S 400 CDI Lang, 2001, W220 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Mäletan selgelt oma hämmeldust ja pahameelt kui W220 1998 aastal W140 välja vahetas. Mäherdune väike, odav, plastikune ja kujutu käkk see auto võrreldes "tõelise S-klassiga" tundus!


Ometi arvas kogu maailm teisiti. Euroopa turul ebaõnnestunud pompöösse W140 asendusena toimis märksa elegantsema ja sihvakama joonega W220 nagu sõõm värsket õhku. Turg kiitis selle heaks ja kliendid olid rahul - mugavamat ja tehnoloogiliselt arenenumat autot ei oleks keegi soovida osanud. Tühised kvaliteediprobleemid nii uute autode puhul klienti ju liialt ei mõjuta ja juba mõne aasta pärast tegi BMW omakorda soodsa lükke ning tõi turule e65 kerega 7-seeria, mis mõjus õigusega maailma ühe ilusaima sedaani tiitlile pretendeeriva e38 järel BMW klientuurile umbes sama šokeerivalt, nagu oli seda teinud W140 kerega S-klass täpselt kümme aastat varem. Sõit võis jätkuda!


Aga selle sõidu jätk ei saanud olema sujuv. Sarnaselt W140 mudelile püsis ka W220 tootmises kõigest 7 aastat ning juba sel perioodil hakkasid esimesed toodetud autod lagunema. Küll ilmus keredetailidele rooste, küll ütles niiskuse tõttu elektroonika üles ja küll lõppes õhkvedrustusel jaks. Oli see ju Mercedese ajaloos periood, kus liinilt veeresid kõige roostealtimad kered, kõige ebatöökindlam elektroonika ning isegi kõige kehvemad salongimaterjalid. Auk, mille W220 tootmisaastatel pooleldi Chrysleriks transformeerunud Daimler-Benz endale kehva kvaliteedi abil kaevas, ei olnud mingi teekonarus, vaid korralik kraater, mis põrutas nii mõnelgi hambad suust. Ja W220 kerega S-klass nägi oma elu jooksul seda kõike.


Esialgu oli auto veel suhteliselt uus ja sellest tulenevalt ka hallatav, kuid läksid aastad ja W220-st sai järk järgult Mercedese senise ajaloo kõige vähem hinnatud, et mitte öelda paljude poolt enim vihatud või naeruvääristatud S-klass.

See auto on nagu lagunev mõis, mida ei tasu isegi 1 euro eest osta, sest ka selle raha eest on ta liiga kallis.


Aga võibolla tänu Sm.Tihhonoviga autodest jahudes veedetud sadadele tundidele, võibolla tänu me liigsele sentimentaalsusele või hoopis tänu mõnele ammu unustatud lapsepõlvetraumale näeme nii mina kui mu vend mingil imelikul põhjusel autosid vana ja ilusana aastaid enne kui enamus inimesi arugi saab, et kohe-kohe saavad nad otsa ja muutuvad vanatehnikaks.

Ja ühel sellisel 2016 aastasse jäänud nõrkusehetkel saatis sõber Ali mu venna telefonile pildid Saksamaal tema juurde müüki tulnud musta värvi 2001 aasta Mercedes-Benz S 400 CDI-st.


Mark: Mercedes-Benz S 400 CDI Lang (W220)
Väljalaskeaasta: 2001
Läbisõit: 327 000 km (hooldusraamat)
Võimsus: 184 kW
Käigukast: automaat (722.639)
Värvus: must (040)
Salong: must Nappa nahk (231A)

Varustus: Keyless Go (889), Parktronic (220), COMAND (352), Linguatronic (813), tagaistmete kliimasüsteem (582), kastanipuust puitdekoor, käigukanginupp ja rool (733, 284, 289), ventileeritavad soojendusega multikontuur komfort esiistmed (401, 404, 405), mälupakett (istmed, rool, tahavaatepeeglid) (275), elektriliselt reguleeritav tagaiste ja tagapeatoed (223), tagaistmesoojendused (872), esiistme reguleerimine tagaistmelt (247), tagumiste küljeakende kardinad (297), elektriline tagakardin (540), lisasoojendus (228), elektriline klaasist katuseluuk (414), isetumenevad tahavaatepeeglid (249), Sound System ja CD-boks (810, 819), autotelefonivalmidus keskkonsoolis ja antenn (852, 354), analoog TV vastuvõtja (860), soojust peegeldavad UV-filtriga klaasid (596), kurvi suunda järgivad ksenoonesituled (612), tulepesurid (600), originaalvaluveljed (671), klaasipesusüsteemi soojendus (875), pagasiruumiluugi sulgemine puldist (881), uste ja pagasiluugi servosulgurid (881), mudelikirja tehasepoolne mittepaigaldamine (260), teisaldatav haakekonks (550).

Mõtlev inimene oleks kohe aru saanud, et sellel autol puudub väärtus, sest ta on mudelina turu absoluutses põhjas olev peldik ja Alile suure sarkastiliselt irvitava emotikoni vastu saatnud, aga mu vend seda muidugi nii ei näinud. Tema nägi selle asemel suve, originaalkorras läikivmusta youngtimerit, tänavatel naeratavaid noori emasid, häbelikult eemale hoidvaid linnamaasturied ja isegi pisut aupaklikumalt rattale jalga tõstvaid penisid. Nägi kompostihunniku asemel vanatehnikat, millega oleks igapäevase stiilipeona ühtviisi äge nii nahktagis mustlast kui ülikonnas härrasmeest kehastada.


Tegelikult oli piltidel ju räsitud, kasimata ja isegi paari roostekohaga ning üsna ebatöökindlaks tunnistatud mootoriga vana Mercedes, mille põrandal lendavad vaibad ja tagatuled facelifti omadega asendatud.


Aga teisest küljest olid vaatamata võrdlemisi suurele läbisõidule masina istmed terved, küljed sirged, mootor käis, lisavarustus toimis ja dokumentatsioongi kenasti kaasas.


Seega esimene sõnum, mille pärast selle auto Eestisse jõudmist 2017 aasta esimestel kuudel vennalt sain, teatas lühidalt:
"Muide, W220 on väga ilus auto!"

Sellega olnuks paslik see saaga lõpetada, aga ta muidugi ei lõppenud...