w163 M-Klass 03/1998...07/2005

[marek]

Kvaliteediga kimpus luksusdziip: M-klass w163

1990ndate teisel poolel tõi Mercedes-Benz turule hulga tähtsaid uudismudeleid, mis küll müüsid hästi, kuid tõid ühtlasi kaasa palju kriitikat.

Kere
Ilus, kuid mitte vigadeta

M-klassi disain on pehme, ümar ning uuena jättis Ameerika, Jaapani või ka tol ajal väheste Euroopa päritolu dziipide kõrval kalli ja eksklusiivse mulje. M-klass ehitati küll raamile ning varustuses on ka nupust lülitatav aeglusti, kuid eriline maastikuhunt see auto pole. Lukud jõuülekandes puuduvad ning vedrustus karmi kohtlemist ei kannata.

Kohti on ML-is viis või seitse, tagumist (keskmist) istmerida saab edasi-tagasi liigutada ning pakiruumi suurendamiseks alla kallutada. Ruumipuudust väliseltki kobakas Mercedeses pole, üldjuhul on palju ka varustust – margile omaselt oli lisavarustuse nimekiri hiiglapikk.

Algusest peale avaldati pahameelt sisematerjalide valiku üle: kalli auto kohta olid plastdetailid arusaamatult odavailmelised ning et ka koostekvaliteet jäi varem Mercedes-Benzil nähtust maha, kippus auto seest juba uuena nagisema ja plärisema. Selles osas on tootmise lõpuaastate autod paremad. Tublisti panustati ML-i turvalisusesse, erinevat sellega seotud varustust on sel rohkelt ning 2002. aastal läbi viidud EuroNCAPi test andis tulemuseks tol ajal eeskujulikud neli tähte.

Elektrisüsteemi vigadest ML prii ei ole, vanematel autodel olid kurikuulsad ülesütlevad elektriaknad, kuid ostul tuleks kontrollida kõikide nuppude toimimist. Sageli põlevad läbi esitulede pirnid, olemasolul tõrgub katuseluuk. Roostele on M-klass vastupidavam kui näiteks E-klass (W210), C-klass (W203) või S (W220), kuid põhja all või keredetailide servades võib selgi korrosiooni esineda, eriti, kui auto on uuena veel Eestist ostetud ja siin kõiki talvi näinud. 2,7liitrise diiselmootori korral kurdetakse tihti, et külmadel talveilmadel ei taha see hästi soojaks minna.

Mootor
Hoiduge 400CDI-st

Esialgu pakuti vaid ML320, ehk 3,2liitrise V-6-mootoriga mudelit, aasta jooksul lisandusid 2,7liitrine CDI-diisel ning 4,3liitrine V-8 (vastavalt ML270 CDI ja ML430). Viimane oli esitlusel üks kiireim džiip maailmas, tehes 0–100 km/h 8,4 sekundiga. Vastav on ka kütusekulu: tehase andmeil linnas 19 l / 100 km. Kolmandiku võrra säästlikum on diisel, mida muuseas müüdi ka manuaalkäigukastiga. Meie järelturul liiguvad siiski 99% ulatuses automaatkastiga ML-id.

Ajapikku lisandusid uued jõuallikad ning vanemad vahetati välja: ML430 asemele tuli ML500, ML320 asemele ML350 (3,7 l), samuti neljaliitrine diisel 400CDI ning ML55 AMG (0–100 km/h 6,9 s, linnakulu 20,6 l / 100 km).

Bensiinimootorid on üldjoontes kõik vastupidavad ning janused. Tavalisemad on erinevate andurite vead, ostes tasub igaks juhuks kuulata, ega kett häält tee. Parim variant oleks siiski 270CDI – juhul, kui see on korras ning hooldatud. Jõust puudu ei jää ning kütusekulu on talutav, kuid nagu nüüdisaegsetel diislitel ikka, esineb erinevaid toitesüsteemi rikkeid ning nende remont pole kunagi odav. Uuena meeldis rahajõmmidele ka 400CDI – karu jõu ning üsna väikese januga mootor. Ent pruugituna selle kohta head sõna naljalt ei kuule. Erinevaid ja väga kallilt likvideeritavaid vigu oskab spetsialist järjest üles lugeda ning olgu müüja jutt kuitahes ilus, 400CDI-st oleks targem kaarega mööda minna. Viiekäiguline automaatkäigukast on mehhanika poolelt vastupidav, kuid mitte veatu. Silm tasub pealhoida õlileketel ning alt võib vedada elektroonika.

