(07-12-2011, 06:32 PM)hannes_s Kirjutas: Sai täna teadjamatelt asja uuritud ning soovitati kõigepealt külmalt pressida (kuna tegu pehme süsinik terasega) ning alles peale pressimist freesida, kuna hetkel siiski üleliia kõver (peale freesimist ei jääks enam eriti materjali alles). Kui külmalt pressimine ei taha toimida siis pildil punase ringiga näidatud kohast kuumutada ning pressida. Käisin ka ühes töökojas mis plokikaani lihvivad, ka seal soovitati ennem pressida asi sirgemaks, ning selgus et nende lihv pink eemaldab ühe läbimiga ühe sajandiku, ehk siis sisuliselt jäävadki lihvima mispärast kujuneks ka hind üüratult suureks.
Vb rumal idee (ärge näkku lööge), aga mina lõikaks sealt punase ringiga tähistatud koha kõrvalt lahti st. selle pika toru keevitus koha. Siis tuugalt kusagile kinni, tõmbab sirgeks ning taas kinni keevitada, vajadusel mingi jupp vahele.
P.S. Olen loll selle koha pealt, aga see oli lihtsalt idee, mis pähe kargas.
07-12-2011, 11:56 PM (Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2011, 12:05 AM ja muutjaks oli hannes_s.)
(07-12-2011, 11:28 PM)ville Kirjutas: Vb rumal idee (ärge näkku lööge), aga mina lõikaks sealt punase ringiga tähistatud koha kõrvalt lahti st. selle pika toru keevitus koha. Siis tuugalt kusagile kinni, tõmbab sirgeks ning taas kinni keevitada, vajadusel mingi jupp vahele.
Jah, sellele on ka mõeldud, probleemiks see, et lõikamisel tekib vahe + kui sirgu lükata siis veel suurem vahe ja lõigatud kohast ei pruugi torud enam täpselt kattuda ja hiljem kinnikeevitamine omajagu peavalu et normaalne jääks ja võib jälle uusi kõverusi tekitada. Et torukollektori korral pole ilmselt kõige parem lahendus.
On ka selline võimalus, et flants sisuliselt viieks eraldi osaks lõigata ja loota et poltidega tõmbab vastu plokikaant asja õigeks, et kõverus on liialt suur siis vähe tõenaoline. Võimalik, et selline flantsi nn. tükeldamine võib vabastada veel mingid pinged ja asi veel hullemaks minna, ka seda ei tahaks veel proovida.
(07-12-2011, 10:26 PM)Laur Kirjutas: Mis sellisel juhul oleks siis õige lähenemine, et ei läheks kõveraks?
Poltidega mõne teise kaane külge kinni?
Kindlasti kuhugi kinnitamine (kasvõi I tala külge poltidega kinni) on. Miks just mul ta nii kõveraks tõmbas, arvan et see pärast, et torud mis jäävad kahe flantsi vahele on väga lühikesed, üldiselt ju kollektoritel pikad torud (teevad ju palju käänakuid jne), mis annavad rohkem mängida (et toru ise mängib). Pea flantsiga enam vähem paralleelne pikiliin on kokku tõmmanud, et flantsile väga lähedal ja otseses ühenduses, siis ka flantsi kaasa tõmmanud.
Ma ei usu, et suudad selle sirgeks pressida ilma kusagilt torusid läbi lõikamata... Mina endale tehes lõikaksin ka pika toru keskelt läbi, tõmbaks poltidega flantsi sirgu ja siis alles hakkaks kinni lappima. Ilmselt on valutum õhuke rõngas vahele panna.
Ma ei tea, kas plokikaanes olevad poldiavad on piisavalt tugevad, et keevitamisel seda rakisena kasutada... Termilised jõud (sisepinged) on meeletud. Võin öelda, et põllumajanduses kasutatakse sirgetele kuluvosadel (näiteks adratallad) kõvasulamiga üle keevitades seda nippi, et kaks pannakse pahupoolega vastamisi ja keevitatakse läbimid vaheldumisi. Ridamootori puhul ilmselt ei toimi, kuid V-mootori kollektoreid võiks nii täitsa õnnestuda keevitada...
08-12-2011, 05:28 PM (Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2011, 05:31 PM ja muutjaks oli hannes_s.)
Igatahes täna sain asja nii kaugele, et kõverus on hoopis teistpidine ning praeguste mõõtmiste jägi üle 1mm pole kindlasti vaja freesida. Et kasutasin 80 tonnist pressi, millel siis eraldi hüdrapump peal, siis läksingi algul pisut hoogu ja pressisin liialt vastupidi kõveraks, hiljem lülitasin käsitsi režiimile ja sain asja suht koht õigeks. Loodetavast saan homme freesitud ja asja korda. Hetkel kõverus isegi nii väike et kannataks isegi lihvimisse viia, sisuliselt on vaid servad pisut kõrgemad. Pressisin külmalt.
(08-12-2011, 01:58 PM)v6sa Kirjutas: Võin öelda, et põllumajanduses kasutatakse sirgetele kuluvosadel (näiteks adratallad) kõvasulamiga üle keevitades seda nippi, et kaks pannakse pahupoolega vastamisi ja keevitatakse läbimid vaheldumisi.
Jah, siin ongi suur vahe selles, mis metallist on asi valmistatud, minu kollektor ju madal süsiniku sisaldusega teras. Legeer ja kõrge süsiniku sisaldusega terastega on protsess tunduvalt keerukam.
Üks asi, mis aitab ka kõverdumise vastu on see, et toru panna läbi flantsi ava ja keevitada flantsi sisepinnalt.
Olen täheldanud, et kui panna toru pind flantsi pinnale ja keevitada flantsi väljaspoole, siis kipub ka kõverduma (kisub propellerisse).
Torude ühendamine ei kisu kõveraks.
Aga hea kuulda, et asjale mõistlikku "ravi" said. Jääme edasist kulgu ootama.
10-12-2011, 02:17 PM (Seda postitust muudeti viimati: 10-12-2011, 02:23 PM ja muutjaks oli hannes_s.)
Et peale pressimist jäi kõverus 1mm, ei hakanudki freesima, kodus käiakivipeal lihvisin mõne kõrgema koha pisut maha, lõpuks jäi 0,5mm kõverus ja läks külge koos uue tihendiga. Kinnitus poldid saind ka pingutatud keskelt äärtesse et kumerus välja läheks. Igatahes ei paista kusagilt lekkivat. Ostsin ka OM602 turbo sisselaske kollektori (35€ küsiti sellest) ning eile sain esimesed katsetused tehtud. Täna keerasin pumpa ka peale ja nüüd läheb pöörde just kui bensakas, pikemat proovisõitu pole teinud, ent kui ennem oli selle mootoriga 722.320 kasti sall speed 1500, siis nüüd ligi 2000p/min, ning kui pidurit tera järgi anda siis märjal asfaldil on kohapeal ratas ringi nagu nalja.
Teha on veel küll, cooler tuleb külge sobitada, selleks vaja sisselaske kollektor pisut ümber teha, õiged lõdvikud tuleks vaadata (tava lõdvikud on nagu õhupallid) jne...
Koos cooleriga on seni kulunud kokku 115€
Kuidas sul see rõhuvärk on annab peale niipalju kui turbo puhub? Panin täna oma 3 liitrisele trakatsile ka turbo külge aga pole jõudnud veel sisselaset ära teha, õlitus ka veel tegematta.
(10-12-2011, 09:22 PM)arts24h Kirjutas: Kuidas sul see rõhuvärk on annab peale niipalju kui turbo puhub? Panin täna oma 3 liitrisele trakatsile ka turbo külge aga pole jõudnud veel sisselaset ära teha, õlitus ka veel tegematta.
Nii kuis puhub jah, cooler ka vahelt puudu. Praegu asi seisab, vaja sõbra e39 2.8 ketid ja ketitallad vahetada.
kkk k26 vesijahutusega turbo. Oleks täna valmis saanud aga keevitus gaas sai otsa tänu sellele jäi sisselase kokku keevitamatta. Homme peaks liikuma saama, eks näis kas asi hakkab toimima. Ei tea kas peaks pumpa ka nõksu peale keerama. Pole ennast selle pumba kruttimisega kurssi viinud ei teagi kust ja kuipalju keerata. Homme lisan mõned pildid ka oma teemasse.
13-12-2011, 04:03 PM (Seda postitust muudeti viimati: 13-12-2011, 04:04 PM ja muutjaks oli hannes_s.)
Nädalavahetusel sai ka kiirelt üks rehvirõhu manomeeter huvi pärast külge kruvitud, kahjuks on tollel kuni 1.5 bar-ini skaala suht kitsas ja täpset mõõtu välja lugeda raske. Igatahes kusagil kõrgematel pööretel näitas tugeva 1bar välja, kuna manomeeter kapoti all siis tahhokat samal ajal ei näinud.
Igatahes nüüd pühad saabumas ja rohkem aega katsetada, loodetavasti saan turbo süsteemi katsetus autolt igapäeva sõidukile tõsta. Tuleb veel leida BMW e39 525tds sumpsi esimene toru ja see enda sumpsiga sobitada (hiljem kogu sumps 2 tollilt 2.5 tollisega asendada) ning cooler paigaldada. Külge läheb BMW e34 525tds cooler üritan maksimaalselt kasutada ka sama auto cooleri lõdvikuid ja Al torusi lõdvikute vahel. Kõigi eelduste järgi peaks sobima mootori ja kliima radika alla. Cooleri mõõdud 500x67x85mm.
