S 400 CDI Lang, 2001, W220 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Lumi on ammu maas, suveautod garaažidesse pakitud ning nüüd sain jälle aega arvutitoolile istuda.


Rolzi soovitus katuseluugiluugi äravoolud üle vaadata ja puhastada, on väga asjakohane ja õige, sest parem karta kui kahetseda. Teen seda veel enne järgmist hooaega kindlasti.
Spidoplokiga ma samas midagi rohkem enne tegema ei kiirusta kui temaga taas mõni pärisjama tekkima peaks, sest see kergelt hägusem üks koht tegelikus elus ei häiri ja küll neid jamasid varem või hiljem selle mudeli puhul ikka tekib.

Tegelikult võib öelda, et argipäev oli juba päris kena.


Oma igapäevatoimetusi tehes tundus elu S-klassiga ühtäkki tõeliselt magus. 
Isegi liiga magus kui aus olla, sest täpselt nii imal lõhn nagu ühel ilusal õhtul selle auto juures seistes ninasõõrmeid kõditas, on jahutusvedelikul.

Kapoti alla kiigates selgus üsna kiirelt ka põhjus, mille peale ma viimati uut jahutusventilaatorit paigaldades tullagi ei osanud. 
Voolik A2205013282 oli katki ja jahutusvedeliku pritsmed lendasid käiva ventilaatori abil nii kauni kaarega kapoti alt üles, et võttis silmad märjaks!


Juurpõhjus aga oli selles, et pildil nähtav jahutusvedeliku voolik oli varasemalt kellegi poolt valesti ehk teisest pildil nähtavast voolikust ettepoole paigaldatud ja jäi seega ventilaatorile liiga lähedale.


Kuna auto ventilaator nüüd aegajal päriselt ka töötas, oli ventika serv mingitel tingimustel vastu voolikut jooksnud ning sinna ilusa vao sisse söönud.
Erakordselt nõme viga, sest jahutusvedelikuga lodistada ei ole üldse meeldiv. Samas S-klassiga sõita on ja seega tuli ta ikkagi korda saada.

Ajasin masina kanalile ja asusin remontima, aga see polnud üldse lihtne. 
Esiteks on ventilaatori ja mootori vahel nii vähe ruumi, et pisut võidelnuna osutus lihtsamaks ventilaator uuesti radiaatori küljest ära võtta.
Niimoodi jukerdades selgus ka arvatav põhjus, miks volla üldse valesti paigaldatud oli. Teda skeemikohaselt teise vooliku alla sättida on erakuradikordselt ebamugav. Kogu selle jama peale kulus mitu tundi ja mu käed olid kriimulised nagu kassiomanikul, aga tehtud ta sai.

Ja nüüd sai jälle sõita!

Ma olen nõus, et kui W220 on korras, sõidab ta üsna hästi. Mitte küll nii hästi kui temast hiljem turule jõudnud luksusautod, aga omaaegse tehnika tippteosena sõidab ta ikkagi nagu luksuslik sõiduauto, eristudes sellega selgelt nii sportlikust A8-st kui bussilikult mõjuvast eelkäijast ehk W140-st. Paremat maanteeautot mul hetkel ei olnudki ja kuna pikki otsi tuleb ette sageli, lihtsalt sõitsingi temaga.


Eriti nauditavad olid pikemad maanteeotsad nii Tallinna kui Pärnusse ning kõik, mis sel S-klassil mu meelest üldse parima vana maanteaauto ehk VW Phaetoniga võrreldes puudu jääb, kompenseerib ta audiosüsteem, mis on omaaegsete konkurentidega võrreldes tõesti väga puhta ja kvaliteetse heliga.
Aga noh, ka sellega on natuke probleeme, nagu W220-lt eeldada võib.
Teatud hetkedel viskab ta täiesti iseenesest ekraanile "Kommunikation Aktiv" kirja ja keerab siis muidugi raadiol hääle maha. Mõnikord teeb ta sedasi kohe mitu korda, aga raadiot sisse-välja lülitades saab pikapeale oma nõrkusehetkest üle ja hakkab taas kenasti toimima.


Ma ei tea, mis seda põhjustab ja kas tuksis on mõni telefoni, Linguatronicu, TV või navigatsioonimoodul, aga miski kindlasti. Samas ei ole see mu närvikava jaoks ka nii oluline ega häiriv, et selle tõttu arust ära minna. Kui enam tõesti midagi muud teha ei ole, saab ajaviiteks sellegagi tegeleda.

Vaatamata kõigile mõnekümnele sel autol jätkuvalt leiduvale veale, oli suvi siiski päris produktiivne. Seda mõne aasta eest lootusetuks peetud S-klassi saab päriselt kasutada, ta läbis suvega umbes 3000 kilomeetrit ja on piisavalt puhas ja korras, et inimeste hulka sattudes ei ole enam piinlik.

Kui kuskile ei pea kindlaks kellaajaks jõudma ja sellelt autolt midagi ei eelda ega iseenesestmõistetavana ei võta, on ta lihtsalt suurepärane vanatehnika. Ma ise usun, et sõidan temaga ka järgmisel suvel päris palju ja tõttöeldes ei jõua seda juba ära oodata.



Ilusat talve meile kõigile!

Parimate soovidega,
Sm. Västrik