w221 peale chipimist suitseb

[v6sa]

nagu eelpool mainiti siis dpf ise katki väga harva, umbe ajab ta mingi muu põhjus,
ehk siis ravitakse tagajärge mitte põhjust.
...

Nii on - elusa ja terve mootori korral (surved OK, klapid peavad ja ajastus on paigas, sisselase käib läbi ja jahutab nõuetekohaselt, väljalaske takistus on väiksem lubatud suurimast, kusagilt X, Y või I kohast õli ei satu gaasivoogu, mingi andur ei pane segast) ei ummistu ka DPF normaalse diiselmootori tsükli korral (pidev töö maksimaalse pöördemomendi pööretel). Probleemid hakkavad siis, kui mootorit kasutatakse ebasobival koormusel (pidev ülekoormus madaltel pööretel - näiteks linnatsüklis) või mõni ülalloetletud vigadest esineb.

Kogu see heitmetemaatika on mootori töö jaoks ebavajalik, kuid hädavajalik maailma suurlinnade õhukvaliteedi parandamiseks. Meie kolkakülas seda muidugi ei tunneta.

Ilma heitgaaside järeltöötluseta käib mootor muidugi rõõmsamalt, kuid nagu Hents ütles, autole tehasest laaditud soft on optimeeritud teatud komplektsuses mootorile mingi Harju keskmise kasutusviisi jaoks. Kui seda näppima minna, siis ei piisa ainult linnukese äravõtmisest kohast "DPF" ja tsükliannuse 3% lisamisest.

Sinakashallikas suits on märk ebakvaliteetsest pihustamisest, must ebapiisavast hapnikust (elik kütuseliiast antud õhukogusele). Kui must suitsupahvak enne rõhu tõusu on ühe heas toitumuses turbodiiselmootori puhul niivõrd-kuivõrd normaalne, siis sinakashallikas suits, mis paneb silmad kipitama, kohe kindlasti mitte.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et CDI puhul EI PÄDE russiaegsed reeglid - surved on GPa klassist ja ühe töötakti vältel toimub kuni kuus pihustust. Nüüd kujutage ette olukorda, kus insenerid on ette näinud, et süütepihustuse ja esimese tööannuse vahele peab jääma 8 millisekundit, mille jooksul piisakesteks löödud süütepihus täidab kogu ruumi ja hakkab süttima, et kiirendada põhi annuste süttimist. Kui nüüd pihusti pihustamise asemel lihtsalt kuseb põlemiskambri diislikütust täis, siis ei saa plaanipärasest tööst ju rääkida.

Mitte ükski ümberprogrammeerimine ei suuda kompenseerida per$es pihusti töötamatust või labast madalat survet töötakti alguseks.

[siimruz]

Minu vana ML 270 cdi, millele, kunagi saksas miskine BRABUSE D4 kit( umbes + 40 kw) külge poogitud annab ka ikka korraiku paugu musta kui oled pikemalt töristanud ja siis ärkad rooli taga. Enne ülevaatust olin päris hirmul, et kas läbi läheb. Kuid oh imet lasin enne punkti minemist mootori veidi kuumaks pööretel ja ülevaataja lasi möned korrad tuuri ja ei mingit probleemi. Ütles et varu veel küll. Samas isa ML on originaal softi ja katiga ja seal sellist pahvakat pole kohanud. Järeldus, et see kitimine igal juhul muudab midagi ja toss taga on vältimatu minu arusaamist mööda. Ma räägin muidugi mustast tossust mitte sinisest. Sinine ikka reeglina seotud õli pölemise vöi Diisli puhul halvast pihustite tööst tingitud.

[arcar]

Minagi lasin oma 221 ära chippida ,lõikasin välja ka kati jne.Õnneks veel meie ülevaatused ei tee kontrolli nn.tehase andmete järgi ja tavalises ülevaatus punktis polnud küll mingeid probleeme välja tulevate gaaside normiga,Tegi seda mulle siingi foorumis tuttav chiptuning-u kasutaja jyrisoo ,see oli vihjeks ! Lasin ka enda maxi Sprinteril mis on camperiks ehitatud torud tühjaks võtta ja naasin just päev tagasi pikemalt euroopa tripilt ja ei saa millegi üle kurta, algse 110kw asemel peaks juttude järgi olema tohutud 137 kw äkki ja minek on nagu sõiduautol,kellade peal on 430000km ja 130km/h kiiruse pealt kiirendab veel täitsa mõnusalt ja veab kuni 155 km/h siis jooksevad pöörded põhimõtteliselt 4000pm välja ja hääl muutub koledaks ja asi muutub päris õudseks kusjuures on automaat kastiga. 130 sõita on täitsa OK,kütuse kulu muidugi läheb suureks aga 115-120 lasta tuli nullist nulli 10L/100km kohta umbes.Eelnevalt kui oli chippimata ja Eesti oludes sõites ei saanud kuidagi ma paagiga(70L) üle 630-650km sõidetud,täna sõidan vabalt 700+-20km !

