Kuidas õnn võib uksele koputada.

[kuld]

Niisiis, kuna sai enda W126 maha müüdud siis otsustasin minna saksa uut tooma (sooviks siis 560SEL). Sai neid kuusi vaadatud netis juba pikka aega ning nädal enne minekut vaatasin endale sobivamad välja, loomulikult saatsin ka meilid laiali (arvata võite palju neist vastasid). Kuna välja sai vaadatud 7 masinat olin kindel, et ühega neist tulen siis tagasi.
Suur kodutöö ja marsuut tehtud sai siis pühapäeva hommikul kell 5 saksa poole sõitma hakatud. Esimesse sihtpunkti jõudsime ca 22 tunniga, kuna oli natuke aega ennem kui platz avati sai autos natsa tukastada.
Esimeseks masinaks läksin vaatama ühte 90a masinat, kahjuks oli omanik puhkusel ning sellega asi ka lõppes.
Teiseks läsime vaatama seda masinat http://www.mobile.de/SIDYQADU7Lygb2gpfp0...1253819613&
Ütleme nii et silmad kinni vaadates oli päris kena. Sisu oli ikka väga sitane ja katki, müüja ise kirjutas meilis et väga perfektne sisu?? Järgmiseks masinaks oli see
http://mobile.de/SID9enf4jPYlOs6aZcJxq8c...1201057058&
See oli juba maasse vajunud ning rohi kasvas karpidesse ning oli igat saasta täis, plnd vist sellest ajast puhastatud kui ta tehasest välja tuli (ämblikuvõrke olid kõik kohad täis). Lisaks oli veel sinine sisu, mis oli ka nii läbi kui läbi k.a tagumised istmed. PS! Pildilt ei paistnud just sinine sisu.Järgmiseks läksime seda vaatama http://www.autoscout24.de/Details.aspx?id=bazfcq3wijlj kahjuks oli see just müüdud.
Edasi suundusin vaatama mazda esindusse seda isendit http://www.autoscout24.de/Details.aspx?id=itgmekglrq1 kui ma selle masinale ligi jõudsin siis läksid mul silmad särama. Käisin ümber masina ja vaatasin: krt see on minu masin, mõned iluvead aga ei midagi suurt. Vaatasin aknast sisse ning sisu oli veel ilusam, ei mingeid kortse, pragusid. Lippasin siis nagu tuulispask müüja juurde võtmeid saama. Võtmed visati kätte ja öeldi, et sõida kui tahad. Nii ma lendasin veel kiiremini auto juurde tagasi ning lükkasin võtme süütelukku ja ei mingit piuksugi. OK aku tühi, ikka juhtub, panime siis täkujuhtmed külge ja käima. Nii kui käima sai kohe mingi klagin põhjaalt tulemas, ei saanud aru kas kasti või mootorialt. Kuna müüja ütles, et neli kuud seisnud siis mõtlesin ok las käib soojaks ja hakkasin vaatama kas el. asjad töötavad (kont külma puhuma ei hakanud) kõik muu töötas. Ajasin siis pilli välja, et minna proovisõidule niikui tanavale sain ja natsa sõitnud olin kuulsin kuidas sillad kolisevad täiesti siledal asfaldil. Siis tuli välja, et ka ASR ei tööta ning tempomaat samuti. Peale seda vajus tuju ära. Tagasiteel platsile hakkas masin plartsuma hüppama ja jõnksutama (vist hakkas kütus lõppema, seier oli poole peal aga tuli põles). Peale seda viisin selle sara sinna tagasi ja panin jooksu nelja tuule poole.
Järgmine mõte oli see kuigi tuju oli siis juba täitsa ära ja nälg ka kallal
http://mobile.de/SIDpBwNwTzvNY2DJ3r9ZimQ...1265415964&
Täiesti null masin, hind räägib juba enda eest, ei viitsigi rääkida sellest
Ja viimane masin mis sai välja vaadatud sellel oli sinine sisu ning silmi särama ei löönud.
Kuna päev oli õhtus siis otsisime hotelli kus ööbida ja kust saaks netist välja vaadata mõned müügiplatsid, et saaks hommikul kas või mingi suvalise auto osta mida siin maha saaks müüa. Leidsime kuus müügiplatsi mis asusid meie lähedal, sest aega enam ei olnud et sõita kuhugi teise saksa otsa. Kuid nendelt platsidelt ei saanud midagi. Niisiis ei jäänud mul muud üle kui hakata tagasi sõitma lootuses, et teele jääb mõni suurem müügiplats aga ei miskit. Ja nii ma siis jõudsin tühjade kätega tagasi, mõeldes sellele et miks oli vaja mul müüa oma kuus maha mis oli nende kõrval ikka tõeline maasikas (Võsa-d teile vist ei meeldinud see pruun kakavärvi kuus nagu Karl ütleb olen nõus tagasi võtma selle õnnetu isendi)
Igaljuhul on mul siiani raske mõista kuidas saab saksas üldse selliseid parsasid olla ja veel sellise hinnaga. Ja kuidas pilt võib ikka petlik olla.