Ühesõnaga peaks kokku tulema Mercedes Benz OM602 ja BMW M51 kooslus
Ei mina neid videosi ilmselt tegema ei hakka
Nüüd siis liikus turbosüsteem katsetus masinalt igapäevaliikur C124 külge.
Juba ennem oli tollel kupee mootoril pump peale keeratud 1,75 tiiru, nüüd keerasin veel juurde ja kokku nüüdseks 2,5 tiiru peale keeratud. Liigub päris erksalt võrreldes endisega. Häirib veider susin mida see turbo teeb võimalik et asi selles et õhupuhastit küljes pole. Susin tekib vaid siis kui vedu taga ja gaasi anda.
Intercooler pole endiselt küljes, e34 cooler minu kupeele ei sobi kuna sellel on kõrgem radiaator (51cm), nendel kellel madal radikas (41cm), siis nendele sobib e34 cooler kenasti. Homme peaks saabuma e39 cooler (25€), mille kavatsen rattakoopasse paigaldada (samma kohta nagu BMW-l)
Täna sai lõpuks valmis summuti, 602-le mõeldud sumps täies pikkuses nurka ja sai tehtud uus, jämedamast torust, nüüd siis välis läbimõõduga 60mm (samas mõõdus ka 525tds-i sumps). Kui ennem oli sumpsil 2 pütta, siis nüüd vaid üks (see kõige viimane, ka bemaril on vaid üks pütt) milleks sai kasutatud w124 300e viimast pütta. Uue sumpsi toru vedamiseks ostsin poest sumpsi toru ja käänakuid (Mufflexi oma), päris kallid on need torud ja käänakud/poognad (80€ kulus kokku). Lõpptulemus sai igatahes hea, täitsa vaikne on, kuigi too 300e tagapütt on üks nõrk lüli, seda on eelnevad omanikud üüratult lappinud, mingi aeg tuleks see asendada kabedamaga, õnneks sai kogu süsteem lahendatud selliselt et 300e tagapütt istub ilma igasuguste modifikatsioonideta külge seega asendamine saab olema lihtne. Kogu sumpsi süsteemi saab võtta 4-jaks eri osaks: 3 toru ja tagapütt.
Kui vahepeal tundus et turbo lisamine polegi miskit kulukat, siis nüüdseks kulunud juba 240€, uus summuti süsteem pani korralikku põntsu
Palju sul küttekuku mõjutas turbo panek, ma ise pole saanud veel korralikult mõõta. Hea oleks täis paagipealt vaadata. Koguaeg tilga kaupa pannud ise kütet ja rohkem linnavahel paarutanud. Tundub et ikka läheb teist. Muidu olen kuskil ca1500 km turboga tänaseks sõitnud.
Endal pole hetkel ei igapäevaliikuri ega katsetus masina peal seda turbo süsteemi, seisab hetkel niisama. Tahan süsteemi katsetusmasinale tagasi panna ja automaat kastiga asi tööle saada, oma sõidukogemus polnud manuaaliga eriti meeldiv, käiguvahetused muutusid kuidagi veidrateks (pani ju ka tehas vaid automaate turbokatele). Samuti puudub õhupuhasti turbo jaoks (ei tahaks koonusfiltrit kasutada) ning seepärast susiseb kuidagi häirivalt see turbo. E39 cooler ei mahtunud siiski ideaalselt ent juurde andis küll.
Kokku sõitsin ehk 300km, kuna koguaeg sai valu antud, siis kütusekulust ei oska rääkida.
Kas sul kõvasti piitsutades kuumaks ei lähe, mul tahab minna. Ilma turbota sama asjapeale ei teinud midagi. Arvan ise et rõhku on palju või kütust liiga vähe. Samas ei tahaks väga juurde ka keerata enam.
Temperatuuriga pole mingeid muutusi tähendanud, samas on sees ka suvine termostaat 75 kraadine oli vist. Kui korra 160km/h välja lasin, siis kerkis temp 80 peale, aga see on ka ilma turbota sama moodi olnud. Ees on suur radikas ehk siis 51cm kõrge, mis saab jahutamisega kenasti hakkama.