[92S500]

Njaa, huvitav teema iseenesest. Ma enam ka ei paku tarkvara kirjutamise teenust, kuid varasemalt sai seda tehtud. Ma ei ole kunagi ostnud kellegi käest sisse nn softi, kuid Eesti turul on vist täna mingi 20+ teenusepakkujat kellest vist ainult 2-4tk ise tarkvara kohandavad. Ehks siis 90% firmadest ei tea mitte kottigi, mida nad teile ecusse kirjutavad. Isegi paljud nn tuntud tegijad. See kõik käib vähemalt Tallinna kohta. Mis seis Tartus on, seda ei tea. Usun, et sealkandis julgeks soovitada ainult Elbet ehk Hentsi.

Kõige hullem on see, et need tarkvarad, mis peale lastakse on ikka väga mööda tihtipeale. Diisliga on lihtne jõudu teha, kuid minuarust pole õige, kui mootori aju arvab, et tal on oluliselt väiksemad pihustid peal kui reaalsuses ja seeläbi lihtsalt tuimalt kütet juurde lisatakse...

Aga nüüd teemasse ka. Enne oli DPF ja katt juba eemaldatud? Kui jah, ja ei suitsenud, siis kindlasti on mõte lasta vana tarkvara tagasi kirjutada. Sinakas/hall suits on tõepoolest pigem kuseva pihusti teema. Samas tekib ka selline suits järgi, kui softis on kalibreerimise mappe muudetud, ehk "petetud" jõudu juurde. Nendeks on siis varem mainitud pihusti kalibreering, kütusekogus->vääne conversion map jne.
Juhul kui pihustid on väsinud ja DPF ja katt on all, siis jah, DPF võtab tõepoolest selle kinni, kuni sinnamaani kus ta ühelhetkel ise otsa saab.

Mis puutub suitsu ja tühja torusse üldisemalt, siis sellega on nii ja naa. Kui võtta alt ära katalüsaator, siis võite mürki võtta, et asi hakkab haisema. Just nimelt haisema, mitte nähtavalt tossama. Põhjus siis selles, et NOx ühendite osakaal läheb päris kenasti üles. Kui võtta ära DPF, siis tekib ja nn "nähtav toss". Reeglina siis must, ja tehase seades autol tavaliselt just kiirenduse alguses või lihtsamalt öeldes siis kui turbo spoolima hakkab, kui lapatsi põhja surume.
Ma väidan, et korras (uue) pihustiga saab teha tühjatoruga diisli mis ei aja mitte mingisugust nähtavat tossu. See on võimalik, olen katsetanud korduvalt, kuid pahatihti tähendab see seda, et spool-up läheb kehvaks ja seeläbi auto võib kohalt minnes olla tunduvalt tuimem kui isegi tehaseseades. Haisust me mõistagi lahti ei saa, tee selle softiga mida tahad, kuna katti ju enam pole.
Kui rauda ei muudeta aga soov on chippida, soovitan kati alles jätta ja DPF ainult eemaldada. Püsivat tossu olla ei tohi, õrn hallikas kiirendamise alguses oleks minu arvates OK. Kõik sõltub muidugi autost. Osad on tehasepoolt juba nii piiripeale (lambda 1.1) seadistatud seguga, et ilma DPF-ita on kerge suits paratamatus, kui just ei ole nõus veidi jõudu ohverdama madalalt.

Põhipoint miks mina lusika nurka viskasin selles valdkonnas oli see, et mõne soti eest, mis on meie tänane turu keskmine "chippimise" hind ei saa pakkuda täielikult läbimõeldud ja põhjalikult tehtud softi, mis tõesti töötaks nii, nagu tehasele ka meeldiks. Vaja on muuta ca 200 mappi tarkvaras, ja kui vaja kõik sättida nii, et oleks tasakaalus. Ja see võtab ropult aega. Lisaks veel korralikud tööriistad maksavad parajalt raha ja ega keegi seda ju kinni maksta ei taha. Seepärast ongi hea lihtne mingit suva leedu või rumeeniast sisse ostetud protsendituuningut peale lasta. Töötab ka kuidagimoodi ja klient tunneb et nagu liiguks paremini. Tehasepoolt juppidele jäetud tugevusvaru peab lihtsalt softis tehtud errorid alla neelama.

[v6sa]

...
Tehasepoolt juppidele jäetud tugevusvaru peab lihtsalt softis tehtud errorid alla neelama.

Ning enamasti neelab ka Tänaste padade tugevusvaru on endiselt muljetavaldav.

Eelkirjutajat kiidan asjaliku teeamarenduse eest. Päris karm, kui omavahel seotud parameetreid tõesti mitusada üle käia tuleb...

Siinkohal siis täpsustan oma mõtet kiirendamisel tekkiva suitsu kohta. Oluline ei ole mitte suitsu värvus, vaid see, et see ei oleks hapukas-toores, vaid selgelt "tahmane". Sest tekib see suits üsna paratamatult olukorras, kus sisselaskerõhk ei ole veel tõusta jõudnud, kuid kütust juba lisatakse. Sellest suitsupahvakast saab loobuda, kuid nagu öeldi, jõudluse hinnaga.

Oluline on siin mõista veel seda, et auto (ja kõik muud diagnostikaseadmed) näevad vaid rõhku sisselaskekambris. Kui hästi see rõhk sekundi murdosa vältel suudab pugeda iga konkreetse silindri põlemiskambrisse, sõltub juba klapi, sisselaskekanalite ja kolvipõhja olukorrast. Mida lähemal see on ideaalsele, seda rohkem jõuab sisselasketakti ajal silindrisse värsket täidet (millest üle kolmveerandi on ballast ja vaid 21 % kütuse põlemiseks vajalik ookaks).

Igal juhul on diiselmootori järgiaitamine softi muutes täpselt sama peen toimetamine, nagu sisselaskekanalite lihvimine-portimine või nukkvõlli geomeetria muutmine Lihtsalt sisendkünnis on madalam

[znxe]

Sinine suits V6-l on enamasti tingitud turbost/pihustitest/kolvirõngastest.

Kui ennem oli auto originaal ning ei suitsenud ja nüüd suitseb sinakas-halli on 70% probleem tingitud halvasti tehtud DPF eemaldusest.

Nähtud seda korduvalt.

[Laur]

Kui kedagi veel huvitab siis suitseb om642 peale dpf eemaldamist kahel põhjusel, valesti tehtud tarkvara on üks võimalus. Teine ja tõenäolisem on tilkuvad pihustid.
300 000 + km kellal kui pihusteid tehtud pole siis tilguvad ja sealt suits tühikäigul.
Kui pihustid korras aga torud tühjad, siis ta küll haiseb aga EI SUITSE silmaga nähtavalt!
Veidi musta kiirendamisel jääb, sellest saab lahti kui dpf tagasi panna.

[Laur]

Oluline on siin mõista veel seda, et auto (ja kõik muud diagnostikaseadmed) näevad vaid rõhku sisselaskekambris. Kui hästi see rõhk sekundi murdosa vältel suudab pugeda iga konkreetse silindri põlemiskambrisse, sõltub juba klapi, sisselaskekanalite ja kolvipõhja olukorrast. Mida lähemal see on ideaalsele, seda rohkem jõuab sisselasketakti ajal silindrisse värsket täidet (millest üle kolmveerandi on ballast ja vaid 21 % kütuse põlemiseks vajalik ookaks).

Igal juhul on diiselmootori järgiaitamine softi muutes täpselt sama peen toimetamine, nagu sisselaskekanalite lihvimine-portimine või nukkvõlli geomeetria muutmine Lihtsalt sisendkünnis on madalam

Nähakse ka rõhku väljalaskes, suisa kahes kohas, ka sisselaske rõhku mõõdetakse mitmes kohas, lisaks temparatuurid. Parameetreid on mitu lehekülge.

[v6sa]

Kõik õige, aga minu kirjutise mõte oli selles, et me EI TEA milline on konkreetse silindri täituvus värske täitega. Me eeldame seda sisselaskerõhu tõttu (no, ja uuematel veel väljalaskerõhu andmetele tuginedes). Suitsu annab aga iga tsükkel, kus pihustatud kütust on silindrisse saabunud värskes täites hapnikuga võrreldes liiaga.