab värvkattele suurema ilmastikukindluse ja tagab värvitooni pikemaajalise püsimise, mistõttu kasutavad paljud autotehased (nt. Audi ja VW) kahekihilist süsteemi ka nn. tavaliste unitoonide puhul. Efektiks metallikvärvides on erineva jämedusega alumiiniumosakesed, mida lisatakse värvipigmentidele.
• Kolmekihiline: alustoonis baasvärv (annab efektvärvile "põhja" ja võib seetõttu olla ka näiteks punasel kattevärvil hall vms.) + efektbaasvärv + läbipaistev lakk.
Efektpigmentideks võivad olla alumiiniumosakesed, nagu metallikvärvis, või siis spetsiaalpigmendid (nn. pärlmutterpigmendid), kus efekt saavutatakse TiO2 osakestega, mille pinnale on spetsiaalmenetlusega kasvatatud üks või mitu õhukest värvilist kihti. Vastavalt langeva valguse nurgast peegeldavad nad tagasi erinevaid varjundeid. Kuna "pärlmutterpigmendid" on poolläbipaistvad, siis enamaltjaolt kasutatakse parema katvuse huvides erinevate efektide segu – nn. pärlmetallikut. Ja loomulikult kaetakse baasvärvid ilmastikukindluse saavutamiseks läbipaistva lakiga.
Vasta
#26
Kalacompany, kas oled ise ka elukutseline automaaler?
Tekst muidu tundub olevat kopeeritud-kleebitud siit: http://www.automaaler.ee/index.php?leht=112
Vasta
#27
Moss Kirjutas:Kalacompany, kas oled ise ka elukutseline automaaler?
Tekst muidu tundub olevat kopeeritud-kleebitud siit: http://www.automaaler.ee/index.php?leht=112

Sealt ma selle võtsingi ja ise toimetan hetkel nende õpetuste järgi .

Ei ole maaler aga ise katsetaja olen küll.
Vasta
#28
allan1 Kirjutas:Tegelikult saab väga hea tulemuse ka palju-palju vähemaga saavautada!
Põhiline on: lihvi rooste ja muu pask maha, kata krundiga(soovitav), pahtel peale, lihvi, jälle krunt, vesilihvimine ja kattevärv peale!
Milleks kõik see pikk jura mingitest 982...vedelditest.jne????

Mingitel siidikäppadel pole mõtet ise üritama hakata..las oskajad maalerdavad!

Ja see oskaja võiks olla Sina?
Vasta
#29
Kui ainult oskajad maalerdaksid, siis saaks maailmast varsti maalrid otsa ju, kuna diivanil seda selgeks ei õpi, tuleb vist ikka katsetada ka natukene. Kui sa ise maalerdad, siis küsi 5k terve masin koos materjali ja eeltööga ja keegi ei hakka ise kodus tegema.:eureka:
Vasta
#30
Ma olengi siidinapp , aga mul on aega ja ka huvi asja vastu . Ja kui keerangi kanni oma tegemise pole ka kahju.
Teen uuesti . Koik voimalused ja tehnika on olemas ja kindlakaega maaler ka korval kes opetusi jagab.

Vanema masina nt. MB 115 kere: haljaks , keevitus , detailid , pahteldamised , kruntimised, varvimine (vahemalt neli kihti lisaks lakkimine ja poleerimine) Hind alates 100 kilo .

Yhesonaga tahan oelda, et oma 35 juubeliks saan varvimise selgeks Smile

7 aastat on veel aegaTongue
Vasta
#31
Keegi oskab öelda, kuidas seda kontrolltahma kasutatakse? Ning kustmaalt lõppeb HVLP püstol ja algab tavaline? Mul endal 1,7se düüsiga püss mida soovitatakse 5baarise rõhuga kasutada. Krundid ja täiteained/-krundid saab ehk sellega peale lasta või pean uue püstoli muretsema?
Vasta
#32
Nii,homme hakkan kruntima ning tahaks veel küsida kas nendele kohtadele mis pahteldust vajavad peab peale kruntimist ka kiudpahtli alla panema ja siis alles pehme pahtli,või võin kohe ja kõik pehmega ainult teha(pahtelduse paksus tuleb igalt poolt enamasti max 1mm umbes ning pole ulatuslikud)
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
Question Naha värvimine kalacompany 21 30,711 28-09-2013, 05:29 PM
Viimane postitus: nahatohter
  K: Keretööd ja värvimine mbfriik 17 18,527 30-05-2013, 08:30 PM
Viimane postitus: mbfriik
  Velgedelt laki eemaldamine ja värvimine? Taavi358 16 24,821 13-04-2011, 12:52 PM
Viimane postitus: marek
  kroomiluvõre värvimine m2rkz 12 13,686 15-11-2010, 08:43 AM
Viimane postitus: kaspar
  Väljalaskekollektorite kroomimine/värvimine Blue Chip 13 10,564 22-04-2009, 10:17 PM
Viimane postitus: taaviw126
  Stange ja kapoti värvimine laisad 0 3,314 01-02-2009, 08:29 PM
Viimane postitus: laisad
  plastikringi värvimine secman 2 3,659 03-12-2008, 11:56 AM
Viimane postitus: Rico
  Parkimisanduri värvimine pxrn 1 2,977 17-04-2008, 11:40 AM
Viimane postitus: R129
  seci värvimine ja keretööd pirrrrnikas 1 2,441 23-03-2008, 05:05 PM
Viimane postitus: Pets77
  custom paint ,aerograaf ja värvimine üldiselt airbrusha 0 2,730 08-12-2007, 06:53 PM
Viimane postitus: airbrusha



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne