01-05-2009, 11:39 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2009, 11:42 AM ja muutjaks oli Sm. Västrik.)
Tere,
Vahepeal on olnud kiired ajad ja seega pole väga palju uut toimunud. Eelmisel nädalavahetusel tähistasime Lenini sünnipäeva ja nädala sees läheb töö tõttu ikkagi liiga vara pimedaks. Roostega on selle auto puhul tõesti väga hästi ning selle vastaseks kaitseks olen nüüd omalt poolt ohtralt kangeid lögasid kasutanud, mis võiksid järgnevatel aastatel mõnevõrra hr ralaki poolt mainitud "protsesse" peatada. Kuid auto on värvimisest tagasi ja vaikselt olen seda ikka komplekteerinud ka.
Näiteks karbikatted. Eelmises postituses kirjutasin mälu järgi täiesti ekslikult, et neil on 3 tüüblit. See oli küll viga, sest tüübleid oli kokku 10 tk ning kuna need on hästi pikad, siis nendega koos karbi plastikkatte auto külge tagasi paigaldamine nii, et esimese küljeliistu alumist serva lahti ei tõmba, minul küll ei õnnestunud. Kuid paika ta läks ja minu arust sai väga hästi.
Peale seda jätkasin eemaldatud küljeliistude tagasi monteerimist. On täiesti märkimisväärne, et kui loed kokku, et sul on puudu näiteks 8 tüüblit, ostad igaks juhuks 10, siis mingi matemaatilise paradoksi tõttu jääb ikkagi üks puudu. Selle viimase tüübli tõttu ei ole tänaseks ukseliist ikka veel küljes. Väga ebameeldiv on esindusse nüüd ühte tüüblit ostma minna.
Kusjuures, kui küljekarpide roostekaitseks kasutasin mingit kangemat möga, siis visuaalsemate paikade roostekaitseks olen iga tüübli- ja kruviava ümbrusesse pihustanud sellist poelettidel saadaolevat kaitsevaha. Vast parem ikka saab kui üldse ilma millegita kokku tagasi panna.
Pakiruumi serval, nagu vanadel autodel ikka, oli puudu rehvirõhu korrigeerimist nõudev kleeps. Need on nii odavad, et on mõttetu jätta uus ostmata, sest korrektsed märgistused annavad auto üldmuljele palju juurde. Plastik ise oli ka muidugi kergelt räsitud olemisega, aga puhastasin ta ilusti ära ja panin tagasi külge, sest plastik ei ole katki vaid kriimuline ning uus maksab üle kahe korra rohkem kui sedaani oma.
Kuna ühe ukse alumine klaasitihend oli katki ära roostetanud, siis olin tükk aega nõutu, sest uue hind on kaugelt üle tuhande krooni ning kroomliist, mis selle tihendi peale käib on ise näiteks odavam. Seega nii väikse kummist ja metallist detaili eest näib see päris uskumatu röövimine. Käisin pealinnas ka lammutuses ning seal maksis detail vaid 100 kr, kuid nägi väga kõver välja ja kuna ma seda kohe ei vajanud, jäi ta minust lammutusse edasi. Ja võibolla ootab ta seal tänagi uut omanikku, sest vahepeal helistas äreva häälega sm.Tihhonov, kes teatas, et üks täpselt samasugune auto läheb lammutamisele ning kui mul miskit tarvis, andku ma kohe teada. Palusin siis tihendit küsida ja kuna juhipoolne läveliist oli ka väsinud olemisega - alumiiniumribad peal kohati lahti, ütlesin et kui maru odavalt saab ja kui on korralik, siis võiks ka läveliistu osta. Veel samal õhtul tuli Tihhonovilt teade, et cargobussiga on pealinnast saabumas humanitaarabi pakk tööde jätkamiseks.
Sellest tuli esimese hooga välja mõistagi klaasitihend, mis nagu pildilt näha võib on kasutatud, kuid puhastasin selle hiljem ära ja ta sai väga hea - vähemalt sirge ja üldse mitte roostes.
Läveliist tuli ka välja. Väga korralik võrreldes vanaga, ma ütleks.
Kusjuures läveliist on taas ilmekas näide sellest, et väiksema seeriana valmivad autod on sageli kerge "käsitöömaiguga". Suurseeriatootmise puhul näiteks ei freesiks keegi käsitsi liistude sisse avasid karbikatte kruvikohtade peale sobitamiseks, aga kupee puhul oli see ilmselt tänu väiksematele mahtudele vastuvõetav. Minu kui kvaliteeditaustaga inimese jaoks tekib küll küsimus, et kuidas on tagatud, et kõik kolm ava alati liistus olemas on kui see tarnija juurest tuleb. Kas on kasutusel veavälistusmeetodid, mis seda tagavad? Inimene seda seeriatootmise puhul 100% visuaalse kontrolli abil tagada kindlasti ei suuda ja sellised lahendused on tänaseks päevaks autotööstuses põhimõtteliselt vastuvõetamatud.
Kuid paki lahkamisel avastasin, et lisaks tihendile sisaldas see täiesti ootamatult nii mõndagi põnevat. Nimelt on nüüd mul üle üks tihendit kattev kroomliist ja siis läveliistu alt kukkus välja veel selline asi. Abiks ikka ja minu siirad tänud sm.Tihhonovile.
Kollased suunatuled on ka juba küljes ja kui aega leian, jätkan järjejuttu komplekteerimisest.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts
Vahepeal on olnud kiired ajad ja seega pole väga palju uut toimunud. Eelmisel nädalavahetusel tähistasime Lenini sünnipäeva ja nädala sees läheb töö tõttu ikkagi liiga vara pimedaks. Roostega on selle auto puhul tõesti väga hästi ning selle vastaseks kaitseks olen nüüd omalt poolt ohtralt kangeid lögasid kasutanud, mis võiksid järgnevatel aastatel mõnevõrra hr ralaki poolt mainitud "protsesse" peatada. Kuid auto on värvimisest tagasi ja vaikselt olen seda ikka komplekteerinud ka.
Näiteks karbikatted. Eelmises postituses kirjutasin mälu järgi täiesti ekslikult, et neil on 3 tüüblit. See oli küll viga, sest tüübleid oli kokku 10 tk ning kuna need on hästi pikad, siis nendega koos karbi plastikkatte auto külge tagasi paigaldamine nii, et esimese küljeliistu alumist serva lahti ei tõmba, minul küll ei õnnestunud. Kuid paika ta läks ja minu arust sai väga hästi.
Peale seda jätkasin eemaldatud küljeliistude tagasi monteerimist. On täiesti märkimisväärne, et kui loed kokku, et sul on puudu näiteks 8 tüüblit, ostad igaks juhuks 10, siis mingi matemaatilise paradoksi tõttu jääb ikkagi üks puudu. Selle viimase tüübli tõttu ei ole tänaseks ukseliist ikka veel küljes. Väga ebameeldiv on esindusse nüüd ühte tüüblit ostma minna.
Kusjuures, kui küljekarpide roostekaitseks kasutasin mingit kangemat möga, siis visuaalsemate paikade roostekaitseks olen iga tüübli- ja kruviava ümbrusesse pihustanud sellist poelettidel saadaolevat kaitsevaha. Vast parem ikka saab kui üldse ilma millegita kokku tagasi panna.
Pakiruumi serval, nagu vanadel autodel ikka, oli puudu rehvirõhu korrigeerimist nõudev kleeps. Need on nii odavad, et on mõttetu jätta uus ostmata, sest korrektsed märgistused annavad auto üldmuljele palju juurde. Plastik ise oli ka muidugi kergelt räsitud olemisega, aga puhastasin ta ilusti ära ja panin tagasi külge, sest plastik ei ole katki vaid kriimuline ning uus maksab üle kahe korra rohkem kui sedaani oma.
Kuna ühe ukse alumine klaasitihend oli katki ära roostetanud, siis olin tükk aega nõutu, sest uue hind on kaugelt üle tuhande krooni ning kroomliist, mis selle tihendi peale käib on ise näiteks odavam. Seega nii väikse kummist ja metallist detaili eest näib see päris uskumatu röövimine. Käisin pealinnas ka lammutuses ning seal maksis detail vaid 100 kr, kuid nägi väga kõver välja ja kuna ma seda kohe ei vajanud, jäi ta minust lammutusse edasi. Ja võibolla ootab ta seal tänagi uut omanikku, sest vahepeal helistas äreva häälega sm.Tihhonov, kes teatas, et üks täpselt samasugune auto läheb lammutamisele ning kui mul miskit tarvis, andku ma kohe teada. Palusin siis tihendit küsida ja kuna juhipoolne läveliist oli ka väsinud olemisega - alumiiniumribad peal kohati lahti, ütlesin et kui maru odavalt saab ja kui on korralik, siis võiks ka läveliistu osta. Veel samal õhtul tuli Tihhonovilt teade, et cargobussiga on pealinnast saabumas humanitaarabi pakk tööde jätkamiseks.
Sellest tuli esimese hooga välja mõistagi klaasitihend, mis nagu pildilt näha võib on kasutatud, kuid puhastasin selle hiljem ära ja ta sai väga hea - vähemalt sirge ja üldse mitte roostes.
Läveliist tuli ka välja. Väga korralik võrreldes vanaga, ma ütleks.
Kusjuures läveliist on taas ilmekas näide sellest, et väiksema seeriana valmivad autod on sageli kerge "käsitöömaiguga". Suurseeriatootmise puhul näiteks ei freesiks keegi käsitsi liistude sisse avasid karbikatte kruvikohtade peale sobitamiseks, aga kupee puhul oli see ilmselt tänu väiksematele mahtudele vastuvõetav. Minu kui kvaliteeditaustaga inimese jaoks tekib küll küsimus, et kuidas on tagatud, et kõik kolm ava alati liistus olemas on kui see tarnija juurest tuleb. Kas on kasutusel veavälistusmeetodid, mis seda tagavad? Inimene seda seeriatootmise puhul 100% visuaalse kontrolli abil tagada kindlasti ei suuda ja sellised lahendused on tänaseks päevaks autotööstuses põhimõtteliselt vastuvõetamatud.
Kuid paki lahkamisel avastasin, et lisaks tihendile sisaldas see täiesti ootamatult nii mõndagi põnevat. Nimelt on nüüd mul üle üks tihendit kattev kroomliist ja siis läveliistu alt kukkus välja veel selline asi. Abiks ikka ja minu siirad tänud sm.Tihhonovile.
Kollased suunatuled on ka juba küljes ja kui aega leian, jätkan järjejuttu komplekteerimisest.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts