Postitused: 639
Teemad: 8
Liitus: Feb 2006
Maine:
15
Olen 90% kindel, et pihustid viletsad ja paika vajaks ka reguleerida pritsepea. Pihustitega selline häda, et kuumast peast jäävad nad eriti kinni .Toimib kui väike rõhu aku. Võtab küll enda sisse kütte, kuid edasi ei anna . Selleks mul omad kontrollimis-meetodid. KE pihustite eluiga BOSCH-i väitel ca 100000km. Külmastpeast lähevad jh nad paremini käima ja seal oma abi ka külmkäivituspihustist. Lisaks ka veel rida õhulekkeid mis omakorda soodustavad halba käivitust ja ebaühtlast tööd.
Postitused: 115
Teemad: 9
Liitus: Dec 2007
Maine:
0
Lihtsam ja odavam on osta sul manomeeter ja ühendada pritsepea külge. Nii saad teada, kas süsteemi surve jääb veel püsima peale mootori seisma jäämist. 2,5 bari vähemalt poole tunni jooksul peale mootori seismajätmist. Kui ei püsi, siis hakka alles vaatama uut surveklappi (fuel accumulator - ingl.k.)
Kindlasti kontrolli üle ka temperatuuriandurist tulev signaal ECU-sse. Kui mõõta ei ole võimalik, siis võta sooja ilmaga või vähe leigema mootoriga pistik elektrohüdraulilise rõhuregulaatori küljest (must kobakas pritsepea küljes). KE-JET peab soojalt käima ka ilma aju juhtimiseta. Kas on mingit vahet mootori töös?
Pihustitega on see häda, et nad peavad pihustama koonusekujuliselt, mitte "kusema". Samas võib-olla on nad sul nii vanad, et avanevad ka enne ettenähtud avanemissurvet. Külmalt pole probleemi, soojalt kehv.
Üks häda on veel: tihtipeale ei vahetada pihustie vahetamisel neid plastikust soojusisolaatoreid, mille pesas pihusti istub. Nende eesmärk ongi takistada soojuse toimel imepisikeste õhumullide teket pihustitesse. Mis jällegi sooja mootori puhul raskendaks käimaminekut.
Point, on see, et hädasid võib olla üks kuni mitu ja siin foorumi kaudu küll paraku tõenäoliselt sa oma ke-jeti korralikult käima ei saa.
wdb240 - üldiselt, kui keegi asjapulk pole pritsepead näppinud, siis pole seal midagi häälestada. Uuri kasvõi välismaa foorumitest - need on suhteliselt vastupidavad ja kulumiskindlad. 500K km pole mingi probleem. Või oled sa näinud mõnda tehaseseades pritsepead, mis selliseid probleeme põhjustaks? Lihtsalt puhtast huvist.
Postitused: 639
Teemad: 8
Liitus: Feb 2006
Maine:
15
05-04-2010, 01:51 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-04-2010, 09:51 AM ja muutjaks oli wdb240.)
Tehase seades. No ütleme, et tehase seades on selline pritsepea, millel veel plomm peal. Võin neid plomme peotäie anda ja spets abinõu ka nende eemaldamiseks.
On olnud kyll palju masinaid millel on niiöelda tehase seade.
Kindlasti tuleb neid pritseid aegajalt järgi aidata, sest kui nüüd mõelda juba kasvõi nendele kohtadele , mis seda segukruvi ja dosaatorit tõstab, siis palju seal vaja on, et segu suhe muutuks?????? Materjalid annavad ajapikku järele ja vedrude pingsused muutuvad. Miks see segu reguleerimise koht sinna siis ültse jäätud on. Teeme kohe õige asja ja asi mutt. Ma ei räägi siin praegu pritsepea siseste alakambri vedrude reguleerimisest. Seda kindlasti ei soovita teha. Olen näinud pritsepäid, millel sektsioonide tootlikused paigast ära kruvitud. On olnud au töödata sellise mõõteriistaga. Ma arvan, et sa isegi oled diferentsiaalregulaatorit natukene järgi aidanud . Tehas lubab seda keereata pool pööret ühele või teisele poole. Kui juba rohkem vaja, siis on asi vaja välja vahetada. See on Sakslase jutt mitte minu enda väljamõeldis. Loomulikult ei ole vaja tehaseseades pill nii metsast tagasi kruvida kui mõni asjapulk kallal pole käinud. Tihti jaksab KE ise ka paika korrigeerida. Probleem ongi ju selles, et masinal pole ju ainult tühikäik vaid ka erinevad tööreziimid. Mõne koha peal jääb asi jänni.
w126 fänn
Pihustid... tee üks lihtne katse. Töötava mootoriga keera pihusti toru lahti pritse pea pealt. Kuuled kuidas mootor hakkab lonkama ,kuna silindris lõppeb põlemine. Keera nüüd toru kinni uuesti ja ca 2-3 sec. pärast peab silindri töö taastuma. Kui ei tastu vaid vahelejätmine jätkub siis miks??????? kas selle pärast, et pihusti avneb liiga vara ja kuseb sisse. EI . Pihusti ei suuda avaneda oma norm rõhu juures vaid viivitab sellega. Hakkab tasapisi taastuma. Vist on süüdi pihusti sees olev filter. Tihti on see viivitus pea 10sec. Kui oled tegelenud sellega , siis saab esmase aimduse juba toru lahti keerates, kas pihusti on kehv. Nüüd kera nii läbi kõik oma pihusti torud ja saad teada, kuidas sul pihustid on. Olen täheldanud, et külmast peast on pihustitel palju lihtsam pihustama hakata kui kuumast peast. On ka veel variant, et tõesti pihustid avanevad enneaegselt ja ei ole ültse tihedad. See põhjustab samuti soojamootori halba käivitumist, kuna pihustid on pihustanud sisselaske täis ja mootori käivitumisel rikastub süsteem üle.
---Uuri kasvõi välismaa foorumitest - need on suhteliselt vastupidavad ja kulumiskindlad. 500K km pole mingi probleem---
Pritse peadega pole tõesti probleeme . Mõned on hakanud alt tilkuma ja aegajalt tahavad pihustiväljundite juurest sadestusest puhastamist. Probleeme Seevastu pihustitega on kõvasti ja diferentsiaalrõhuregulaatoritega samuti. Pihusti normaalne tööiga ON ENAMVÄHEM 100000 km .Kindlasti mitte 500000km. Minul isiklikult pole olnud au kohata KE masinat, mis sõitnud 500000km ja kõik korras ning originaal.
Kui ikka tahad et masin normaalselt soojastpeast käivitub ilma gaasi vajutamata ja ei taha kuulata, kuidas ükshaaval silindrid järgi tulevad, siis pole midagi teha. Tuleb hakata pihusteid vahetama.
Postitused: 115
Teemad: 9
Liitus: Dec 2007
Maine:
0
Enda arust ma üsnagi selgelt väljendasin, et pritsepea peab vabalt vastu 500K km, ilma, et teda üldse häälestama peaks. Ma ei rääkinud ju kogu süsteemi häälestamisest. See, et sa keerad õhukululugeja asendit paiga pritsepea sees liikuva dosaatori suhtes, ei tähenda, et sa pritsepead häälestaks. Alumise ja ülemise kambri vahel olev membraan ja vedrud küll niisama ei purune/deformeeru ja nagu sa ise ütlesid: vedrude pingsust näppides saad tõesti ainult pihustitesse kulgevat vooluhulka paigast keerata.
Aga diferentsiaalrõhu regulaatorit ma pole järgi aidanud enda masinal. Likvideerisin hoopis eelmise omaniku jobutusi ja keerasin alumise ja ülemise kambri rõhu erinevused tehase spetsifikatsiooni. Väidavad jah osad, et kui keerata rõhkude erinevust suuremaks, siis paraneb vana mootori töö ning sujuvus, aga mul töötab tehase spec'is ka väga hästi.
Aga kas te vanu pihusteid enne lõplikku mahakandmist ei puhasta näiteks atsetooniga, ei leota ja lase suruõhuga läbi? Mina olen nii mõnelgi pihustil pihustusjälje paremaks saanud sel moel.
Postitused: 9
Teemad: 1
Liitus: Jun 2010
Maine:
0
pilt sul paremas tagumises ratta koopas!
vigurvänt