Oma pool aastat tagasi kasutasin b-osa 85 kraadist termostaati ning kippus tol ajal ka ilma turbota 95-100 kraadi ligi (seda siis suvel linnas ja sisse lülitatud kondiga). Võibolla on ka su termostaat kehva võitu ning ei tule toime selle soojusega (on ju kõigil nii 4, 5 kui ka 6 silindrilistel sama veepumba süsteem ent 6 silindrit tahavad siiski rohkem jahutamist saada).
28-03-2012, 12:16 PM (Seda postitust muudeti viimati: 28-03-2012, 12:18 PM ja muutjaks oli hannes_s.)
Nüüdseks turboga sõidetud ~3000km, et masin endiselt liigub siis need N/A kolvid vast sulanud veel pole. Masin liigub turboga ikka tunduvalt paremini kui ilma, ka kütusekulu paistab pigem nõks väiksem aga see võibolla ainult tundub nii. Õhupuhastajana kasutan M111 mootori õhupuhastit, pole just parim lahendus ning tahab omajagu veel täiustamist ent esialgu teeb töö ära.
Kõrgsurve pumbale peab ikkagi ka välise ALDA süsteemi paigaldama, et vähendada tahma mis sumpsist tuleb ennem ülerõhu tekkimist. Peaks seeläbi ka vähenema kütusekulu, kui enne ülerõhu tekkimist mõtetult kütust mootorisse ei lasta, mis naguinii ilma ülerõhuta ära ei põle.
Vahejahuti/cooler on siiani paigaldamata, lihtsalt ei leia olemasolevatele (E34 või E39) cooleritele sobivat kohta...
Järgmine kuu vaja ka ülevaatus teha, eks siis paistab mis seal sellest asjast arvatakse
Kolvid sulatab võimsuse tarvitamine. Ma usun, et tavaliikluses seda tippvõimsust just tihti vaja pole... Ja lühiajalise (mõnikümmend sekundit) elavad need kolvid üle küll.
ALDA on muidugi kasulik, kuid selle mõju kütusekulule on pigem marginaalne automaadi puhul. Aga Sul on vist manuaalkast... Siis ei püsi turborõhk vahetustel ja ALDA võiks abiks olla küll.
Eks see ülevaatuse teema sõltu kohast. Põhimõtteliselt on Su auto Määruse 50 valguses teeliikluseks kõlbmatu, kuna oled modifitseerinud toitesüsteemi ilma ümberehitusloata. Aga võib ka sattuda kodaniku otsa, kes vaid õlgu kehitab ja soovitab õhupuhastile külmemat õhku pakkuda...
(28-03-2012, 12:16 PM)hannes_s Kirjutas: Nüüdseks turboga sõidetud ~3000km, et masin endiselt liigub siis need N/A kolvid vast sulanud veel pole. Masin liigub turboga ikka tunduvalt paremini kui ilma, ka kütusekulu paistab pigem nõks väiksem aga see võibolla ainult tundub nii. Õhupuhastajana kasutan M111 mootori õhupuhastit, pole just parim lahendus ning tahab omajagu veel täiustamist ent esialgu teeb töö ära.
Kõrgsurve pumbale peab ikkagi ka välise ALDA süsteemi paigaldama, et vähendada tahma mis sumpsist tuleb ennem ülerõhu tekkimist. Peaks seeläbi ka vähenema kütusekulu, kui enne ülerõhu tekkimist mõtetult kütust mootorisse ei lasta, mis naguinii ilma ülerõhuta ära ei põle.
Vahejahuti/cooler on siiani paigaldamata, lihtsalt ei leia olemasolevatele (E34 või E39) cooleritele sobivat kohta...
Järgmine kuu vaja ka ülevaatus teha, eks siis paistab mis seal sellest asjast arvatakse
Eks ALDA paigaldus on ise tehnilise lahendusena huvitav ja tahaks ikka proovida.
Sai pisut katsetatud ja maanteel ühtlaselt (püsikaga) 100km/h 2550p/min sõites on ülerõhk ~0,5bar. 90km/h sõites ülerõhk vaevu ~0,1-0,2 bar, gaasi lisamisel lööb koheselt 0,7-me peale. Linnasõidu kiirustel tekib sammuti ülerõhk vaid kiirendamisel, ühtlasel sõidul ülerõhk on olematu. Kiirendamisel hakkab ülerõhk tekkima kusagilt alates 1500 p/min pealt ehk siis alla nende pöörete pole mõtet ülerõhku oodata.
Võibolla oskab ka keegi kommenteerida kas selline ülerõhk on normaalne kui võrrelda tehase tänavaliikluseks mõeldud turbodiislitega?
. Siis ei püsi turborõhk vahetustel ja ALDA võiks abiks olla küll.
Aga võib ka sattuda kodaniku otsa, kes vaid õlgu kehitab ja soovitab õhupuhastile külmemat õhku pakkuda...