Püsiva nelikveoga ML-il jaotatakse tavaoludes veojõudu suhtes 50 : 50 esi-ja tagaratastele, kuid vastavalt vajadusele mängitakse seda kiirelt ümber. Veojõukontroll toimib läbi ABSi, pidurdades läbilibisevaid rattaid. Kui autot on kasutatud palju maastikul või haagise veoks, võib puruneda vahekast.

Veermik
Raske auto all kulub

ML-i sõiduomadused olid 1997. aastal korraliku maastikuauto tasemel. Ehk sõit on pehme ja mugav ning maanteel üsna kindel. Hiljem lisandunud konkurendid on hinnanguid siiski muutma sundinud ning näiteks X5-ga võrreldes õõtsub ja kõigub ML palju ja on kurvides ebakindel. Maastikul saab ML küllalt hakkama hästi, kuid mõeldud on ta siiski pigem metsateed mööda suvilasse sõitmiseks ning talvel kinnituisatud teede läbimiseks.

Veermik on Eesti teedel ka ML-i kõige nõrgem koht. Amortisaatorid, stabilisaatorvarda puksid, õõtshoovad ja kuulligendid kuluvad enam kui kaks tonni kaaluva auto all kiiresti, eriti, kui juht aukudest välja ei tee. Originaalvaruosad on tihti kallid, kuid pakutakse ka palju odavamaid B-osi.

Hind
Kulud on suured

Internetist M-klassi kohta infot otsides lööb esimese hooga pahviks, kui palju tuleb välja omanike kaeblemist. Loodud on isegi veebikülgi, mis on pühendunud puhtalt selle mudeli vigade kirjeldamisele – vigade skaala on lai ning eriti õnnetuid eksemplare näikse need järjest kimbutavat. Armu ei anna ML-ile ka töökindlus- ja kvaliteediuuringud – paremal juhul leiab selle keskelt, halvemal päris lõpust.

Ehk ostul tuleb arvestada, et suur Mercedes-Benz kuulub rikka inimese garaazi igal juhul. See kas on hoitud, väikese läbisõiduga ning kallis, või kui valite odava auto, siis vajab suure tõenäosusega kohe või natuke hiljem suuri summasid remondiks.

ML-i hinnad algavad juba 100 000 krooni juurest ning ulatuvad 2005. aasta diiselautode korral 300 000 kroonini. Mootorid on eranditult kettajamiga, hooldusvälp 15 000 – 20 000 krooni ringis.


Omanik Sulev, Mercedes-Benz ML 350, 2003

Tellisin oma auto Saksamaalt talviseks sõitmiseks. Auto oli esinduse ajalooga, mida sai ka Eestist kontrollitud ning läbisõiduga vaid 70 000 km. Kohe sai tehtud auto tervisekontroll ning vajalikud hooldused. Nüüd olen sõitnud umbes 5000 kilomeetrit ning auto on teeninud laitmatult.

Positiivselt üllatas ML-i hea läbivus, talvel tuli palju liikuda kinnituisanud teedel ning kordagi ei tekkinud hirmu, et nüüd võiks kinni jääda. Kui asi peaks siiski kriitiliseks muutuma, on varustuses ka aeglusti ning väga võib kiita ESPd. Maanteel on ML vaikne ja kindel – seal ka põhiliselt liigun ning kütusekuluks arvestan keskmiselt umbes 11 liitrit.

Miinusena on auto varustus napivõitu: kõik elementaarne (kliimaseade, kiirushoidik jne) on olemas, kuid puudub näiteks täisnahksisu. Hetkel on auto ka müügil. Et olen alati suurte Ameerika autode kasutaja ja austaja olnud, sihin Chevy Tahoe poole.

Spetsialist Marek Piirsalu, Hort Auto OÜ

Mercedes-Benzi vastupidavus Eesti teedel on rahuldav. Veermikuosad nagu stabilisaatoripuksid, kuulliigendid, rattalaagrid ja rooliotsad kuluvad ikka, aga praegu on neid saadaval ka B-osadena ja päris mõistliku hinnaga. Tagumised amortisaatorialused šarniirid on vahetatavad koos amortisaatoritega (u 1100 kr/tk). B-kategooria piduriklotsid kipuvad vilistama ja neil tuleks hoolega tootjat valida.

Mootorite valikust julgeks soovitada 3,2liitrist bensiinimootorit ja 2,7liitrist diislit, kuigi sellelgi on pihustite ja muude toitesüsteemi osadega seoses kütuse kvaliteediga probleeme. Diiselmootoritel esineb ka kütuse madalsurvevoolikute tihendite väsimist, mis põhjustab probleeme käivitamisel. 400CDI on probleemne mootor sõltumata keretüübist, millele see on paigaldatud.

Automaatkäigukastidega esineb mehhaanikaprobleeme harva. Tähelepanu peaks pöörama õlileketele (enamasti pistiku tihendid), sest vähese õliga sõites võib vigu esineda. Probleeme on olnud vahekastidega aga seda peamiselt siiski võimsamate mootorite puhul (mehhaaniline purunemine). Sellisel juhul võib remont osutuda päris kulukaks – u 15 000 – 20 000 krooni.

Maastikul käitub ML päris hästi kuni teatud piirini – tuleb arvestada, et puuduvad nii vahekasti kui ka diferentsiaalide blokeeringud. Veidi kompenseerib seda aeglusti.

Elektroonikaprobleeme väga palju pole – kui, siis ehk tootmise alguse autodel oli tihti probleeme elektriliste aknatõstukite lülititeplokiga (2800 kr).Tihti on esinenud ka klaasipesupaagi all asuvate ESP-ABS hüdraulikaploki juhtmete oksüdeerumist ja purunemist. Veel on olnud probleeme uste juhtmekimpude ja kütuse tasapinnanduri pistikuga, kuhu kipub niiskus sisse pääsema.

Plussid:
Turvaline, nägus, ruumikas

Miinused:
Kvaliteet, eriti algusaastatel, keskpärane nii maastikul kui ka asfaldil

Kokkuvõte
Ilus ja esinduslik nelikveoline Mercedes-Benz, mida tasub kaaluda vaid siis, kui auto ajaloos ja tehnilises seisus veendunud ollakse.


Tehniline info:
http://mercefreaken.com/modellene/163/163.htm

[v6sa]

On kellegi kilulinna ümbruses kasutusel seitsmekohaline emmell? Tahaks prooviistuda...

Olen vägagi teadlik selle mudeli halvast mainest, kuid käruveduriks tuleb midagi soetada ja pole ükski <5 k€ keskmist sõidumugavust omav maastur vigadeta. MB kiiksud on aga omaseks saanud...

On keegi kuulnud haagiseveoga küljesttõmmatud konksudest? Kelle konksu paigaldas tehas? Bosal, Wesfalia või Thule?

Kas keskmisele istmereale pakuti padjast ülespöörduvaid lapseistmeid ka?

[nostromo]

Vanemad otsimas diisel (270) ML-i kuni 5000€.

Mida silmas pidada-rooste vist esmalt?
1 isend silmas 2004 Saksast toodud 240.000km 5200€

Ise ei tea nendest midagi-kas mootor ja kast tookindlad?

[v6sa]

Täpselt sama head või halvad, kui samad kastid-pajad teistel mudelitel.

Mina kardaks roostet ja elektrivigu.

Ning poole miljoni mahakerimist. Reaalselt 240 kkm sõitnud ML ei müüda nii odavalt. Või siis on tegu täiesti surnud räimega, mida tuleb remontima hakata.

Aga lotoga ka võidetakse