300 CE-24, 1991, C124

[Sm. Västrik]

Nagu lubatud, nüüd ka mõned pildid ja kirjeldusi lammutustöödest.

Kuna teatavasti oli roostest kahjustatud üks tagatiib (täitsa lambi kohast kuskilt stange servast oli värvi alla hulk roostet roninud) ja teisel tagatiival oli uksele ulatuv kriim ning lisaks sellele oli vajalik korrastada vasakul küljekarbil esimese tungraua-augu ümbrust, siis tuli esmajärjekorras küljest võtta päris mitu plastikdetaili.

Võimalik, et see on kuskilt siin ka läbi käinud, aga on päris oluline info, et kupee ukseliistud ei tule küljest alumisest servast lahti kangutatuna neid ettepoole lükates nagu sedaanil, vaid kinnituvad ka ülalt otse välja tõmmatavate tüüblitega, mis tuleb lihtsalt lahti tirida. Mõistagi eemaldub liist teda võimalikult vähe painutades ja peaaegu kõiki tüübleid korraga tirides päris järsku, nii et sain temaga korralikult vastu vahtimist. Aga see oli pehme koht ja seega liist ise jäi sirgeks. Väga hea.

Samuti on mõningasi erisusi kupee karbikatete eemaldamisel võrreldes sedaaniga.

Sedaanauto küljekarpide plastikkate kinnitub 10 kruviga ülaservast (kummitihendi alt – tihend tuleb enda poole tõmmates lihtsasti küljest) ja 10 kruviga alt servast. Selleks, et kõige esimene osa karbikattest lahti saada, on võimalik esitiivale kinnitatud küljeliistu alumist serva sõrmedega eemale tõmmata ning sobiva kujuga kaheksase leht- või silmusvõtmega karbikatte kinnituskruvi välja keerata. Nii ei pea esitiival olevat liistu küljest ära võtma. Samuti saab osavate näppude olemasolul karbikatte tagasi külge ilma liistu muljumata või ära võtmata. Tagatiivale kinnituva küljeliistu jupi alt tuleb karbikate väga lihtsalt välja katet allasuunas tõmmates (kinnitub selle küljeliistujupi külge ainult väikse plastikust kidaga). Seega saab sedaan auto karbikatted küljest võtta ja tagasi külge panna nii, et küljeliiste ei eemaldata, mis on selles mõttes hea, et iga liistu küljest kiskumine on võimalik kadu tüüblite näol ning võib mõjutada ebasoovitavalt liistu geomeetriat ja sellel jooksva kroomriba sirgjoonelisust.

Kupeel on aga lugu pisut keerulisem - või lihtsam. Kuidas võtta.

Nimelt ei pea kupee karbikatete eemaldamiseks ära võtma ukse alumise serva jaoks mõeldud kummitihendit. See võib vabalt jääda karbikatte külge ja selle all pole ühtegi kruvi. Karbikatete ülemistest kruvidest 3 on peidus läveliistu serva all. Seega tuleb ettevaatlikult ülessuunas küljest kiskuda läveliist ja selle all olevad kruvid lahti keerata. Seejärel on hädavajalik küljest võtta tagatiiva külge kinnituv küljeliist, sest selle all on 1 kruvi. Kui sedaanil on need kruvid kõik 8-se võtmega keeratavad, siis kupeel on karbikatte ülemise serva puhul tegu ristpeaga kruvidega (vt pilte).



Seega ei ole võimalik mingi kruvide serva vahelt õngitsemine ja tagatiival olev küljeliist tuleb ettevaatlikult enda poole tõmmates küljest tirida. Selle all ongi ainult 1 kruvi ja see näib kuidagi eriti mõttetu. Kuna ülevalt on tagatiiva küljeliist kinnitatud päris heade tüüblitega, siis on väga suur oht valesid töövõtteid kasutades painutada liistul olevat kroomriba – kui see ära paindub, siis sirgeks ei saa teda enam kunagi. Seega tuleb liistu alumine serv ennem lahti võtta ja kogu liistu ülaserv võimalikult korraga kõigist tüüblitest lahti saada. Ettevaatlikult tehes õnnestub see hästi. Küll aga ei kujuta ma ette, kas seda „ettevaatlikkust“ on mõtet üldse eeldada kelleltki teiselt (nagu pleksepad või värvijad) peale iseenda. Seega tehkem selliseid asju alati ise.

Esitiivale kinnituv küljeliist võib jääda paigale – selle all pole midagi, mis karbikatet kinni hoiaks. Karbikatte alumine serv on kinnitatud kruvidega sarnaselt sedaanile. Lisaks kruvidele on aga kasutusel ka tüüblid! Minu arust oli neid 3 ja need on sellised nagu pildil näha võib.


Need eemalduvad karpi enda poole tõmmates ja ilmselt jäävad terveks ka, sest on päris hea ehitusega. Novot, ja nii lihtne oligi kupee karbikatte eemaldamine. Kuid minu arust pole see väga geniaalne, et küljest peab võtma läveliistu ja tagatiivale kinnitatud küljeliistu, sest see on liigne oht auto välimusele, kui sellist tööd juhtub tegema „normajast“ kinni pidada üritav töömees. Aga võib-olla ma eksin.

Kuna minu autol oli vaja ära võtta ka esistange, siis õppisin veel mõnesid kvaliteetauto iseärasusi. Erinevalt väikse mootoriga ja ilma kliimata w124 autost tuleb sellel masinal esistange küljest võtmiseks tänu mingile ettejäävale õliradikale ära võtta sedasama stange õhurestide ette kinnitatud radikat kattev plastikust logarijupp ning ka vasak esituli, et stange mutritele ligi pääseda. See kõik on lihtne, aga kui seda ei tea, siis võib kogemata üritada tükk aega neile stangemutritele harjumusest alt poolt ligi pääseda. See on mõttetu ajakulu.

Nojah. Kogu selle pikamoelise mula kokkuvõtteks võib öelda, et paari väikse defekti pärast nägi auto lõpuks ikkagi välja nagu tõsine projekt oma algusfaasis.



Kuid sellele vaatamata võib tähelepanelik lugeja märgata, et velgede keskosadesse on juba ilmunud uued kapslid ning tagapaneelilt on eemaldatud helkurid, mis ei jätnud mingit jälge. Märkasin, et pagasnikuluugil oli märgi kõrval imekerge mõlk. Kuna nagunii masin värvimisse läheb, siis lasen selle ka ikka ära teha – vast saab parem.

Kollased suunatuled on ka juba olemas ja ootavad autot värvitöökojast tagasi.


Selliseid asju on juba palju ilusam teha kui mingite karpide ja liistudega maadelda. Ootan põnevusega, sest tänaseks on plekksepp oma töö teinud ja homme peaks auto värvimisse minema.


Progressist raporteeris,

Tauno